1-14-7134/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas 15.01.2016 Viru Maakohtule taotluse, milles palub

pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust üldkasulik u töö (ÜKT) sooritada k d ning ilmuda registreerimisele.

KrMS § 428 lg 2 kohaselt, ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse

täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik

oma määrusega.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

T.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.09.2014 kohtuotsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 8

ulatuses 480 järgi. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga tundi. 69 lg KarS § 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud alates kohtuotsuse

jõustumisest Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS . § 75 lg 1 sätetele. Kriminaalhoolduse algus 15.10.2014 ja lõpp 14.04.2016.

Kuna süüdimõistetu hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ilmunud ettenähtud aegadel

registreerimisele, esitas kriminaalhooldusametnik 06.05.2015 kohtule erakorralise ettekande

taotlusega pöörata vangistus täitmisele. Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega jäeti taotlus rahuldamata.

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-14-7134 Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuaril 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu

, tõlk Marina Davõdovitš Erakorraline ettekanne

Viru Vang Kriminaalhooldusosakonna esinduse la Kiviõli

kriminaalhooldusametnik Luule Kärneri 15.01.2016 erakorraline ettekanne T.R-ile Viru Maakohtu

29.09.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu T.R, isikukood: XXX, elukoht: xxx

2

Kriminalhooldusametniku ettekande kohaselt on süüdimõistetu jätkanud ÜKT sooritamise kohustust.

01.06.2015 toimunud kohtumisel selgitati T.R-ile ÜKT ajaks kehtestatud korda,

samuti ametnikuga koostöö vajadust ja kasulikkust. Selgitust korrati 31.07.2015 ja 01.09.2015. T.R sed on talle arusaadavad. (tl on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustu 190-192).

ÜKT soorituskohaks on Kiviõli linna Spordiklubi, kus ülepäeviti tuleb ruume koristada. Alates

15.07.2015 on süüdimõistetul pidevalt probleeme ÜKT sooritamise aegadega.

Kriminaalhooldusametnik on teostanud 31 korral korral kontrolli ÜKT sooritamise kohas. Kahel

kontrollis Viru Vangla korrapidaja telefoni teel T.R ÜKT sooritamisel viibimist.

Nendel kordadel ei pidanud süüdimõistetu ajakavast kinni 7 juhul- 15.07.2015, 24.07.2015,

05.08.2015, 17.08.2015, 19.08.2015, 29.09.2015, 30.11.2015. Kahel juhul, 04.12.2015 ja 11.12.2015, hooldusametnikult suuline luba, kuid T.R oli tööaja muutmiseks saadud kriminaal ei pidanud kokkulepetest kinni. Kolmel korral, s.o 07.08.2015, 12.12.2015, 18,12,2015, puudus süüdimõistetu soorituselt ilma mõjuva põhjuseta ÜKT

Kriminaalhooldusalusele eest 2 kirjalikku hoiatust. on tehtud ÜKT korra eiramise

31.07.2015 oli tehtud esimene kirjalik hoiatus seoses 15.07.2015 kella 11.30-13.00 -lt ÜKT puudumise eest

ilma mõjuva põhjuseta. (tl 189). 31.07.2015 antud kirjalikus seletuses selgitas T.R, et sooritas 15.07.2015 ÜKT-d 1,5

tundi. Kuna töö sai tehtud, siis juhendaja lubas ära minna tingimusel, et puuduolev 1,5 tundi sooritab süüdimõistetu mõnel teisel päeval. T.R töötas need tunnid ära 31.07.2015, kuid neid ei arvestatud, kuna selleks päevaks puudus ajakava (tl 203).

01.09.2015 oli tehtud teine kirjalik hoiatus seoses 05.08.2015, 07.08.2015 ja 17.08.2015 -lt ÜKT puudumise eest ) ilma mõjuva põhjuseta. (t.l. 179

01.09.2015 antud kirjalikus seletuses selgitas T.R , et ta 05.08.2015 jäi ÜKT

tegemisele hi -12.00 juhendaja lubas. ljaks, oli väljamagamata, töötas 9.30 ja läks varem ära, kuna

07.08.2015 hilines taas ÜKT tegemisele öötas kella 12.00 Väidab, et , t -14.00. juhendaja eksis

töötamise aja märkimisega ja kriminaalhooldusametnik käis vahetult enne tema Ü

KT sooritusele saabumist. Samuti väidab, et töötas sellel päeval kolm tundi töötas - kella 12.00-15.00. 17.08.2015

kella 12.00-13.00, läks ÜKT sooritamiselt varem ära, kuna töö oli tehtud ja tööandja pidi ära sõitma. Saab aru oma veast ja tõdeb, et oleks pidanud kriminaalhooldusametnikku teavitama. (t.l. 193). 01.09.2015 T.R poolt antud teise kirjaliku selgituse kohaselt on isik teadlik, et on

kohustatud kohtuotsuse a -d, sellest on sooritatud 268 tundi. lusel sooritama 480 tundi ÜKT

Septembris kavatseb töötada 34 tundi ning alates oktoobrist kohustub töötama selliselt, et 14.04.2016 oleks kõik ÜKT tunnid sooritatud (tl 194).

05.01.2015 kirjalikust seletusest selgub, et 04.12.2015 ei läinud T.R tööle kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga, olles kokku leppinud, et sooritab ÜKT tunde 05.12.2015

kella 10.00-13.00. Tegelikult töötas ta kella 12.00 15.00, kuna kokkulepitud ajaks tööle asumist takistas suutmatus ärgata. 11.12.2015 puudus töölt kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga ning

pidi ÜKT tunnid sooritama 12.12.2015. Põhjust, m 15 ÜKT tunde sooritama ei iks ta 12.12.20 läinud, süüdimõistetu ei mäleta. (tl 195).

T.R on registreerimisele ilmumata rikkunud ka teisi kontrollnõudeid ning jätnud 30.07.2015 (tl 202). Selgitusi puudumise kohta pole kriminaalhooldusalun andnud. e

Süüdimõistetu vastutustundetut käitumist iseloomustab asjaolu, et

ta on tarvitanud -ajalt aeg

narkootilist ainet - amfetamiini. Tema enda 05.01.2016 antud kirjalike selgituste kohaselt on ta tarvitanud seda tavaliselt korra kuus, peale xxx. Teab, et narkootilise aine tarvitamine on üldiselt keelatud, kuid korra kuus amfetamiini tarvitamist ei pea tõsiseks rikkumiseks, seda enam, et kohtu poolt talle tarvitamiskeeldu pole määratud (tl 196).

T.R selgitas kohtus, et et tal ei ole kriminaalhooldusametnikuga hea läbisaamine. Jaaniaris suri tema isa, ametnik ei tulnud vastu palvele korrigeerida tööde tegemise ajakava. Ta

töötas vähem kui ajakavaga oli märgitud seetõttu, et tööde juhendaja lubas ära minna, töö oli

tehtud. Juhendajal ei olnud anda talle kolmeks tunniks tööd.

3

S. Jakolleva esitas kohtule tööde juhendaja kirja, millest nähtub, et T.R teeb tööd kohusetundlikult ja saaks tegelikult jätkata tööde sooritamisega.

Vastavalt KarS § 69 lg 4 peab üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. -

Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Vastavalt KrMS § 428 ui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi lg 1, k

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule

erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt

karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Süüdimõistetu T.R on rikkunud registreerimiskohustust ning on puudunud

üldkasuliku töö sooritamiselt ilma mõjuva põhjus te teta. Nimetatud rikkumiste peale tuleb reageerida.

T.R -st tunnis on talle täitmiseks määratud 480 t üldkasulikust tööst seisuga 31.12.2015 sooritanud 344 tundi. Jaanieris sooritas ta veel 19 tundi.Seega on sooritamata 117 tundi ÜKT-d (117 : 2 = 5 = 1 kuu 28 p ). , millele vastab 2 kuud ja 8 päeva vangistust 8 päeva äeva

Materjalidest nähtub, et süüdimõistetule on korduvalt selgitatud ÜKT ajaks kehtes

tatud korda.

Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. T.R

on kinnitanud oma allkirjaga igused ja kohustused on talle arusaadavad. (tl 191, , et õ 192).

Kuna T.R katseaeg kulges probleemselt, koostas kriminaalhooldusametnik Luule

Kärner 06.05 , milles taotles karistuse täitmisele pööramist. .2015 kohtule erakorraline ettekande

Kohus jättis selle 14.05.2015 määrusega rahuldamata, andes Jelena Kärnerile võimaluse veelkord

muuta oma suhtumist ÜKT sooritamise kohustusse. Lisaks arvestas kohus T.R

haigestumist ning temale määratud osalist töövõimetust ning leidis, et isiku terviseseisundist tulenevad rikkumised vajavad kriminaalhoolduametniku poolt sügavamat hindamist. Samuti märkis kohus, et kui süüdimõistetu jätkab oma varasemat käitumist ega pea kinni töö tegemise ajakavast

või jätab ÜKT –d tegemata, siis tuleb juba tõsisemalt hinnata süüdimõistetu vastutustundetust ja

karistus tuleb tõepoolest täitmisele pöörata.

Kohus ei leia, et kriminaalhooldusametynik oleks vaenulikult meelestatud konkreetsesse

süüdimõistetusse. Nimelt, ettekandest nähtub, et pärast nimetatud kohtumäärust käitus süüdimõistetu korralikult 1,5 kuu jooksul ja tekkis lootus, et ka edaspidigi õnnestub tall käituda

korrapäraselt. Probleemne käitumine algas alates juulist 2015. Seega kriminaalhooldusametnik näitab nii positiivseid kui ka negatiibseid külge isiku käitumises.

Eraldi kohus märgib, et jaanuari 2016 tööde tegemise kulgu ametnik ei analüüsi, seega süüdimõistetu viide isa surmale jaaniarus 2016 ei ole antud juhul kohane.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et T.R on olnud alaliselt probleeme

ÜKT sooritamise a üüdimõistetu egadega. S ei ole ajakavast kinni pidanud 7 juhul- 15.07.2015,

24.07.2015, 05.08.2015, 17.08.2015, 19.08.2015, 29.09.2015, 30.11.2015. Kahel juhul-

04.12.2015, 11.12.2015- ei ole süüdimõistetu ÜKT sooritamise muutmise kokkulepetest kinni

4

pidanud. Kolmel korral, s.o 07.08.2015, 12.12.2015, 18,12,2015, on T süüdimõistetu puudunud ÜK soorituselt ilma mõjuva põhjuseta.

Kriminaalhooldusalusele on tehtud 31.07.2015 ja 01.09.2015 ud ÜKT korra eiramise eest kirjalik hoiatused (tl 179, 189).

Registreerimislehelt nähtub, et T.R ei ole ilmunud registreerimisele 30.07.2015 (tl 202).

Lisaks on kriminaalhooldusalune tarvitanud aeg-ajalt narkootilist ainet amfetamiini. Vaatamata sellele, et kohus pole käitumiskontrolli ajaks lisakohustust seadnud, on narkootilise aine tarvitamine

keelatud. Süüdimõistetut on karistusregistri andmetel karistatud rahatrahviga NPALS § 151

lg 1

alusel. Nimetatud asjaolu iseloomustab T.R vastutustundetut ja hoolimatut käitumist.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole

põhjendatud, sest isik ei näita ül kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu es huvi ja suhtub

negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu

29.09.2014 otsusega nr.1-14-7134 T.R kriminaalh määrati ooldusele. Asjaolu, et süüdimõistetule

on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist muutnud näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. määratud 480 st ÜKT tunnist läbinud suurem

leb lugeda positiivseks, et isik on Tu -

osa tunde . Samas on , mis on üle poole määratust ja täitmise tähtaeg 14.04.2016 on veel saabumata

kohus i teinud, rikkudes seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldus

korduvalt ÜKT sooritamise distsipliini ning jätnud täitmata registreerimisele ilmumise kohustuse

. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine

katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli

nõudeid. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud

reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud

karistust. Asendatud karistuse eduka läbimise tingimuseks on mitte ainult formaalselt tööde tegemine, vaid just korrapärane käitumine ja allumine kriminaalhooldusele. Sellest süüdimõistetu

aru siiski ei saanud. Ta suutis täita kriminaahoolduse nõudeid korrapäraselt 1,5 tundi peale mais

2015 tehtud kohtumääruse. Alates juulist 2015 ilmutas süüdimõistetu sama probleemi nagu varemgi, hakkas tööl käima nii palju nagu talle mugav on.

Ei leia ameyniku ettekande alusel kinnitust asjaolu, et tööde juhendajal ei olnud tööd anda.

Kriminaalhooldusametnikule selgitas juhendaja, et vastupidi, süüdimõistetu lahkus töölt ja seadis

teda fakti ette. Samas kohus ei välista, et nii palju tööd nagu oli süüdimõistetud sooritanud, oli tehtud kvaliteetselt, mille kohta ongi kohtule juhendaja kiri esitatud.

Maakohus on arvamusel, et atud kriminaalhooldusametniku ettekanne, käesoleval juhul on põhjend

milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele ka

pärast täiendavat võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks, on kriminaalhooldus tema suhtes

ebaõnnetunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud.

Kohus leiab, et kriminaalhooldus T.R nud, kuna isik ei suutnud suhtes on ebaõnnestu täita talle pandud Süüdimõistetu sooritada määratud kohustusi. on rikkunud talle pandud kohustust

tähtaegadel ÜKT-d, samuti registreerimisele ilmumise kohustust ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, ei näe kohus võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks.

Vangistuse tingimi T.R tuleb saata si kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja karistust kandma.

5

Juhindudes 74 lg 4,

KarS § KrMS § 432 kohtunik

M ä ä r a s:

Krimin lhooldusametniku aa Luule Kärneri mõistetud karistuse taotlus T.R-ile täitmisele pööramiseks rahuldada.

P T.R-ile Viru Maakohtu 29.09.2014 öörata kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus,

1 (üks) kuu kakskümmend sa) päeva v 28 ( kahek angistust, täitmisele.

Saata T.R kandma karistust.

Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil 5

isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Inna Kirsipuu kohtunik