2-15-13917/3

2-15-13917 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13917 Tsiviilasi Osaühingu EUROWOOD hagi A N K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing EUROWOOD (12032749) Hageja lepinguline esindaja: Deniss Matvejev (e-post: deniss.matvejev@grandman.ee) Kostja: A N K (saksa registrikood: XXX)

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

Saata määrus hagejale, hageja lepingulisele esindajale ja hageja ajutisele haldurile Eve Sel- bergile (OÜ Advokaadibüroo Selberg & Ko, Tallinn, Maakri 23a, 10145, tel.n 660 9633, faks: 660 9531, e-post: advokaat@selberg.ee ).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva koh- tumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrval- damiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjen- damatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

2-15-13917 2(3)

Osaühing EUROWOOD esitas 18.09.2015 hagiavalduse A N K vastu võlgnevuse ja viivise nõu- des. Kohus jättis 17.11.2015 hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvalda- miseks, s.o kohtualluvuse täpsustamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja lepinguline esindaja sai määruse kätte 20.11.2015.

Hageja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud ega esitanud ka tähtaja pikendamise taotlust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmast tuleb keeldu- da.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-le 371 lg 1 p-le 2 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Hagiavalduses märkis hageja lepinguline esindaja, et poolte vahel sõlmitud lepingus (t.l 6-8) on pooled leppinud kokku kohtualluvuses. Nimelt lepingu punkti 6.3 kohaselt kohaldavad pooled omavahelistes vaidlustes Eesti Vabariigi seadusandlust ning lepingu punkti 5.3 kohaselt lahenda- takse kõik vaidlused Eesti kohtus.

Kohus leiab, et lepingust ei tulene, et asi allub Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Lepingu koha- selt tuleb vaidlused lahendada vastavalt Eesti seadusandlusele. Seega tuleks lepingu järgi kohtual- luvuse küsimuse lahendamiseks pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku poole. TsMS § 79 lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kuid antud juhul viibib (elab) kostja Saksamaal.

TsMS § 89 järgi lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi võib esitada ka vaidlu- saluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Vallasasja müügilepingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses kohustuse täitmise kohaks kohta, kus vallasasi anti ostjale üle või pidi üle antama, teenuse osutamise lepingu puhul kohta, kus teenus osutati või kus seda pidi osu- tatama. Muul juhul loetakse kohustuse täitmise kohaks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses võlgniku tegevuskohta, selle puudumisel elu- või asukohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätesta- tut kohaldatakse niivõrd, kuivõrd pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Lepingu punkti 3.1 (t.l 8) järgi on kauba üleandmise kohaks Tallinn. Seetõttu palus kohus käiguta jätmise määruses kohtualluvust põhjendada. Hageja ei ole aga tähtaegselt kohtule vastanud.

TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 12380,96 eurot, viivis 1686,76 eurot ja jooksev viivis 0,1% päevas põhivõlgnevuselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 133 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esi- tamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

Seega on esitatud hagiavalduse hinnaks 12380,96+1686,76+12380,96x365x0,1% = 18 586,42 eurot. RLS Lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda riigilõiv 750 eurot. hage- ja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 650 eurot. Kohus selgitas käiguta jätmise määru-

2-15-13917 3(3)

ses, et hagejal tuleb tasuda täiendav riigilõiv. Hageja ei ole aga tähtaegselt riigilõivu tasunud.

Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle hagejale.

Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu me- netluses.

Kohus peab vajalikuks selgitada ka järgmist: hageja on esitanud Viru Maakohtusse pankrotiaval- duse ning pankrotiavaldus oli võetud menetlusse 03.11.2015 (tsiviilasja nr 2-15-16281). Kohus määras ajutise halduri ning pankrotiavalduse tagamise korras keelas võlgnikul osaühing EU- ROWOOD muuhulgas raha käsutada. Seetõttu kohus edastas käiguta jätmise määruse ka ajutisele haldurile teadmiseks. Kohus teatas tsiviilasjas nr 2-15-16281, et määrus pankroti väljakuulutami- se või välja kuulutamata jätmise kohta tehakse avalikult teatavaks 01.02.2016. Kuna kohus ei ole veel pankroti väljakuulutamist otsustanud, ei ole võlgnikul osaühing EUROWOOD pankrotihal- durit, kes oleks võlgniku seaduslikuks esindajaks ning võiks antud asja raames menetlusse astuda võlgniku asemele. Kohus märgib, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei takista pankrotiväl- jakuulutamise korral pankrotihalduril uue puudusteta hagiga kohtusse pöörduda.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel on hagejal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik