2-14-61206/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-14-61206

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-61206

Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Kohtuasi

RMR ja MRR hagi AR vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11.12.2015.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RMR ja MRR apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): RMR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): MRR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate (apellantide) seaduslik esindaja ME ja tehinguline esindaja Katri Bagirov

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AR (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast RMR ja MRR apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11.12.2015.a otsuse peale.

2. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellantide kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellantidelt välja.

3. Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Tsiviilasi nr 2-14-61206

2(3) menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Määruse põhjendused 1. Hagejad esitasid 20.11.2014.a hagiavalduse kostjalt elatise väljamõistmiseks 966 eurot kuus kummalegi hagejale. 09.04.2015.a täiendavas seisukohas hagejad vähendasid enda nõuet, paludes elatisena välja mõista igakuiselt mõlemale hagejale 377,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kui hagejad jätkavad õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpetamiseni ning tagasiulatuvalt elatis perioodi 20.11.2013.a - 20.11.2014.a eest.

2. Harju Maakohus rahuldas 11.12.2015.a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja I kasuks välja alates 29.10.2015.a igakuise elatise summas 210,70 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks igakuise elatise summas 218,20 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

3. 11.01.2016.a saabus Tallinna Ringkonnakohtusse hagejate apellatsioonkaebus, milles hagejad palusid parandada Harju Maakohtu otsus selliselt, et siduda kostjalt kohtuotsusega väljamõistetud elatis vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-st 1 tulenevalt elatise miinimummääraga kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 1 alusel, et kaebus tuleb jätta Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Harju Maakohtu otsuse tegemise hetkel (11.12.2015.a) oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot, millest PKS § 101 lg 1 kohaselt pool oleks 195 eurot. Harju Maakohus mõistis mõlemale hagejale välja suurema elatise kui 195 eurot igakuiselt. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejad oleksid maakohtus taotlenud elatist muutuva suurusena, sidudes elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatava muutuva kuupalga alammääraga. TsMS § 631 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et maakohus oleks rikkunud õigusnormi või apellatsioonkaebuses esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha maakohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebuses ei ole võimalik hagejatel enam enda nõuet täiendada. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel RMR ja MRR apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

4. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida,

Tsiviilasi nr 2-14-61206

3(3) siis ringkonnakohus apellantidelt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

Krista Kirspuu

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/