2-15-14752/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 2-15-14752

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2016.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14752 Tsiviilasi Rxxxx Sxxxxxx avaldus isiku surnuks tunnistamiseks Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Rxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isikud: Üxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx viimane registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Üxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e) ja MxxxxAxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata RxxxxxSxxxxxx avaldus isiku surnuks tunnistamiseks nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetlus käik Avaldaja esitas kohtule 05.10.2015.a avalduse, mille kohaselt soovis avaldaja kasutada talle riikliku pensionikindlustuse seadusest tulenevaid õiguseid seoses poja Üxxxx Pxxxxxxx kasvatamisega, kuid selgus, et poja isa ÜxxxPxxxxxxx surma kohta puudub kanne rahvastikuregistris, kuigi ÜxxxPxxxxxx suri juba 2002. aastal. Tuvastatud on asjaolud, et ÜxxxPxxxxxxx surnukeha leiti Tallinnas 2002.a. Isikutuvastus toimus näpujälgede alusel ning sellekohased andmed on registreeritud politseis (surmaakt nr 4182). Avaldajale teadaolevalt maeti Üxx Pxxxxxs xxxxxxxxxxxa tundmatuna Liiva kalmistule, haud nr xxxx. Kuna surmakannet ei olnud rahvastikuregistrisse tehtud, siis ei saanud avaldaja oma õiguseid kasutada ja palus kohtul tunnistada Üxx Pxxxxxs surnuks alatesxxxxxxxxxxx.a.

2 Kohus avaldas 08.12.2015.a surnuks tunnistamise kohta teate väljaandes Ametlikud teadaanded. Siseministeeriumi teatas kohtu järelpärimisele, et ministeeriumi perekonnaarhiivis oli tundmatu isiku surmaakt nr xxxx, mis oli kantud ka rahvastikuregistrisse, kuid ei olnud Üxx Pxxxxxxx isikuga seotud. Siseministeerium pöördus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole, kes väljastas ÜxxxPxxxxxxx kohta arstliku surmateatise (lõplik, asendav). Selle alusel pidas Siseministeerium võimalikuks teha kanne rahvastikuregistrisse, mistõttu puuduks sellisel juhul kohtul vajadus Üxxxxxxxxxx surnuks tunnistada. Siseministeerium edastas Üxx Pxxxxxxx arstliku surmateatise Tallinna Perekonnaseisuametile 15.01.2016.a.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Rxxxx Sxxxxxx avaldus isiku surnuks tunnistamiseks nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotletavat eesmärki ei ole võimalik käesolevalt enam saavutada. Avalduse esitamise ajal puudus rahvastikuregistris kanne Üxx Pxxxxxxx surma kohta, st avalduse esitamise hetkel avalduse aluseks olevad asjaolud esinesid. Menetluse kestel on Siseministeerium teinud vastavad toimingud, mille tulemusel on Üxx Pxxxxxxx kohta rahvastikuregistrisse tehtud kanne tema surma kohta: kande kohaselt on isik surnud xxxxxxxxxx.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest Üxx Pxxxxxxx kohta on rahvastikuregistris surmakanne tehtud ning sellest tulenevalt on avaldajal õigus kasutada talle riikliku pensionikindlustuse seadusest tulenevaid õiguseid seoses poja Üxxxx Pxxxxxxx kasvatamisega. Avalduses esitatud nõue on saanud lahenduse kohtuväliselt. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus ning kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Käesolevalt ei esine TsMS § 168 lg 3-5 asjaolusid ja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik