3-15-393/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-393

Otsuse kuupäev

26. jaanuar 2016

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Kasepõllu OÜ kaebus Luunja valla kohustamiseks andma

haldusakti

Kasepõllu

maaüksuse

detailplaneeringu

mittekehtestamise

kohta

või

Keskkonnaametile

koos

kehtestatud

detailplaneeringuga

taotluse

esitamiseks

ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistungil 22. septembril 2015 Tartus, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Kasepõllu OÜ, esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

Vastustaja – Luunja vald, esindaja advokaat Heiki Kuningas

Resolutsioon

1. Rahuldada Kasepõllu OÜ kaebus.

2. Kohustada Luunja valda otsustama Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine

või kehtestamata jätmine hiljemalt 1. juunil 2016.

3. Mõista Luunja vallalt Kasepõllu OÜ kasuks menetluskulude katteks välja kaks tuhat

ükssada nelikümmend neli (2144) eurot 17 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on

25. veebruar 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 16. veebruaril 2015 kaebus, milles Kasepõllu OÜ nõuab Luunja

valla kohustamist andma haldusakti Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise

kohta või Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamiseks taotlust esitama.

2. 19. veebruari 2015 kirjaga palus Tartu Halduskohus Luunja vallalt seisukohta, kas niisuguste

nõuetega kaebus on Luunja valla hinnangul võimalik menetlusse võtta. Ühtlasi palus kohus

selgitada, kas Luunja Vallavalitsuse 2. veebruari 2015 nr 7-2/118-1 kirja saab käsitada haldusakti

andmisest keeldumisena või on tegemist menetlustoiminguga ning millised võimalused on Luunja

valla hinnangul Kasepõllu OÜ-l enda õigusi pikaleveninud detailplaneeringu menetluses kaitsta.

Kohus palus selgitada, kui kaua võib detailplaneeringu menetlus kesta, kui Luunja vald ega

Kasepõllu OÜ oma seniseid seisukohti ei muuda. Samuti palus kohus Luunja vallal anda seisukoha

selle kohta, kas kaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lõikes 2

sätestatud tähtaega järgides.

3. Luunja vald palus oma 3. märtsi 2015 vastuses kaebust mitte menetlusse võtta ning menetlusse

võtmise korral jätta see rahuldamata. Ühelegi muule kohtu esitatud küsimusele Luunja vald ei

vastanud.

4. Tartu Halduskohus võttis 24. märtsi 2015 määrusega Kasepõllu OÜ kaebuse menetlusse. 8.

septembri 2015 määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kohtuistungil. 22. septembril 2015

toimus kohtuistung, millel asja arutamist ei lõpetatud.

5. 4. detsembri 2015 määrusega määras kohus jätkata menetlust kirjalikus menetluses.

Kaebaja seisukohad

6. Kaebajale kuulub Kasepõllu maaüksus asukohaga Sirgu küla, Luunja vald, Tartumaa. Kaebaja

taotlusel algatati Luunja Vallavolikogu 25. mai 2006 otsusega nr 5-14.1 maaüksuse detailplaneering

ja 3. augusti 2007 vallavalitsuse korraldusega nr 305 võeti see vastu ning suunati avalikule

väljapanekule. Aastatel 2009 – 2010 viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille

aruande Keskkonnaamet kiitis heaks 19. aprillil 2010.

7. Kaebaja omandas vaidlusaluse maatüki kevadel 2014 ning hakkas seejärel aktiivselt nõudma

vastustajalt detailplaneeringu menetluse jätkamist ehk detailplaneeringu kehtestamist.

8. Looduskaitseseadus (LKS) § 40 lg 3 eeldab kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Keskkonnaameti nõusolekut, kuid Keskkonnaamet 21. novembri 2014 vastuskirjas Luunja

Vallavalitsusele väljendas vastuseisu ehituskeeluvööndi vähendamisele, misjärel detailplaneeringu

menetlemine vastustaja poolt sisuliselt seiskus. Keskkonnaamet aga ei välistanud kategooriliselt 5.

jaanuari 2015 vastuskirjas kaebajale nõusoleku andmist.

9. Kaebaja ei nõustu vastustaja keeldumisega detailplaneeringu kehtestamise osas ega

Keskkonnaametile taotluse esitamata jätmisega viimase negatiivse eelhinnangu tõttu.

Keskkonnaamet ei ole ka ise mingit haldusakti nõusoleku mitteandmise kohta koostanud, viidates

vallapoolse ametliku taotluse puudumisele (LKS § 40 lg 4 p 2).

Vastustaja keeldumine on kaebaja hinnangul formalistlik ja pahatahtlik. Vastustaja teab kaebaja

vajadusi seoses detailplaneeringuga, kuid ignoreerib neid, jätkates otsustamatuse ja tegevusetuse

kursil. Ehituskeeluvööndi vähendamiseta ei ole detailplaneering mitte mingis mõistlikus mahus

realiseeritav, mis tähendab, et vastustaja sisuliselt oma viimase vastusega keeldus detailplaneeringu

kehtestamisest. Keeldumist ei ole aga tehtud haldusakti vormis, mistõttu ei ole kaebajal võimalik

kohtusse pöörduda tühistamiskaebusega.

10. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus, mis väljendub nii põhjendamatus viivitamises

detailplaneeringu menetluse lõpule viimisega, kui tegevusetuses (keeldutakse alusetult toimingu

sooritamisest või akti andmisest), on õigusvastane.

11. Kaebaja eesmärgiks on detailplaneeringu realiseerimine nii nagu seda on kirjeldatud

keskkonnamõju hindamise aruande alternatiivis III. Vastustaja on aga põhjustanud olukorra, kus

haldusmenetlus võiks jääda kestma igavesti. Vastustaja ei keeldu otsesõnu detailplaneeringu

kehtestamisest, küll aga keeldub ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisest, mis muudab

omakorda detailplaneeringu kehtestamise kaebajale vastuvõetaval kujul võimatuks. Sellest

tulenevalt leiab kaebaja, et vastustaja käitumine on pahatahtlik ja lubamatu ning rikutakse

eesmärgipärase ja efektiivse haldusmenetluse läbiviimise nõudeid.

12. Kaebaja leiab, et tal puudub võimalus vaielda sisuliselt keskkonnamõjude strateegilise

hindamise aruande ja sellele antud Keskkonnaameti heakskiidu tähenduse üle, samuti puudub

vastustaja haldusakt, millest nähtuksid vastustajapoolsed siduvad põhjendused ja kaalutlused antud

küsimustes.

Vastustaja seisukohad

13. Vastustaja ei ole keeldunud detailplaneeringu menetlemisest, kuid märgib, et selle menetlemine

toimub etappide kaupa. Esmalt algatatakse planeeringumenetlus, seejärel toimub selle vastuvõtmine

ja avalikustamine ning menetlus lõppeb planeeringu kehtestamisega või kehtestamata jätmisega.

Kuna planeerimismenetlust pole lõpetatud, ei ole rikutud ka kaebaja õigusi.

14. Kaebaja tuginemine õiguspärasele ootusele on asjakohatu, kuna kaebaja oli teadlik tema

kinnistu asumisest osaliselt ehituskeelualal, mis piirab ehitamist ja sellega seoses kinnistu

kasutamist. Vastustaja leiab, et õiguspärast ootust ei saa rajada võimalusele, et ehk

ehituskeeluvööndit vähendatakse. Emajõe ääres ei ole ehituskeeluvööndit vähendatud mitte ühegi

selles piirkonnas asuva kinnistu huvides, mistõttu ei ole ka võrdsest kohtlemisest kohane rääkida.

15. Vastustaja on seisukohal, et kuna puuduvad alused Kasepõllu kinnistul ehituskeeluvööndi

vähendamiseks, siis sellest tulenevalt puudub ka alus Keskkonnaametile taotluse esitamiseks.

Kaebuses ei ole välja toodud selliseid erandlikke ja vältimatuid vajadusi, mis annaksid aluse

Keskkonnaametile ehituskeelu vähendamiseks taotluse esitamiseks. Kohalik omavalitsus ei saa

selliseid põhjuseid välja mõelda, vaid need peavad objektiivselt eksisteerima ja need peavad olema

selgelt tuvastatavad. Kinnistu omaniku erahuvi ei ole selline erandlik ja vältimatu põhjus.

16. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles nagu oleks vastustaja tegevusetu, kuna vastustaja on

järjepidevalt tegelenud planeeringu menetlemisega. Kasepõllu maaüksuse detailplaneering algatati

2006.aastal ja 2009-2010 viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pärast kaebaja saamist

Kasepõllu maaüksuse omanikuks 14. aprillil 2014.aastal, aktiviseerus planeerimistegevus kinnistul.

Pärast Kasepõllu maaüksuse omaniku muutumist toimus pidev suhtlus kinnistu omaniku ja

vastustaja vahel.

Vastustaja 28. oktoobril 2014 on esitanud Keskkonnaametile päringu seisukoha saamiseks

detailplaneeringu eskiislahenduse kohta.

5. detsembril 2014 teatas vallavalitsus kinnistu omanikule, et planeerimisel tuleb lähtuda

looduskaitseseadusega määratud ehituskeeluvööndi ulatusest ning planeeringu menetluse jätkamine

on võimalik peale vastavate muudatuste tegemist planeeringus. Vastasel korral palus vallavalitsus

esitada motiveeritud põhjendused, miks on antud planeeringu puhul erandi tegemine vältimatu või

tingimata vajalik. Kaebaja ei ole vallale selliseid põhjendusi esitanud.

17. Vastustaja tegi kaebajale 29. septembril 2015 ettepaneku esitada vallavalitsusele põhjendused

Emajõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Samas osundas vastustaja, et juhul, kui põhjendused

puuduvad, tuleb kaebajal teatada, kas ta on nõus lõpetama detailplaneeringu koostamise alternatiivi

III järgi ning jätkama detailplaneeringu koostamist alternatiiv II järgi. Kui kaebaja ei ole nõus

jätkama planeeringu koostamist alternatiivi II järgi, tuleb teatada, kas ta on nõus detailplaneeringu

menetluse lõpetama. Kaebaja ei ole enda seisukohta ametlikult ja kirjalikult avaldanud, mistõttu ei

saa vallavalitsus seisukohta võtta ja planeerimismenetlust jätkata.

Kohtu seisukoht

18. Kohus mõistab Kasepõllu OÜ kaebust selliselt, et kaebaja eesmärgiks vaidlusaluse Kasepõllu

maaküksuse

detailplaneeringu

menetluse

lõpule

viimine

võimalikult

kiiresti,

kuna

planeeringumenetluse venimine takistab äriühingu majandustegevust.

19. Vaidlust ei ole selles, et planeeringumenetlus algas Luunja Vallavolikogu 25. mai 2006 otsusega

nr 5-14.1 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine Kasepõllu maaüksusele“.

Käesoleva ajani ei ole planeeringut kehtestatud. Samuti ei ole otsustatud planeerimismenetluse

lõpetamist planeeringut kehtestamata. Seega on planeerimismenetlus praeguseks kestnud üheksa

aastat ja kaheksa kuud.

20. Planeerimismenetluse algatamise ajal ja kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse

(PlanS v.r) § 4 lg 2 sätestas, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna

haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Selles pidi kohalik omavalitsus tagama

maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu, planeeringu koostamisel

avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise ja kehtestatud

planeeringute järgimise.

Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja

lähiaastate ehitustegevuse aluseks (PlanS § 9 lg 1). Seadus nimetas kohalikku omavalitsust

konkreetselt ka nii planeerimismenetluse algataja, planeeringu koostaja, selle vastuvõtja, avalikkuse

kaasamise toimingute teostaja, planeeringu kehtestaja ja muude toimingute tegijana. Seega on ka

vaidlusaluse planeeringuga seotud tegevuste korraldamine olnud Luunja valla ülesandeks.

21. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt enne sama

seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud

planeerimisseaduses sätestatust.

Seega

tuleb

ka

Kasepõllu

maaüksuse

detailplaneeringu

menetlust

hinnata

eelkõige

planeerimisseaduse vana redaktsiooni sätete alusel. On tõsi, et planeerimisseaduse vana redaktsioon

ei näinud ette tähtaegu planeerimismenetluse erinevate toimingute tegemiseks ega sätestanud

planeerimismenetlusele tervikuna lubatud maksimaalset tähtaega. Seetõttu ei saa vahetult seaduse

normi järgi otsustada, kas menetluse kestus on olnud ülemäärane.

Kehtiva planeerimisseaduse § 139 lg 2 seevastu sätestab planeerimismenetluse lubatud maksimaalse

tähtaja, nähes ette, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb teha

hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

22. Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu menetlus on olnud seotud asjaoludega, mis on

pikendanud menetlust vastustaja tegevusest otseselt sõltumata. Kui planeering võeti vastu juba

Luunja Vallavalitsuse 3. augusti 2007 korraldusega nr 305, siis planeeringu avaliku väljapaneku

järgselt selgus vajadus teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille järel maatüki omanik

kaotas huvi planeerimismenetluse jätkamise vastu ja võõrandas kinnistu kaebajale 2014. aasta

kevadel. Sellele on järgnenud ka detailplaneeringu uue lahenduse koostamine.

Eeltoodule vaatamata on kohtu hinnangul üheselt selge, et kehtivas planeerimisseaduses sätestatud

detailplaneeringumenetluse maksimaalset tähtaega enam kui kolmekordselt ületav menetluse kestus

on ülemäärane. Ka juhul, kui planeerimismenetlust ei ole võimalik algselt kavandatud ajaraamis

lõpuni viia, tuleb kohalikul omavalitsusel planeerimismenetluse korraldajana võtta samme

menetluse tempo hoidmiseks. Käesoleval juhul on Luunja vald menetluse korraldamisel olnud

passiivne ega ole läbi viinud toiminguid, mis oleks suunatud menetluse lõpetamisele mõistliku aja

jooksul. Seetõttu on vastustaja tegevus planeeringumenetluse korraldamisel tervikuna õigusvastane

menetluse ebamõistliku kestuse tõttu. Viivitus menetluses riivab oluliselt kaebaja õigust omandit

kasutada ja käsutada, samuti ettevõtlusvabadust.

Kohus möönab siinjuures, et kaebaja õiguste riivet leevendab asjaolu, et kinnistu omandamise ajal

2014. aastal pidi kaebajale, 2006. aastal alanud planeerimismenetlusega seonduv teada olema ning

eeldatavalt lähtus kaebaja sellest nii kinnistu omandamise kui kinnistu müügihinna kokkuleppe

sõlmimisel. Eelnev ei võta aga Kasepõllu OÜ-lt õigust sellele, et talle kuuluvat kinnisasja puudutav

detailplaneeringumenetlus viidaks läbi õiguspäraselt ja mõistliku aja jooksul.

23. Kasepõllu OÜ on 2014. ja 2015. aastal ning ka kohtumenetluse ajal pidanud vastustajaga

kirjavahetust (tl 8-12, 20-22, 36 pöördel-44), et vastustaja jätkaks menetlustoimingutega, mis on

vajalikud detailplaneeringu kehtestamiseks (eelkõige seoses ehituskeeluvööndi vähendamisega) või

keelduks planeeringu kehtestamisest.

Kohtumenetluses taotleb Kaepõllu OÜ vastustajale ettekirjutuse tegemist anda haldusakt Kasepõllu

maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise kohta või kehtestatud detailplaneeringuga

Keskkonnaametile taotluse esitamiseks ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

29. septembri 2015 menetlusdokumendis on vastustaja selgitanud võimalust jätkata

planeerimismenetlust planeeringulahenduse alternatiiv II (tl 54) järgi. 30. detsembri 2015

menetlusdokumendis teatas vastustaja, et arendaja on planeerijale suuliselt teatanud valmisolekust

jätkata menetlust planeeringulahenduse alternatiiv II muudetud variandi järgi. Sama ei ole kaebaja

vastanud vastustaja sellekohasele 29. septembri 2015 kirjalikule ettepanekule, milles vastustaja

andis kaebajale vastamiseks 30-päevase tähtaja.

24. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Seega saab kohus teha haldusorganile ettekirjutuse kindla sisuga haldusakti andmiseks üksnes juhul,

kui vastustajal puudub võimalus teistsuguse sisuga õiguspärase haldusakti andmiseks.

Planeerimismenetlus tervikuna on suunatud planeeritava maa-ala kasutamise ja käsutamise

tingimuste kehtestamisele, s.h ehitusõiguse määramisele. Planeerimisseadusega kohalikule

omavalitsusele selleks pandud ülesannetest ja kohaliku elu korraldamise kohustusest tulenevalt on

vastustajal planeerimismenetluses avar kaalutlusruum. Ka käesoleval juhul ei saa välistada, et lisaks

kaebuse nõudes nimetatud sisuga haldusaktile saab vastustaja otsustada planeeringumenetluse

jätkamise või lõpetamise teistsugusel õiguspärasel viisil. Seetõttu ei saa kohus kohustada vastustajat

kaebuses nimetatud sisuga haldusaktide andmiseks.

Kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või

sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku

võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks (RVastS § 6 lg 4).

Eeltoodud asjaoludel, pidades silmas, et kaebaja huviks on planeerimismenetluse lõpule viimine,

kaebaja peab menetluse lõpetamise mõistlikuks tähtajaks 30 päeva, planeerimismenetluses ei ole

ette näha vajadust eriliselt ajamahukate toimingute tegemiseks, erinevaid võimalikke

planeeringulahendusi on tutvustatud ka avalikkusele, võib esineda vajadus alternatiiv II

planeeringulahenduse muudatuse täpsustamiseks, peab kohus võimalikus teha vastustajale

ettekirjutus otsustada Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine või kehtestamata

jätmine hiljemalt 1. juuniks 2016.

Kaebus rahuldatakse.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 ls-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri

ja kuludokumendid.

8. jaanuaril 2016 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt

moodustavad kaebaja menetluskulud kulu õigusabile 2194,17 eurot ja kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 15 eurot. Esmalt märgib kohus, et mõistab menetluskulude nimekirja selliselt, et kaebaja

taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta summana. Pidades silmas, et taotluse on

esitanud vandeadvokaat, ei pea kohus põhjendatuks omal initsiatiivil taotluse asjaolusid täpsemalt

kontrollida ja lähtub menetluskulude väljamõistmisel taotluses nimetatud summast.

Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole osa menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikuludest

kuludest põhjendatud ja vajalikud. Nimelt 6. märtsil 2015 on kaebaja esindaja kulutanud pool tundi

külaseltsi pöördumisega tutvumiseks. Kohtule ei ole äratuntav nimetatud toimingu seotud kaebuse

ja selle nõudega. Ülejäänud osas on kaebaja kulud õigusabile, menetluse kestust, asjas tõusetunud

menetluslikke ja sisulisi küsimusi ning asja läbivaatamise tõttu istungil, kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalikud. Kuludokumentidest nähtuval on kaebaja õigusabi eest tasunud

advokaadibüroo Hedman Partners & Co OÜ arvelduskontole. Seega tuleb Luunja vallalt Kasepõllu

OÜ kasuks menetluskulude katteks välja mõista 2129,17 eurot õigusabikulu ja 15 eurot riigilõivu

katteks. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik