1-15-9029/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-9029

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-9029 Kohtukoosseis Andres Parmas, Orvi Tali, Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. novembri 2015. a otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Roman Sementšuk (ik 38201020295, viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 16. novembri 2015. a otsus Roman Sementšukilt menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16. novembri 2015. a otsusega tunnistati Roman Sementšuk lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust vangistuseni 2 kuud 20 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 24. juuli 2015. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 16 päeva vangistust. VÕS § 127 lg-te 1 ja 4, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti K AS katteks hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks summas 108,99 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti R. Sementšukilt välja menetluskulud, milleks on kaitsjale makstud tasu 240 eurot ning sundraha 585 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. 28. detsembril 2015 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus R. Sementšuki määruskaebus, millega ta palub temalt välja mõistetud menetluskulude (825 eurot) tasumise tähtaja pikendamist. Alternatiivselt palub ta vabastada end menetluskulude (sh sundraha) tasumise kohustusest.

1-15-9029

2(2)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus on juba märkinud, et KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

4. Arutatav kriminaalasi on lahendatud lühimenetluses. Harju Maakohtu 16. novembri 2015. a istungil on R. Sementšuk märkinud, et nõustub menetluskuludega ning taotles nende osade kaupa tasumist. R. Sementšuki kaitsja palus anda süüdistatavale maksimaalne võimalik tähtaeg menetluskulude tasumiseks. Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus hinnanud R. Sementšuki varalist seisundit ning leidnud, et kõigi menetluskulude kohene hüvitamine käib ilmselt süüdistatavale üle jõu. Maakohus andis KrMS § 180 lg 3 kohaselt R. Sementšukile võimaluse tasuda menetluskulud osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumist. Seega on maakohus juba arvestanud, et R. Sementšukil võivad tekkida makseraskused ning sisuliselt rahuldanud maakohtu istungil esitatud menetluskuludega seonduvad taotlused. Võimaldades tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul, on maakohus andnud süüdistatavale ka kohtupraktikas omaksvõetud maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks.

5. Määruskaebuses on R. Sementšuk taotlenud vabastada ta menetluskulude kandmisest. Kriminaalkolleegium selgitab, et mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist ning tingib KrMS § 180 lg 3 kohaselt osa menetluskuludest riigi kanda jätmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. Asjaolu, et isik kohtuotsuse tegemise ajal ei tööta, ei tähenda a priori, et menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses riigi kanda. Süüdistatava hetkel vangis viibimine või talle karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7). Samuti tuleb märkida, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub temal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid (samas).

6. Eeltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult mõistnud R. Sementšukilt välja menetluskulud ning puudub alus väljamõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud uusi asjaolusid, mis tingiksid maakohtu otsuse tühistamist. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

7. Juhindudes KrMS §-st 180, § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 16. novembri 2015. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/