2-16-682/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

23. november 2015 Tsiviilasja number 2-15-14197

Tsiviilasi

XXXvs XXXabielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming lõpplahend, kohtuistungi aeg 28.10.2015 ja 16.11.2015 Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ, e-post info@amantese.ee )

Kostja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX e-post: XXX )

R E S O L U T S I O O N

Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

2-15-14197

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

XXXesitas 24.09.2015 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX. Poolte abielusuhted on lõppenud, hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja kostjaga leppida ei soovi.

Kohus võttis hagi menetlusse 30.09.2015 ja määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 27.10.2015 isiklikult kätte toimetatud. Kohus kutsus pooled kohtuistungile 28.10.2015 kell 09:30. Kostja teatas 27.10.2015 kohtule, et ta ei saa kohtuistungile tulla arstiaja tõttu ning esitas patsiendikaardi, mille kohaselt oli dr XXX vastuvõtule määratud aeg 28.10.2015 kell 10:30. Kostja esitas 02.11.2015 kohtule perearsti dr XXX (OÜ XXX) poolt 28.10.2015 väljastatud arstitõendi, millega on tõendatud kostja viibimine arsti vastuvõtul 28.10.2015.

Kohus kuulas hageja ära 28.10.2015 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ela ühises elukohas kaks kuud ning abielusuhteid ei ole kaks aastat. Hageja ei soovi kostjaga leppida ja palub abielu lahutada. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, siis taotleb hageja asja sisulist lahendamist.

Kostja ei ilmunud kohtuistungile 16.11.2015 ning ei teatanud kohtule ilmumata jätmise asjaoludest.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

2-15-14197

TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt.

Hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kostja on Leedu Vabariigi kodanik ja mõlema elukoht on Eestis. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus ja kaks kohtukutset on kätte toimetatud, ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja on teatanud, et ta ei saa 28.10.2015 kohtuistungile tervislikel põhjustel ilmuda, kuid ei ole põhistanud ja tõendanud kohtuistungile ilmumata jätmist 16.11.2015. Kostjale on kohtukutse 16.11.2015 kohtuistungile kätte toimetatud vastavalt TsMS § 326 lg 1 postkasti panekuga kostja poolt avaldatud aadressile XXXTallinnas ning on edastatud ka kostja poolt avaldatud e-posti aadressile. Kostja ei ilmunud 16.11.2015 kohtuistungile, samuti ei ole kostja teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks või et tal oleks sellest teatamata jätmiseks põhjendatud takistused. Kostja niisugusest hoiakust järeldab kohus, et kostja hoidis aktiivsest kohtumenetlusest tahtlikult kõrvale. Kostjat on kohtuistungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatud. Kostja loetakse ärakuulamisest ja asja sisust teavitatuks hagi ja kohtukutse kättetoimetamisega. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist, kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Hageja on kategooriliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, mistõttu puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Nii hageja kui kostja on kohtule esitanud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse 16.10.2015 kirja nr 3.2-1.4/1046-1, millega pooltele teatati kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Nimetatud teatest nähtuvalt ei esine kogutud materjalide kohaselt küllaldaselt andmeid, mis viitaks sellele, et kellegi suhtes oleks toime pandud KarS § 121, § 120 või mõni muu KarS eriosas toodud kuritegu, kuid kohtu hinnangul viitavad Politseija Piirivalveameti kirjas kirjeldatud poolte omavahelised suhted sügavatele lahkarvamustele ning kalduvusele tülideks ja nende lahendamiseks vägivallaga, mis võib viia ettearvamatute tagajärgedeni. Kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohus on jõudnud kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud.

Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks.

2-15-14197

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik