2-15-578/56 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-578

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-578 Tsiviilasi I.M. hagi P.M. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja: I.M. (ik: XXXX; elukoht; XXXX)

• Hageja lepinguline esindaja: advokaat Eve Laine (Advokaadibüroo Ann Saar; asukoht: Küüni 7, Tartu 51004; e-post: eve@annsaar.ee )

• Kostja: P.M. (ik: XXXX; elukoht: XXXX)

• Kostja esindaja: vandeadvokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo LMP; asukoht Soola 8, Tartu; epost: piret.pallo@lmp.ee) RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu I.M. hagist loobumine ja lõpetada menetlus I.M. hagis P.M. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Menetluskulud

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, K.S. arvelduskontole XXXX AS SEB Pank.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

1. Asjaolud

1.1 Hageja esitas Tartu Maakohule 14.01.2015 hagiavalduse, milles taotles XXXX asuva korteriomandi suhtes kaasomandi lõpetamist. 13.01.2016 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, kuna vaidlusaluse korteriomandi võõrandamisega on kaasomand, mille lõpetamiseks hageja nõude esitas, lõppenud ja hagi alus ära langenud. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks (II kd, tlk 51-52).

1.2 Kostja on nõus hageja avaldusega hagist loobumiseks (II kd, tlk 55).

Tsiviilasi nr 2-15-578

2. Kohtu seisukoht

2.1. Menetluse lõpetamine Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna vaidlusaluse korteriomandi võõrandamisega on kaasomand, mille lõpetamiseks hageja nõude esitas, lõppenud ja hagi alus ära langenud ning taotleb tsiviilasjas nr 2-15-578 menetluse lõpetamist. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas nr 2-15-578 menetluse.

2.2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lõigetes 3-5 puudub menetluskulude osas eriregulatsioon olukorrale, kus hagist loobumise põhjuseks nõude aluse äralangemine selle tõttu, et kaasomandi lõpetamise üle vaidlevad pooled on vaidlusaluse kaasomandi menetluse käigus ühise tehinguga võõrandanud. Kuivõrd täpset regulatsiooni antud olukorrale ei ole, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kohtuväliselt kaasomandi lõpetamist võõrandamise teel saab käsitleda analoogselt kompromissi sõlmimisena. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 2, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõiv on hagimenetluses K.S. poolt tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXX 14.01.2015 summas 300 eurot selgitusega „Riigilõiv I.M. kaasomandi lõpetamise hagilt“. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 ja TsMS § 150 lg 4 sätestatust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale riigilõivu summas 150 eurot K.S. arvelduskontole AS SEB Pank XXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik