1-13-2095/109 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2095 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. detsembri 2015 määrus süüdimõistetu I.A suhtes karistusejärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu I.A (I.A; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Viru Maakohtu 23. detsembri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu I.A kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare

määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Clarus kaudu 48 eurot, sh käibemaks (nelikümmend kaheksa) 8 eurot, vandeadvokaadi abi Silver Reinsaarele määruskaebemenetluses (kaheksa) riigi õigusabi osutamise eest. 4. Mõista I.A lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi -

Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. I.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „I.A, 1-13-2095 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 08.03.2013 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati I.A süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati I.A karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 – 10.02.2011, s.o. kokku 2 päeva, ja lõplikult kuulus I.A kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele 5 kuud 27 päeva vangistust Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistus 4 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti I.A-le 4 aastat vangistust, mille alguseks loeti 30.01.2012. 1.1. Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule I.A isikliku toimiku kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. 1.2. Karistusaja algus 30.01.2012 ja karistusaja lõpp 30.01.2016.

Maakohtu määrus 2. Viru Maakohtu 23.12.2015 määrusega kohaldati I.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud, kohustades I.A otsima endale elukoha hiljemalt 2 nädala jooksul pärast karistuse kandmise lõppu ja viivitamatult teatama elukoha leidmisest vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. Süüdimõistetu suhtes esinevad nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks. I.A kohustati käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud kohustusi. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.1. Maakohus asus seisukohale, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine I.A suhtes on põhjendatud ja seda vaatamata sellele, et isikul puudub vabanemisel alaline elukoht Eestis, kuivõrd elukoha puudumisel KarS § 871 kohaldamata jätmine oleks vastuolus nimetatud sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. Maakohtul puudusid dokumentaalsed tõendid selle kohta, et I.A on võimalik vabanemisjärgselt elama asuda oma venna A.B. i juurde Soome, samuti puuduvad tõendid selle kohta, et talle garanteeritakse seal töö. Isikud, kellel on alaline elukoht ning kelle suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, ei tohiks olla halvemas seisus võrreldes nende isikutega, kes on küll ühiskonnale ohtlikud, kuid kellel puudub alaline elukoht. Kinnipeetaval on võimalus elukoha saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. 2.2. I.A kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu 08.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 5, 7 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistusele, ka Viru Maakohtu 25.09.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 10 järgi (kokku 5 kuriteoepisoodi), s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest mõistetud 4 aastast vangistust. Kinnipeetava karistuse kandmise lõpp saabub 30.01.2016. I.A on 5 kehtivat kriminaalkaristust, millised on mõistetud erinevat liiki kuritegude toimepanemise eest, tegemist on kolmanda reaalse vanglakaristusega. Isik ei vali kuritegude toimepanemise liiki, aega ega kohta, mis suurendab tema ohtlikkust ühiskonnas. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid (diagnoositud alkoholija narkosõltuvus), majanduslikud raskused ning mõjutatavus (kuriteod on toime pandud grupis). Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus (kartser 5 ööpäeva, süütamisvahendi valdamise eest), mistõttu ta paigutati 27.02.2015 Viru Vangla avavangla osakonnast tagasi kinnisesse osakonda. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 86%, mis on kõrge risk ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Maakohtu hinnangul on olemas suur tõenäosus, et I.A jätkab vangistusest vabanedes uute kuritegude toimepanemist.

Määruskaebus 3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus selgitanud I.A-le, et tal tuleb esitada tõendeid garanteeritud eluja töökoha osas. Lisaks leitakse määruskaebuses, et tuleks analüüsida, millist positiivset ning negatiivset mõju avaldaks karistusjärgne

käitumiskontroll kohaldamine võrreldes selle mittekohaldamisega. I.A on ise kinnitanud, et tal on Eestis tuttavaid, kes võivad teda kallutada halvale teele. Isik soovib väljuda siinsest keskkonnast ning alustada uut elu väljaspool Eestit. Isik on vangistuses töötanud köögitöölisena ja majandustöödel, läbinud sotsiaalprogramme edukalt, mis viitab sellele, et isik on suunatud õiguskuulekusele. Kuriteod on toime pandud kaua aega tagasi ning süüdimõistetu on vangistuse jooksul saanud täiskasvanulikumaks ning probleemid alkoholi ja narkootikumidega ei ole uue kuriteo toimepanemise riskiks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodu alustel. 5. KarS § 871 lg 1 sätestab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I.A suhtes esinevad formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, s.o KarS § 871 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatu. Sisuliselt nõustub sellega ka kaitsja, kuna määruskaebuses ei ole sellele tähelepanu pööratud. 6. Määruskaebuse põhiseisukohad on, et süüdimõistetul on olemas garanteeritud eluja töökoht Soomes ning puuduvad KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kummagi seisukohaga. Väidet, et süüdimõistetul on olemas nii garanteeritud elukui ka töökoht, ei kinnita määruskaebuse esitamise ajaks ükski tõend, sest ka vaatamata sellele, et kaitsja leidis, et maakohus oleks võinud teha vaheaja ja anda kaitsjale aega kinnituste saamiseks, ei ole määruskaebusega koos esitatud tõendeid, mis kinnitaksid nimetatud väiteid. Seega on kohus jätkuvalt seisukohal, et süüdimõistetul puuduvad garanteeritud eluja töökoht. Samuti ei nõustu kohtukolleegium, et I.A suhtes esinevad positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivsed asjaolud ja riskid, mis kaasnevad süüdimõistetu vabanemisel pärast karistuse ärakandmist. Maakohus on põhjalikult selgitanud, millised riskid esinevad ning kuidas süüdimõistetu varasem käitumine mõjutab I.A edasist käitumist. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et I.A on märkimisväärne karistusregister arvestades tema noort iga. Lisaks on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 86% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Tegemist on oluliselt kõrgete tõenäosustega. Kohtukolleegiumi hinnangul on täidetud ka KarS § 871 lg 1 p-st 3 tulenevad materiaalsed eeldused ning määruskaebuses ei ole toodud välja põhjuseid, mis annaksid aluse teistsugusele seisukohale jõudmiseks. 7. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb kaitsjatasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus on põhjendatud ja rahuldab taotluse täies ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb I.A hüvitada vandeadvokaadi abi S. Reinsaare kaitsjatasu 48 eurot. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Viru Maakohtu 23. detsembri 2015 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas