4-15-2399/44 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2015 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-2399 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Asja läbivaatamise kuupäev 16.12.2015 Väärteoasi

N.G väärteoasi Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi Kaebuse esitaja N.G sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kaitsja Vitali DENIKIN vandeadvokaadi abi Kohtuvälise menetleja esindaja N.G Vxxxx Ida Prefektuuri vanemväärtoemenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustali Vxxx20.03.2015 tuse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja N.G otsus väärteoasjas nr.2590,14,002691 karistamise osas N.G Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot – jätta muutmata.

N.G kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule alates otsuse avalikult

30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v .2016. õimalik tutvuda alates 22.01

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse avariipolitseinik Mxxx Mxxx koostas 20.02.2015 väärteoprotokolli väärteoasjas

nr.2590,14,002691 N.G kohta selles, et viimane, juhtide xxx ei s

hoidunud kõigest, mis võib ohustada või kahjustada teiste vara. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud ta oma sõidukogemusi ja liiklusolusid ning ei hoidnud vastavalt sõiduki kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile. Selle tulemusena sõitis tagant otsasõidu vältimiseks

ta vastassuunavööndisse, kus kaotas sõiduki üle kontrolli ja mootorratas libises vastu eessõitvat ga põhjustas varalise kahjuga xxx). Oma tegevuse N.G lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud Mxxl Grxxe ja xxx Sellega rikkus N.G Liiklusseaduse §16 lg.1, §50 lg.3 p.1, §46 lg.1 sätte ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §223 lg.1 järgi. id

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja N.G Vxx 20.03.2015

otsusega Liiklusseaduse väärteoasjas nr.2590,14,002691 määrati N.G-le

§223 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o summas 320 eurot. Väärteootsuse kohaselt võeti karistuse määramisel arvesse asjaolu, et menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatult ning ka asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis. Väärteootsuses on kirjas vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendused.

Menetlusaluse isiku N.G kaitsja Juri Nesterenko esitas 08.04.2015 Viru

Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt rangelt liikluses osaleja kohustusi ja järgis täitis N.G

täpselt juhile ettenähtud liikluseeskirju. Liiklusõnnetus oli provotseeritud sõiduautojuhtide poolt, kes sooritasid liikluseeskirja rikkudes manöövreid, mille tulemusel toimus N.G poolt juhitava mootorratta kokkupõrge ühega sõiduautodest, mille juht sooritas ootamatu manöövri, mida N.G ei saanud ette näha ja seega ei omanud võimalust vältida kokkupõrget. Pole tuvastatud, milline ettevaatamatuse liik leidis aset. Menetlusaluse isiku tegevuses ei esine kergemeelsust ega pahausksust. Antud liiklusõnnetuse süüdlaseks on teine isik, kes ei järginud liikluses osaleja kohustusi ega sõidukijuhile ettenähtud eeskirju ning provotseeris antud liiklusõnnetuse.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 13.08.2015 määrusega edastati N.G kaebus menetlemiseks menetlusaluse isiku elukohajärgselt Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Maakohtu istung 14.10.2015

Maakohtu selgitas menetlusaluse isiku kaitsja Mihhail Tuštšenko, et ei ole võimeline esinema riigikeeles, kuna ei oska eesti keelt.

Menetlusalune isik selgitas, et soovib ise otsida endale kaitsja, kes valdab eesti keel t.

Menetlusaluse isiku N.G uus kaitsja vandeadvokaadi abi Vitali Denikin esitas 03.12.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Kaebuse kohaselt on k

aitsja kindlal veendumusel, et kohtuväline menetleja ei tuvastanud ega kirjeldanud väärteootsuses sõiduki järsu peatamise põhjust ega xxx sidunud seda faktiga, et sõiduauto kuni järvele xxx juht liikus teed alustades xxxx

viiva teeni vastassuunavööndis paralleelselt liiklusvooluga ning seda madalamal

kiirusel, kui pärissuunavööndis liikuvad sõidukid. Samas leiab kaitsja, et mootorratturid hoidsid pikivahet asulas, mis oli vähemalt seaduses sätestatud

suuruses. xxxx kohustatud läbi laskma kõik sõidukid ning alles seejärel välja sõitma teele.

Maakohtu istung 16.12.2015

Menetlusalune isik jäi maakohtu istungil esitatud kaebuse ja selle väidete juurde. Ta selgitas, et nad sõitsid Neid oli 8 inimest, kõik olid mootorratastel. Kui sõitsid xxx

Viitnasse sisse, liikus tema ees punane Volkswagen, mis liikus 50 km/h ning kolm tema eest mootorratturit sellest Tema xxxx hoidi sõitvat sõitsid mööda. sõitis järel, s pikivahet, kiirusega 40 km/h. sõitis Lähenedes kõ nägi värvi

rtsi juurde, sinist xxx

mis

parkimisplatsilt.

xxxisse parema suunatule, tahtis sõitis välja Seejärel lülitas

sõita järve . Menetlusalune isik vähendas kiirust, et mitte sõita otsa juurde eessõitvale autole. Ootamatult aga Volkswagen pidurdas, menetlusalune isik tahtis sellest mööda sõita, kuid siis märkas endas ees sinist värvi xxx millel oli parem suunatuli sisse lülitatud ja mis oli väga lähedal eraldusribale. Hinnates olukorda, et kahest autost korraga ei saa, oli sunnitud pidurdama. Mootorratas mööda sõita ta ta

kukkus, menetlusalune isik oli sunnitud selle endast eemale tõukama. Ta selgitas ka, et sõitis Vxxx taga ja märkas, et eessõitval autol oli suunatuli paremale sisse lülitatud. Kui jõudsid Viitna kõrtsi juurde, nägi

nad ta, et parklast sõitis teele Toyota. Volkswagen hakkas paremale hoidma xxx sõitis vastassuunas tema suunas, mis oli seal ka kokkupõrke hetkel.

Tunnistaja Sxxx xxx Š ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik on tema sõbra tütar, kes sõitis samuti mootorrattaga. Ta ei näinud avariid, kuna liikus ees, tema taga oli veel üks mootorrattur ja menetlusalune isik oli veel tagapool. Nad sõitsid asulas sees kiirusega 50 km/h. Kui nad olid kohakuti xx , et

, märkas ta vasakult teepeenralt sõitis teele välja . Tunnistaja sõitis ette, jäi restorani juures xx pidama, si

. Ta selgitas ka, is nägi, et kõik teised olid maha jäänud ja pöördus tagasi et kui hakkas Toyotast mööda sõitma, sõitis astassuunas, mööda teeäärt ja tahtis xxx sõita teerajale.

Tunnistaja Ixxx Dxx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik on tema sõbra tütar, kes sõitis samuti mootorrattaga. õitis Tunnistaja s menetlusaluse isiku taga. Nägi, et vasakult poolt parklast vastassuunavööndisse sõitis välja tumedat värvi jõudis kohakuti xxxta. Paremas reas liikus xxxx. Kui xxx xx, xxx peatus. Sel

põhjusel ei olnud enam võimalik edasi liikuda. Kuna xxx hakkas natuke varem

liikuma, kui xxxx siis liikus menetlusalune isik natuk e

e vasakult vastassuunavööndis

poole. Kui xxx peatus, ei olnud menetlusalusel isikul muud teha, kui peatuda, misjärel ta kukkus ja toimus kokkupõrge. See mootorrattur, kes liikus xxx taga, kukkus ka maha. Tunnistaja sõitis natuke kaugemal, pidi järsult pidurdama, jõudis peatuda. Ta selgitas ka, xxx xxxx kui oleks teed sõitis poole autopikkuse jagu – andnud, poleks midagi juhtunud. Sõideti kiirusega 50 km/h, pikivahe tundus olevat piisav.

Tunnistaja Rxxxx Hxxxx

ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik on tema sõbra tütar, kes sõitis samuti mootorrattaga. Tunnistaja sõitis avarii toimumise hetkel menetlusaluse isiku taga, nende vahel oli veel üks mootorrattur. Tunnistaja nägi kuidas menetlusalune isik hakkas t mööda sõitma xxxx . Kuna Volkswagen

pidurdas järsult ja oli peaaegu peatunud, sõitis eesolev mootorrattur paremale, menetlusalune isik vasakule. Olid pikad

pidurdusjäljed, tunnistaja mootorratta pidurdusjälg oli 7 - 8 meetrit.

Kohtuvälise menetleja esindaja N.G Vxxx leidis maakohtu istungil, et

liiklusõnnetuse põhjustamises on süü Isik nägi eessõitvat di menetlusalune isik.

sõidukit, kes aeglustas, nägi manöövrit. Et otsasõitu vältida, pidi isik tegema ootamatu manöövri ja pidurdama. See on ilmselge, et antud liiklussituatsiooni hetkel oli mootorratturi kiirus situatsiooni arvestades liiga suur. Kõik pidid tegema ootamatud pidurdused. Isik pidi seda ette nägema, kuna tee ja ilm olid head. Isik oleks pidanud vastava sõidukiiruse

ja pikivahe valima. Rahatrahvi suurus on valitud alla keskmise määra, arvesse on võetud asjaolu, et isikul oli esmane juhiluba ja varasemad õigusrikkumised puudusid.

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi Vitali Denikin leidis maakohtu istungil, et nähtuvalt otsusest ei ole hinnatud tegelikkuses Volkswageni peatumise põhjust, ka ei ole hinnatud sõidusuunda ja lõppsihtkohta, et kuhu tegelikkuses xxx oleks see sõiduk pidanud jõudma. Puhtformaalselt on lähenetud väitele, et isik ei ole rakendanud kõiki meetmeid, et vältida liiklusõnnetust. Kõik tunnistajad kinnitasid, et kõik sõitsid sama kiirusega ja kõik pidid järsult peatuma. Olid mitmed pidurdusjäljed, aga sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjas ainult üks. Ei ole hinnatud ka seda, et teine rattur sama kiirusega ja sama distantsiga sõites on pidanud otsasõidu vältimiseks teel paremale poole manööverdama, mistõttu selle tagajärjel tekkisid ka kahjud. Mitmed või asjaolud kogumis viitavad sellele, et Txxx xxxjuht on omakorda rikkunud Liiklusseadust, üks ei ole andnud teed ja teine on järsult pidurdanud, mida keegi ei saanud eeldada. Seega ei saa objektiivselt väita, et menetlusalune isik ei oleks liiklust jälginud ja on avarii põhjustamises süüdi. Määratud karistus ei ole selge.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud

materjalidega, kuulanud käesoleva väärteoasja ära menetlusosalised tunnistajad, leidis, et N.G kaebus rahuldamisele ja ei kuulu.

Vastavalt seadustiku lg.2 arutab maakohus

Väärteomenetluse §123 väärteoasja täies

ulatuses, esitatud kaebuse piiridest, kontrollides menetleja sõltumata kohtuvälise otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja asjaolusid. õiguslikke

Väärteomenetluse §133 sätestatud seadustiku on kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

Liiklusseaduse §223 lg.1 alusel.

Liiklusseaduse §223 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki maastikusõiduki või -, -

trammijuhi poolt rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule liiklusnõuete varalin kahju ettevaatamatusest tervisekahjustus. e või

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseadust ja tekitas sellega teisele isikule varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse.

20.02.2015 koostatud väärteoprotokollist ja 20.03.2015 koostatud otsusest nähtub, et menetlusalune isik, juhtides xxx), ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada või kahjustada teiste vara. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemusi ja liiklusolusid ning ei hoidnud vastavalt sõiduki kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees pidurdanud sõidukile. Selle tulemusena sõitis tagant otsasõidu vältimiseks vastassuunavööndisse, kus kaotas sõiduki üle kontrolli ja mootorratas libises vastu eessõitvat sõiduautot ). Oma tegevusega põhjustas xxx

varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud Mxxx Gxxx ja xxxx, millega

. rikkus Liiklusseaduse §16 lg.1, §46 lg.1, §50 lg.3 p.1

Liiklusseaduse §16 lg.1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma mises hoiduma mis takistada liiklust, käitu kõigest, võib ohustada kahjustada inimesi, vara keskkonda. või või

Liiklusseaduse §46 lg.1 sätestab, et j sõiduki uht peab vastavalt kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma se pikivahet, mis

ees llist võimaldab vältida otsasõitu ootamatult pidurdanud seisma

või jäänud sõidukile.

Liiklusseaduse §50 lg.3 p.1 sätestab, et j sõiduki uht peab kohandama oma kiiruse

olukorrale vastavaks, kuid ei tohi suurimat lubatud kiirust. Juht peab ületada

sõidukiiruse sõidukogemust, valikul arvestama oma teeolusid, tee ja

sõiduki

seisundit, veose ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid iseärasusi, liiklusolusid, et ta suudaks seisma

eespoolse piires jääda sõiduki nähtavusulatuse ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Vastavalt 07.09.2014 xxxxkilomeetril koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile on toimunud liiklusõnnetus . Vaadeldud on sõiduautot t xxx millel on tagumisel

põrkeraual värvikahjustused ja tükk väljas. Vaadeldud on ka xxxxmillel on kütusepaak deformeerunud, esituled purunenud, parempool e külg deformeerunud. n

Tunnistaja Ixxxxr Daxxxx ütluste kohaselt sõitis ta menetlusaluse isiku taga. Kui Txxxxpeatus, ei olnud menetlusalusel isikul muud teha, kui peatuda, misjärel ta kukkus ja toimus kokkupõrge.

Tunnistaja Rxxxx Hxxx ütluste kohaselt nägi ta, kuidas menetlusalune isik hakkas xxx xxx t mööda sõitma. Kuna pidurdas järsult ja oli peaaegu peatunud, sõitis menetlusalune isik vasakule.

Menetlusalune isik ei eita liiklusõnnetuse toimumist, vaid selgitas, et liiklusõnnetuse toimumises ei olnud tema süüdi. Nimelt pidurdas tema ees sõitnud järsult, xxxx mistõttu pidi ta tagant otsasõidu vältimiseks mööduma sõidukist vasakult, kus aga oli ees teine sõiduauto xxxx

Maakohus asub seisukohal, et dokumentaalsete tõendite, tunnistajate Rxxx xx ja Ho

Ix Dxxx

xx ning menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik kaotas xxx üle kontrolli ja mootorratas libises vastu eessõitvat sõiduautot Toyota, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse.

Vaidlus puudub liiklusõnnetuse toimumise fakti osas, vaid seisneb selles, kas menetlusalune isik on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi.

Kohus leiab, et menetlusalune isik eiras Liiklusseaduse §50 lg.3 p.1 nõuet, et juht peab kohandama oma kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi sõiduki ületada

suurimat lubatud kiirust. Juht peab valikul arvestama oma sõidukiiruse

sõidukogemust, sõiduki iseärasusi, teeolusid, tee ja seisundit, veose

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki nähtavusulatuse

eespoolse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Samuti on eiratud Liiklusseaduse §46 lg.1 nõuet, sõiduki et juht peab vastavalt

kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu või jäänud sõidukile.

ees ootamatult pidurdanud seisma

Menetlusaluse isiku ees sõitis pikemat aega sõiduauto V xxxja seega oleks ta pidanud

hoidma sellist pikivahet, et jääda igal juhul vajadusel koheselt seisma. Kohus

rõhutab, et mootorsõiduki juht peab olema alati tähelepanelik ning seda eriti asulasisestel teedel. Tuleb tähele panna, et ohutu liiklemise eest vastutab eelkõige mootorsõiduki juht ise ning vale sõidukiiruse ja sõiduoskuste ülehindamises oleks vastutustundetu veeretada süüd kaasliiklejatele, kelle osalemine liikluses ei tulnud menetlusalusele isikule üllatusena. Nii ei ole käesolevas kaasuses oluline, kas või miks liikus sõiduau vastassuunavööndis või miks tegi sõiduauto V äkilise to xxx

xxx pidurduse, kuivõrd tegemist oli menetlusaluse isiku ees liikunud mootorsõidukitega, mille olemasolust oli ta eelnevalt teadlik. Ekslik on kaitsja väide, et xxxpeatumine oli ootamatu manööver. Menetlusaluse isiku enda seletustest maakohtu istungil nähtub, et ta nägi ja vähendas pidevalt kiirust. Õige sõidukiiruse sai aru, et xxx

valikul oleks menetlusalune isik pidanud olema suuteline oma sõiduki õigeaegselt pidama saama ja seega ei oleks ta ka liiklusõnnetust põhjustanud. Seda iseloomustab sündmuskoha vaatlusprotokollis oleval skeemil näidatud mootorratta pidurdusjälje pikkus (11 meetrit), mis kinnitab vaid asjaolu, et sõidukiirus oli liialt suur. Tähtsust ei oma siinkohal ka väide, nagu sõitnuks menetlusalune isik kiirusega, mis jäi allapoole maksimaalset lubatud sõidukiirust, kuna tuleb jälgida, et sõidukiirus oleks selline, mille puhul suudaks juht jääda sõiduki seisma

eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette ta

aimama. Oluline on ka asjaolu, et takistus ei lähenenud menetlusalusele isikule küljelt või tagantpoolt, millisel juhul ei oleks menetlusalune isik seda näinud ning kokkupõrge oleks välti Sellele lisab kaalu ka menetlusaluse isiku väide, olnud matu. et ta märkas eessõitval autol paremale poole sisse lülitatud suunatuld.

Liiklusseaduse §2 p.32 tulenevalt on liiklusõnnetus vähemalt ühe

juhtum, kus

sõiduki või väljasõidu tagajärjel teel liikumise teelt

saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsusest nähtub, et käesolevas väärteoasjas on tekkinud varaline kahju Mxxxl xxx

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §223 lg.1 alusel, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §16 lg.1, §46 lg.1, §50 lg.3 p.1 sätteid

.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ma tegevusega vara põhjustas o lise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Menetluslikke rikkumisi maakohus ei tuvastanud.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut,

23 lg.1

aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Lisaks võib süüteo eest kohaldada lisakaristusena

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv. Maakohus nõustub sellega ja leiab, et rangema karistuse - aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks käesoleval juhul - alust ei ole.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohtu istungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et rahatrahvi suuruse määramisel arvestas ta asjaoluga, et isikul oli esmane juhiluba ja varasemad õigusrikkumised puudusid.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata.

Arvestades eeltoodut nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas määra rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses vastab igati tud toimepandud süüteole ja menetlusalusele isikule.

Ülaltoodu alusel tuleb Ida Prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega ei kuu lu rahuldamisele ka N.G taotlus menetluskulude (kaitsjatasu) hüvitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik