1-15-5728/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 21.01.2016 Kohtuasja number 1-15-5728 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu L.D, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 18.08.2015 ja lõpp 14.04.2016 RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. L.D

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakir ja prokurörile. i saata Viru Vanglale, L.D-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.D vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 13.07.2015 otsusega tunnistati L.D süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti talle 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibimise aeg karistusaja hulka eti

3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõist 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.08.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Praegune karistus on määratud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isik ise ei

2

tunnista süütegu. Varasemalt on isik pannud toime varguseid, röövimise, kehalise

väärkohtlemise, mootorsõiduki joobes juhtimisi. Kõikidel juhtudel on täheldatud soodusteguriks alkoholi kuritarvitami ning impulsiivset st käitumist. Isiku praegune käitumine on üldiselt sarnane varasema käitumisega. kul on alla aastane karistus, mistõttu isikule ei ole Isi koostatud individuaalset täitmiskava. Isik on määratud majandustööle koristajaks 14.09.2015,

kuid

kinnipeetav keeldus tööle asumast.

Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Isik soovib elama asuda vanaema juurde aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega ja korralike elamistingimustega kinnipeetava vanaemale kuuluva korteriga, kus

kinnipeetav on elanud juba lapsepõlvest peale. Kohtla Järve kutsekoolis omandas - elektrigaasikeevitaja-santehniku eriala. Riigikeelt ei valda. Haridust ja enesetäiendamist peab oluliseks. Enne vangistust töötas isik xxxx asuvas firmas xxxx. Garantiikiri tööle võtmise kohta puudub. Telefonivestluses juhatuse liikmega selgus, et xxxx on nõus isikut tööle võtma. Täitise

andmeil on isikul maksmata haginõudeid 10 884,81 eurot. Raha kulutab mõtlematult ja

hetkelise heaolu tagamiseks (alkohol). Kulutamisharjumus on välja kujunenud, mida eelkõige kinnitab korduv kiirlaenude võtmine, mida ei suuda tasuda, mistõttu võlgade sissenõudmine toimub kohtutäiturite kaudu.

Lähedastest on ema, isa ja emapoolne vanaema. KIR-i andmetel isiku ema oli allutatud käitumiskontrollile aastatel 2011-2012, vanemad on alkoholi kuritarvitajad. Kodukülastuse ajal toimunud vestluses vanaemaga ilmnes, et tütrepoeg lahkus juba lapseealisena sageli alkoholi kuritarvitavast kodust, olles vanaema juur rahulikus ja toetavas keskkonnas. 13- es aastasena jäi alaliselt vanaema juurde elama. Vanaema sõnul tema ja tütrepoja vahelised suhted on olnud

väga head. Paarisuhet tal praegu ei ole. Isikul on kaks last eelmistest kooseludest,

rahvastikuregistrist ei tulene, et isikul oleks enda nime peal lapsi. Enda sõnul toetab lapsi.

Suhtlusringi kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kuid otsustes on iseseisev ja ei lase end nendest mõjutada. Praegust elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks seda enam, et

katseajal jätkas süütegude toimepanemist alkoholi tarvitanuna vaatamata sellele, et alkoholi

tarvitamine oli keelatud kohtuotsusega. Praegune ja ka kõik varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobe seisundis ning käitumises on avaldunud vägivaldus. Ei ole motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest: katseajal korduvalt tarvitas alkoholi, millega seonduvalt

pani toime kaks süütegu. Isik äidetavalt ise ei leia, et tal oleks probleemi alkoholiga. V on tarvitanud amfetamiini, tarvitamine olevat juhuslik. Kuigi teab narkootikumidega seonduvaid riske, siis enda puhul riski pisendab.

Kuritegude toimepanemisel on kahel korral kasutanud vägivalda, viimati pani 13.08.2005 toime

röövimise. Käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna ei suuda õppust võtta varasematest eksimustest, mistõttu katseajal pani toime kaks süütegu, millest üks on väärtegu, teise puhul

algatati kriminaalasi sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. On puudujääke probleemide

lahendamise oskuses. Üldiselt arvestab ennast mõjutavate tagajärgedega. Eesmärgid olemas,

kuid ebamäärased. Saab aru, et inimesed enamasti on seadusekuulekad, kuid samas teatud

määral õigustas võrreldes oma rikkumisi teiste seadusevastaste tegudega. Suhtumine ametnikesse on positiivne. Suhtumine on negatiivne, kuna kriminaalhooldusesse ja ühiskonda ei täitnud kriminaalhoolduse nõudeid, karistus pöörati täitmisele, rikkus kontroll õudeid, pani n

toime süütegusid. Uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla

hinnangul Eeltoodust tulenevalt 42%, uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 41%. toetab vangla kinnipeetava ettepaneku tingimisi ennetähtaega vabastamist ning teeb määrata

3 L.D-le katseaeg 6 kuud, allutades ta katseajaks ning kohustada käitumiskontrollile teda -des 2, 2 täitma KarS § 75 lg 2 p 1, 4, 8 sätestatud lisakohustusi.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Kinnipeetava varasem

elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11- korral. Karistusena on kohaldatud nii reaalset l vangistust kui tingimisi vangistust allutamisega käitumiskontrollile, kuid karistused ei ole kaasa

aidanud isiku seaduskuulekale teele asumisele. Viiel korral on kinnipeetavat karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ka praegu kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isiku varasem elukäik

näitab, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest (sh varasemalt ühel korral reaalselt kantud

vanglakaristusest ja korduvatest tingimuslikult mõistetud karistustest) enda jaoks õigeid järeldusi teinud, karistused ei ole temale oodatud eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on alati tagasi pöördunud kuritegude toimepanemise juurde Isiku korduva kuritegeliku käitumise .

mustrisse kuulub alkoholi tarvitamine, s.t kõik tema viimased kuriteod on ta toime pannud

alkoholijoobes ja alkoholi tarvitamist jätkas ta ka vaatamata kohtuotsusega temale pandud vastavale keelule, seega tulenevad tema sõltuvusprobleemidest riskid kuritegeliku käitumise

kordumiseks. Kinnipeetava puhul on kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, nimelt seab kriminaalhooldaja kahtluse alla tema

võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda kehtestatud korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas

alandada. I

seloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja

vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 42% ja uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 41%. Seega on kinnipeetava puhul olemas arvestatav

uute kuritegude Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks toimepanemise tõenäosus.

kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006

määrusele nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks -1-1-91- vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetu

d. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud

korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita

temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu

ohustatud. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu käesoleval ajal ennetähtaegseks karistusest

vabastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokuratuur L.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

21.01.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kahetseb siiralt oma tegu. süüdimõistetu, et

Lubab seadust enam mitte rikkuda. Selgitab, et ütles valvurile, et tal on probleemid vasaku käega, mistõttu palus teist tööd. Ka arst tegi ettekirjutuse, et isik teeks teist tööd, aga seda ei antud. Seega isik ei keeldunud töötamast, vaid palus uut tööd, mida ei antud.

4 Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 11-l

korral ning vangistuses viibib ta lausa neljandat korda. Sellest gude järeldub, et kurite

toimepanemine ei ole olnud juhuslik, on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel mistõttu

esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku suhtumist ühiskonda negatiivset ja

allumatust ühiskonnas kehtestatud reeglitele Käesolev kuritegu on . alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, varasemalt on toime pannud ka varavastaseid süütegusid. Kõikide

kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja impulsiivne käitumine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et isikul on vabanemisel kindel alaline elukoht

vanaemale kuuluvas korteris xxxx. Samuti on kinni , kus peetaval olemas töökoht xxxx

kinnipeetav on ka varasemalt töötanud. Kuigi garantiikiri tööle võtmise kohta puudub, on

ettevõtte juhatuse liige telefonis kriminaalhooldajale kinnitanud, et kinnipeetavale

võimaldatakse vabanemisel xxxx töökoht. Samuti on kinnipeetava vanaema nõus teda

ülalpidama oma pensionist kuni isikliku sissetuleku saamiseni. Samas nähtub iseloomustusest,

et isikul on tasumata nõudeid 10 880 euro ulatuses, mis mõjutab isiku majanduslikku

toimetulekut negatiivselt. Isikul on varasemalt väljakujunenud kulutamisharjumus, mis väljendub korduvates kiirlaenude võtmises ning suutmatuses need õigeaegselt tasuda. Samuti kulutab raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks, sh alkoholi ostmiseks. Samuti viitab

korduv kiirlaenude võtmine ja varasemalt toimepandud varavastased kuriteod sellele, et ka ametliku töökoha olemasolul ei tulnud ta majanduslikult toime.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3 06 märkinud, et -1-1-91-

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse on üldjoontes küll positiivne, kuid isikul on

käesoleval ajal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul

teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õiguskorra normide rikkumist ka vangistuses viibides.

Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud, kuid ise end teistest

mõjutatavaks ei pea. Kuriteod on ka vägivaldset toimepandud alkoholijoobes, esinenud on

käitumist. Alkoholi tarvitamisest ei ole motiveeritud vabanema, kuna ise alkoholiga seotud probleeme ei näe, seetõttu ei ole nõus abi saamiseks pöörduma ka spetsialisti poole. Samas

nähtub iseloomustusest, et isikut on kriminaalkorras karistatud 5-l korral alkoholjoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 41%

ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks e näol on 42%, millist kohtu

5

hinnangul tegemist keskmiselt enamarvestatava riskiga, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne

vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine

käesoleval ajal ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on ka

varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Seega ei ole varasemad reaalsed ega ka tingimuslikud karistused isikule

positiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist katseajal olles,

mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll

probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud

karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.D puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. ei esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu L.D tingimisi vangistusest vabastamisega enne tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp