1-14-2438/42 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-14-2438
Legislator headnote
AI generated1-14-2438/42 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-14-2438
Full text
1-14-2438
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 26.01.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-14-2438
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk
Zemfira Lampmann
Kaitsja
Toomas Pilt (määratud korras)
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid O.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu O.U (XXX; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg, 05.01.2016.a ja 19.01.2016.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht
RESOLUTSIOON
1. Vabastada O.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 25.11.2017.a, millest esimeseks 8 (kaheksaks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist
valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada O.U katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud
käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
2
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3. Kohaldada O.U suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis;
6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 8 (kaheksa) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4. KrMS § 180 alusel mõista O.U-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise
eest summas 72 € (seitsekümmend kaks eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul
kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele
EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või
EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri
2800049777 ja selgitusse: „O.U , kohtuasi nr 1-14-2438, kaitsjatasu”. Kui
menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.
5. O.U-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
6. O.U vabastada määruse jõustumisel.
Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja O.U-le.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 25.11.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava O.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Harju Maakohtu 28.03.2014 otsusega tunnistati O.U süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
3 Karistuse kandmise algus oli 27.11.2013.a ja lõpp on 25.11.2017.a.
O.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vangistuses esimest korda. Vangistuse ajal on osalenud
riigikeele õppes, 6 distsiplinaarkaristust. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
O.U kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et lähedased suhtlevad isikuga iga päev, samuti lähedased toetavad kinnipeetavat materiaalselt. Vabanemise
korral asuks kinnipeetav elama oma ema juurde aadressile XXX, kus on elanud ka enne vangistust. Vabanemise korral kindel töökoht kinnipeetaval puudub. Vangistuses viibimise ajal lähedased toetavad isikut materiaalselt ning nad on tegema seda ka edaspidi.
07.01.2016.a edastas kriminaalhooldusametnik lisamaterjali, mille kohaselt 05.01.2016.a on teostatud elukohakontroll aadressil XXX, korter kuulub kinnipeetava emale. Antud aadressil elas kinnipeetav ka enne vangistust. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele
ning seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava ema ja tema elukaaslane andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta.
O.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.
Abiprokurör Silja Seeder
esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör ei toeta O.U ´i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. O.U´il on õigus vabaneda elektroonilise
järelevalve alla. Isikul on karistuse kandmise ajal palju distsiplinaarkaristusi. Karistust kannab
praegu kahe röövimise episoodi eest. Kuivõrd prokuröril puuduvad andmed elukoha omaniku nõusoleku kohta elektroonilise valve kohaldamiseks, siis prokurör ei saa nõustuda O.U´i tingimisi ennetähtaegse vabanemisega ja leiab, et see on ennatlik.
Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist,
kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tänaseks on elektroonilise järelevalve nõusolek olemas. Isik on teinud enda käitumises vajalikud järeldused, see on esimene karistus, esimene vangistus. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.
Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud
kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et O.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel
arvesse kõik O.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Kohus arvestab, et O.U on kriminaalkorras karistatud ühel korral, ta on vangistuses
esimest korda ning ta on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 2 kuud
vangistust. Kuigi kinnipeetaval on vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, on vangla
iseloomustuses märkinud, et vangistuses on O.U käitumine olnud rahuldav, kahetseb ja
tunneb häbi toimepandud kuriteo pärast. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset
vabastamist, märkides, et kinnipeetav on hakanud aru saama, et on käitunud valesti, samuti väljendab kahetsust ja piinlikkust toime pandud kuriteo suhtes, väärtustab perekonda, lapsi, tööd
4
ning püüab selle nimel harrastada tervislikke eluviise ja ennast arendada. Uue kuriteo
toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 9 %, vägivaldse
kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul on hinnanud 16 %, nimetatud näitajad ei ole kõrged. Ka kohtuistungil avaldas kinnipeetav kahetsust toimepandud kuriteo üle.
Võib eeldada, et esmakordne karistus ja vangistus on pannud O.U mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning
ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus
usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna
kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise
järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada
teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava tingimisi
ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli
ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning
on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.
Pärast vabanemist on O.U olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning
kriminaalhooldusega on nõustunud ka O.U , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.
Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/