1-15-10899/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2016.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-10899 (15231600566)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär

Liilia Rehhovskaja

Tõlk

Eevi Pant

Prokurör Kristina Kivi

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: L.S: isikukood XXX; määratlemata kodakondsusega; emakeel: vene keel;

põhiharidusega; töökoht: puudub; elukoht: XXX; 1 kehtiv kriminaalkaristus, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkendina kohaldatud alates 23.11.2015.a elukohast lahkumise keeldu.

süüdistuses KarS § 169 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada L.S KarS § 169 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 15.04.2014.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud vangistust võrra, mõistes L.S-ile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 9 (üheksa) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 270 (kakssada seitsekümmend) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 4 alusel on L.S kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas XXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata L.S-ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata L.S-ile lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud ning allutada L.S üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

L.S-i suhtes 23.11.2015.a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista L.S-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 645.00 eurot

- määratud kaitsjale makstud tasu – 96.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 74.10 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS §

318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

L.S süüdistatakse selles, et tema 16.04.2014 - 31.12.2014 hoidus kuritahtlikult ja alates 01.01.2015 hoidub teadvalt kõrvale 31.08.2011 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-10- 67209 väljamõistetud lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt mõisteti välja igakuine elatusraha 139,01 eurot poeg XXXülalpidamiseks alates 30.12.2010 kuni

XXXpõhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 12.10.2015 kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-

15-12442 mõisteti välja igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valituses kehtestatud kuupalga alammääras) hageja XXXkasuks tema ülalpidamiseks alates 21.08.2015 kuni XXXtäisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda jooksva kuu 5. kuupäevaks XXX(endine XXX)

arveldusarvele AS-is Swedbank. L.S on osaliselt täitnud ülalpidamiskohustust

2014 aastal kokku 450 eurot ja 13.07.2015 kokku 300 eurot. L.S ei ole pikema perioodi jooksul, mitte makstes elatist ettenähtud aegadel ja ulatuses ning olles töövõimeline isik, ei ole aktiivselt tegutsenud ametliku töökoha saamise nimel. L.S ei ole ametlikku sissetulekut ning olles mitteametlikult töötanud, ei ole ta elatusraha maksnud. Samuti ei ole L.S end võtnud töötuna arvele Eesti Töötukassas ning sellest tulenevalt ei ole ta teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks, seega on kuritahtlikult ja teadvalt rikkunud ülalpidamiskohustust. Seega L.S hoidudes kuritahtlikult, KarS 01.01.2015 redaktsiooni kohaselt teadvalt, kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud.

Moodustades liitkaristuse KarS § 65 lg 2 sätete järgi Harju Maakohtu 15.04.2014 otsusega, suurendada pärast eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetavat karistust (6 kuud) eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 kuud vangistust) võrra, lugedes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 9 kuud.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.S-ile mõistetud vangistus 9 kuud, s.o 270 päeva üldkasuliku tööga 270 tundi (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd) ja määrata selle töö ära tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud.

Kohustuda L.S-i täitma KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 määrata L.S-ile kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 määrata L.S-ile kohustus mitte omada või tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

Seega L.S nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb L.S temale esitatud süüdistuses KarS § 169 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab L.S-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et L.S esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb L.S-ilt välja mõista sundraha 645.00 eurot ning lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 96.00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine L.S-ile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 74.10 eurot.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik