2-15-2226/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2016.a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-2226

Tsiviilasi

AS BLM Eesti hagi OÜ Karu Kinnisvara, Silmand Auto

OÜ, Aivar Häelmi ja Andrus Roilandi vastu solidaarselt

õigusvastaselt tekitatud kahju 71 435,59 eurot, viivise

4 077,04 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ning

AS BLM Eesti hagi OÜ Karu Kinnisvara, Aivar Häelmi ja

Andrus Roilandi vastu solidaarselt õigusvastaselt tekitatud

kahju 94 837,96 eurot, viivise 3 679,02 eurot ja lisanduva

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagis OÜ Karu Kinnisvara, Aivar Häelmi ja Andrus Roilandi

vastu: 187 414,63 eurot;

Hagis Silmand Auto OÜ vastu: 81 263,20 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. veebruari 2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Karu Kinnisvara, Silmand Auto OÜ, Aivar Häelmi ja

Andrus Roilandi määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. OÜ Karu Kinnisvara (kostja I) (registrikood: 10843060);

esindaja advokaat Indrek Kukk

2. Silmand Auto OÜ (kostja II) (registrikood: 10607192);

esindaja advokaat Hendrik Mühls

3. Aivar Häelm (kostja III) (isikukood: 35710186539)

4. Andrus Roiland (kostja IV) (isikukood: 35802126528)

Määruskaebuse esitajate III ja IV esindaja vandeadvokaat

Maria Mägi-Rohtmets

Vastustaja (hageja): AS BLM Eesti (registrikood:

11347592); esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 25. veebruari 2015.a määrus osaliselt (kohtumääruse

resolutsiooni punktid 10 ja 11). Teha tühistatud osas uus määrus, millega:

1.1. jätta rahuldamata AS BLM Eesti taotlus arestida ja seada hagi tagamise korras

keelumärked Silmand Auto OÜ-le kuuluvatele sõidukitele;

1.2. jätta rahuldamata AS BLM Eesti taotlus arestida Aivar Häelmile kuuluv OÜ AH

Seenior osa.

2. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada AS BLM taotlus hagi tagamiseks osaliselt.

2.2. Viivitamatult seada kinnistu Vabriku Üks E, asukohaga Vabriku tn 13 Põlva

Põlvamaa, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa

nr 1935938 ning mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud OÜ Karu Kinnisvara

(registrikood 10843060), registriosa IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik

hüpoteek summas 123 298 (ükssada kakskümmend kolm tuhat kakssada üheksakümmend

kaheksa) eurot ja 63 senti AS BLM Eesti, registrikood 11347592, kasuks.

2.3. Viivitamatult seada kinnistu, asukohaga Vabriku tn 21 Põlva Põlvamaa, mille kohta on

avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr 2338538 ning mille omanikuna

on kinnistusraamatusse kantud OÜ Karu Kinnisvara (registrikood 10843060), registriosa

IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 12 330 (kaksteist tuhat

kolmsada kolmkümmend) eurot AS BLM Eesti, registrikood 11347592, kasuks.

2.4. Viivitamatult seada kinnistu, asukohaga Vabriku tn 25 Põlva Põlvamaa, mille kohta on

avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr 2338638 ning mille omanikuna

on kinnistusraamatusse kantud OÜ Karu Kinnisvara (registrikood 10843060), registriosa

IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 39 456 (kolmkümmend

üheksa tuhat nelisada viiskümmend kuus) eurot AS BLM Eesti, registrikood 11347592,

kasuks.

2.5. Viivitamatult seada kinnistu, asukohaga Vabriku tn 15 Põlva Põlvamaa, mille kohta on

avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr 2640838 ning mille omanikuna

on kinnistusraamatusse kantud OÜ Karu Kinnisvara (registrikood 10843060), registriosa

IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 12 330 (kaksteist tuhat

kolmsada kolmkümmend) eurot AS BLM Eesti, registrikood 11347592, kasuks.

2.6. Viivitamatult seada kinnistu Vabriku tn 1A, asukohaga Vabriku tn 9 Põlva Põlvamaa,

mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr 1588838 ning

mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Silmand Auto OÜ (registrikood

10607192), registriosa IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

78 763,20 (seitsekümmend kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend kolm) eurot AS BLM

Eesti, registrikood 11347592, kasuks.

2.7. Viivitamatult seada kinnistu Vabriku tn 1B, asukohaga Vabriku tn 11 Põlva Põlvamaa,

mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr 1755938 ning

mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Silmand Auro OÜ (registrikood

10607192), registriosa IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas

2 500 (kaks tuhat viissada) eurot AS BLM Eesti, registrikood 11347592, kasuks.

2.8. Viivitamatult seada korteriomandi, asukohaga Alevi tn 30-29 Tartu linn Tartumaa,

mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr 4295103 ning

mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Aivar Häelm (isikukood XXX),

registriosa IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 70 000

(seitsekümmend tuhat) eurot AS BLM Eesti, registrikood 11347592, kasuks.

2.9. Viivitamatult seada kinnistu, asukohaga X Märja alevik Tähtvere vald Tartumaa,

mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr 1502804 ning

mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Andrus Roiland (isikukood XXXX),

registriosa IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 187 414,63

(ükssada kaheksakümmend seitse tuhat nelisada neliteist) eurot AS BLM Eesti,

registrikood 11347592, kasuks.

2.10. Määrata koormatud kinnistute kohta käivad rahasummad, mille maksmisel kohtu

tagatiste kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse

(TsMS § 388 lg 5):

registriosa nr 1935938 puhul 110 000 eurot;

registriosa nr 2338538 puhul 12 000 eurot;

registriosa nr 2338638 puhul 39 000 eurot;

registriosa nr 2640838 puhul 12 000 eurot;

registriosa nr 1588838 puhul 78 000 eurot;

registriosa nr 1755938 puhul 2 500 eurot;

registriosa nr 4295103 puhul 70 000 eurot;

registriosa nr 1502804 puhul 187 000 eurot.

3. Rahuldada määruskaebused osaliselt.

4. Edastada käesolev kohtumäärus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise määruse

peale peatab määruse täitmise.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS BLM Eesti (hageja) esitas 11. veebruaril 2015 hagi OÜ Karu Kinnisvara (kostja I),

Silmand Auto OÜ (kostja II), Aivar Häelmi (kostja III) ja Andrus Roilandi (kostja IV) vastu

solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju 71 435 euro 59 sendi, viivise 4077 euro 4 sendi ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks ning kostja I, kostja III ja kostja IV vastu solidaarselt

õigusvastaselt tekitatud kahju 94 837 euro 96 sendi, viivise 3679 euro 2 sendi ja lisanduva

viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt blokeerisid kostjad 9. jaanuaril 2014 juurdepääsu hageja tehasele, mis

asub Põlvas Vabriku 23, parkides kostjale II kuuluva veoauto kostjale I kuuluvale Vabriku 21

kinnistule otse tehase sissepääsu ette. Tehase laadimisava blokeeriv veoauto eemaldati alles

23. aprillil 2014, kuid ka pärast veoauto eemaldamist keelasid kostja I ning tema juhatuse

liikmed kostja III ja kostja IV hagejal sõidu üle kostjale I kuuluvate kinnistute. Juurdepääsu

takistamisega ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumisega tekkis hageja emaettevõttele

Berglandmilch iganädalaste otseste lisakulude näol kahju 166 273 eurot 55 senti, mida

emaettevõte nõuab hagejalt kui kasutuslepingut ja müügilepingut rikkunud poolelt. Hageja

tehases asus Berglandmilchile kuuluv juustu riivimisliin, mida hageja kasutas kasutuslepingu

alusel kuni detsembrini 2013. Pärast seda riivimisliin demonteeriti ning pidi jaanuaris 2014

transporditama

Berglandmilchi

tegutsemiskohta

Austrias.

Koos

riivimisliiniga

soovis

Berglandmilch Austriasse transportida ka juustu lõikamis- ja pakkimisliini, mis ta oli omandanud

hagejalt detsembris 2013 müügilepingu alusel. Nimetatud seadmete transport oli kostjate

tegevuse tõttu takistatud ja sai võimalikuks alles 30. oktoobril 2014, s.o 42 nädalat pärast seda,

kui kostjad olid tehase laadimisava blokeerinud, ning pärast seda, kui tsiviilasjas nr 2-14-59298

oli tehtud lahend, millega kostjaid I ja II kohustati võimaldama juurdepääsu hageja tehasele.

Kahju seisneb Berglandmilchi kantud täiendavates tööjõukuludes, mida ettevõte ei oleks pidanud

kandma, kui kõne all olevaid seadmeid oleks olnud võimalik kasutada Austria tehases. Hageja

sattus kostjate tegevuse tõttu Berglandmilchi ees rikkumisse nii kasutus- kui müügilepingu alusel

ning on oma kohustust kahju hüvitada tunnustanud. Hageja nõude suuruseks on 166 273 eurot 55

senti, millest 71 435 euro 59 sendi hüvitamist nõuab hageja solidaarselt kostjatelt I-IV ning

94 837 euro 96 sendi hüvitamist solidaarselt kostjatelt I, III ja IV.

Hageja taotles hagi tagamist, leides, et hagi tagamata jätmise korral võib nõuet rahuldava

kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks. Eeldades, et hagimenetlus kestab vähemalt ühe aasta,

on põhjendatud hagi tagamine nõudesumma, s.o 187 414 euro 63 sendi ulatuses, mis katab lisaks

põhinõudele ja sissenõutavaks muutunud viivisele ka aasta jooksul haginõudele lisanduva

viivise.

Hageja palus hagi tagamise korras:

1) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek kostjale I kuuluvale neljale kinnisasjale alljärgnevalt:

- kohtulik hüpoteek summas 123 298 eurot 63 senti kinnistule I;

- kohtulik hüpoteek summas 12 330 eurot kinnistule II;

- kohtulik hüpoteek summas 39 456 eurot kinnistule III;

- kohtulik hüpoteek summas 12 330 eurot kinnistule IV;

2) seada hageja kasuks kostjale II kuuluvale ühele kinnistule kohtulik hüpoteek summas

78 763 eurot 20 senti ja teisele kinnistule summas 2500 eurot;

3) arestida kostja II kaheksa sõidukit ning teha sõidukite käsutuskeeld nähtavaks kande

tegemisega liiklusregistris;

4) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 70 000 eurot kostjale III kuuluvale kinnistule;

5) arestida kostjale III kuuluv OÜ AH Seenior (registrikoodiga 11135358) osa nimiväärtusega

3834 eurot, mis moodustab 75% OÜ AH Seenior osakapitalist;

6) keelata kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse

raamest väljuvate tehingute tegemine, sh osaluste ning kinnisasjade ja registrisse kantavate

vallasasjade võõrandamine; keelata kostjal III OÜ AH Seenior osanikuna selliste otsuste

vastuvõtmise poolt hääletamine, mis võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või

proportsiooni OÜ AH Seenior osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele ning osaühingu

lõpetamisele, jagunemisele, ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete

tegemisele suunatud otsuste poolt hääletamine, samuti keelata kostjal III OÜ AH Seenior

juhatuse liikmena selliste otsuste alusel avalduste esitamine äriregistrile;

7) seada hageja kasuks kostjale IV kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek summas

187 414 eurot 63 senti.

Vaatamata sellele, et kostjatele I ja II kuuluvad mitmed kinnisasjad, on hagi tagamine vajalik,

kuna kostjate käitumine annab alust eeldada, et nad võivad asuda oma vara võõrandama või

koormama, et vältida kinnisasjade võõrandamist kohtuotsuse täitmiseks. Kostja I on teavitanud

Põlva Vallavalitsust huvist oma kinnistuid võõrandada.

Kuna kostjatele I ja II kuuluva kinnisvara väärtus on oluliselt väiksem hageja nõudest ning

kohtulikud hüpoteegid ei ole seetõttu piisavad hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise tagamiseks,

samuti võib kinnisvara võõrandamine osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks, on hagi tõhusaks

tagamiseks vajalik lisaks arestida ka kostjate vallasvara. Sõidukite arestimine on

proportsionaalne hagi tagamise abinõu, kuna ei takista kostjal II sõidukite kasutamist kostja II

igapäevases majandustegevuses, kuivõrd kohtulik registerpant ei piira koormatud asja omanikul

koormatud asja vabalt vallata ja kasutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud asja väärtust ega

kahjusta pandipidaja huve muul viisil.

Hagi tagamise abinõusid on vajalik kohaldada ka kostjate III ja IV vara suhtes, et vältida nende

vara võõrandamist, varjamist või koormamist, mis muudaks kostjate III ja IV suhtes kohtuotsuse

täitmise võimatuks. Hagejale teadaolevalt on osa kostjaga III seotud varadest juba kantud tema

lähikondsete nimele. Kostjale III kuulub kinnistusraamatu andmetel korteriomand Tartus, mille

hinnanguline väärtus sarnase korteri müügikuulutuse järgi võib olla suurusjärgus 70 000 eurot,

ning äriregistri andmetel 75%-line osalus OÜ-s AH Seenior, mille ainuke juhatuse liige ta on.

Kostjale III kuulub 100%-line osalus OÜ-s Põlva Pull, mille omakapital ei ole aga ligilähedanegi

hageja nõudesummale. Kostjale IV kuulub elamumaa Tartumaal, talle kuuluvad ka

mäetööstusmaad ja maatulundusmaad, kuid nende väärtus on raskesti hinnatav ja likviidsus

küsitav. Kostjale IV kuulub osalusi erinevates äriühingutes, kuid osa arest ei ole

tagamisabinõuna võrreldav kinnisvarale seatava kohtuliku hüpoteegiga, kuivõrd osa väärtuse

säilimine ei pruugi olla tagatud.

Tagamaks hagi tagamise määruse täitmist ning välistamaks võimalust, et kostjad muudavad

määruse täitmise võimatuks, palus hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 3

alusel kostjaid hagi tagamise avalduse läbivaatamisest mitte teavitada ning lükata määruse

kättetoimetamine kostjatele TsMS § 387 lg-te 1 ja 2 alusel edasi, kuni määrus on täidetud.

Hageja palus kohtul edastada hagi tagamise määrus täitmiseks kinnistusraamatu ning

liiklusregistri pidajale.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 25. veebruari 2015. a määrusega hagi tagamise taotluse järgmiselt:

- seadis hageja kasuks kostjale I kuuluvale kinnistule I kohtuliku hüpoteegi summas

123 298 eurot 63 senti, kinnistule II kohtuliku hüpoteegi summas 12 330 eurot, kinnistule III

kohtuliku hüpoteegi summas 39 456 eurot ja kinnistule IV kohtuliku hüpoteegi summas

12 330 eurot;

- seadis kostjale II kuuluvale ühele kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas

78 763 eurot 20 senti ja teisele kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 2500 eurot;

- seadis kostjale III kuuluvale korteriomandile hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas

70 000 eurot;

- seadis kostjale IV kuuluvale kinnistule hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas

187 414 eurot 63 senti;

- arestis ja seadis käsutamist keelavad keelumärked kostjale II kuuluvale kuuele sõidukile;

- arestis kostjale III kuuluva OÜ AH Seenior osa nimiväärtusega 3834 eurot, mis moodustab

75 % OÜ AH Seenior osakapitalist;

- keelas kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse

raamest väljuvate tehingute tegemise, sh osaluste ning kinnisasjade ja registrisse kantavate

vallasasjade võõrandamise;

- keelas kostjal III OÜ AH Seenior osanikuna selliste otsuste vastuvõtmise poolt hääletamise,

mis võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või proportsiooni OÜ AH Seenior

osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele ning osaühingu lõpetamisele, jagunemisele,

ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete tegemisele suunatud otsuste poolt

hääletamise;

- keelas kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena selliste otsuste alusel avalduste esitamise

äriregistrile.

Maakohus määras kindlaks, et kui kostjad maksavad kohtu deposiitkontole 175 000 eurot või

esitavad selles ulatuses pangagarantii, tühistatakse kostjate avalduse alusel hagi tagamine,

asendades selle rahaga või pangagarantiiga. Maakohus edastas hagi tagamise määruse täitmiseks

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning Maanteeameti liiklusregistrile.

Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus on piisavalt põhjendatud. Viidates TsMS § 377 lg-le 1,

leidis maakohus, et hagiavalduses on esitatud asjaolud, mille tõele vastavuse korral on võimalik

väita, et kostjate tegevuse tõttu võib olla hagejale tekkinud kahju.

Maakohus leidis, et aluse eeldada kohtuotsuse täitmise raskendatust või võimatust annavad

hageja nõude suurus ning kostjate senine käitumine, mille tagajärjel on hageja sunnitud

pöörduma kohtu poole nõudega juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele üle

kostjate I, II ja AS-i Tere kinnisasjade. Kostjate pikaajaline suutmatus või soovimatus oma

rahalisi kohustusi täita viitab ilmselgelt ohule, et võimalikku hagi rahuldavat kohtuotsust ei ole

hagi tagamata jätmise korral võimalik täita või on see märkimisväärselt raskendatud. Hageja on

taotlenud TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjate omandis olevatele

kinnistutele, TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostja II sõidukite arestimist ning käsutuskeelu

nähtavaks tegeva keelumärke kandmist Maanteeameti liiklusregistrisse ning TsMS § 378 lg 1 p 3

kohaselt kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse

raamest väljuvate tehingute tegemise keelamist.

Maakohtu hinnangul puuduvad teised, kostjaid vähem koormavad ja hageja nõude rahuldamist

tagavad hagi tagamise abinõud. Hüpoteek ei takista kinnistute valdamist, kasutamist ega

käsutamist, kuid hagi rahuldamisel on hagejal võimalik nõuda kohtuotsuse täitmist hüpoteegiga

koormatud kinnisasja arvel. Kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjate I ja II kinnisasjadele ei piira

nende võimalust kinnisasju oma igapäevases majandustegevuses kasutada ega ole muul moel

kostjaid kahjustav. Samuti ei takista sõidukite arestimine ja käsutuskeelu kohaldamine sõidukite

valdamist ja kasutamist, sealhulgas igapäevases majandustegevuses. See on proportsionaalne

hagi tagamise abinõu. Äriregistris osa arestimine ja kostja III keelamine teha OÜ AH Seenior

juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ei takista

äriühingu igapäevast majandustegevust. Maakohus ei pidanud võimalikuks hagi tagamise korras

kahe sõiduki arestimist, kuna need ei kuulu kostjale II, vaid nende omanikuna on registrisse

kantud AS Nordea Finance Estonia. Hagi tagamise eesmärgiks on kohtu tunnustatud nõude

maksimaalselt efektiivne realiseerimine. Hüpoteegisumma ja arestimine tuleb määrata hagi

hinna, s.o 187 414 euro 63 sendi ulatuses.

OÜ KARU KINNISVARA MÄÄRUSKAEBUS

4. OÜ Karu Kinnisvara esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on kohus rikkunud menetlusõigusnorme, seades

määruskaebuse esitajatele kuuluvatele kinnisasjadele ligi kolm korda suuremas väärtuses

hüpoteegi võrreldes hagi hinnaga. Tõendatud ega põhistatud ei ole määruskaebuse esitajate poolt

vastustajale või tema ettevõtjale kahju tekitamine ega nende suhtes kohustuse rikkumine. Määrus

tugineb vastustaja poolt esitatud ebaõigetele andmetele määruskaebuse esitajale I kuuluvate

kinnistute turuväärtuse kohta. Kohus ei ole hagi tagamist otsustades hinnanud määruskaebuse

esitaja I majanduslikku seisu, mh küsimust, kas määruskaebuse esitajal I oleks vastustajale

soodsa kohtuotsuse tegemise korral piisavalt vara, mille arvelt vastustaja nõue rahuldada.

SILMAND AUTO OÜ MÄÄRUSKAEBUS

5. Silmand Auto OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtumääruse

tühistada. Määruskaebuse kohaselt:

1) on maakohus hagi tagamisel jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud.

Vastustaja ei ole tõendanud oma põhilist nõuet, mis tuleneb emaettevõttega Berglandmilch

väidetavalt sõlmitud juustu riivimisliini kasutuslepingust;

2) said määruskaebuse esitajad esmakordselt teada hageja riivimisliini äraviimise soovist, selle

takistamisest ning vastavast ülisuure kahju tekkimisest alles 11.02.2015.a hagiavaldusest.

Vastustaja ei teavitanud määruskaebuse esitajaid väidetavast kahjust ega teinud omapoolseid

toiminguid väidetava kahju edasiseks ärahoidmiseks. Kahju tekkimine ei olnud ettenähtav;

3) ei ole maakohus hinnanud hagi tagamise vajadust ja põhjendatust, sh määruskaebuse esitaja II

tegelikku majanduslikku olukorda. Määruskaebuse esitaja II on suuteline võimalikku vastustajale

soodsat kohtuotsust raskusteta täitma;

4) ei ole vastustajale tegelikult kahju tekkinud ning väidetav kahjunõue on kunstlikult

konstrueeritud eesmärgiga hoiduda OÜ-le Põlva Piim laenu tagasimaksmisest;

5) on maakohus seadnud määruskaebuse esitajatele kuuluvale varale ebaproportsionaalselt

suures ulatuses kohtulikud hüpoteegid kogusummas 526 092,46 eurot, ehk ligi kolm korda

suuremas väärtuses, kui on hagi hind. Põhjendatud ei ole lisaks kohtuliku hüpoteegi seadmisele

sõidukite ning äriühingu osalise arestimine koos osanikuõiguste teostamise keeluga;

6) rahuldas Harju Maakohus 15.01.2014.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-60162 OÜ Põlva

Piim hagi tagamise avalduse ning arestis vastustajale kuuluvad seadmed. Määruskaebuse esitaja

II blokeeris 09.01.2014.a planeeritud seadmete äraveo eesmärgiga tagada hagi tagamise

kohtumääruse täitmine.

Kaebaja esitas kohtule eksperthinnagud Vabriku 1a (asukohaga Vabriku 9 Põlvas) kinnistu

kohta, milles on kinnistu turuväärtuseks määratud 300 000 eurot (II kd lk 116).

Ebaõige on vastustaja väide, et määruskaebuse esitaja II on kohtulikku käsutuskeeldu rikkudes

asunud temale kuuluvat vara võõrandama. Tulenevalt liiklusregistrisse kantud keelumärkest ei

ole sõidukite omand ostjale üle läinud ning sõidukid kuuluvad endiselt määruskaebuse esitajale

II. AIVAR HÄELMI JA ANDRUS ROILANDI MÄÄRUSKAEBUS

6. A. Häelm ja A. Roiland esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad

kohtumääruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt:

1) ei ole maakohus hinnanud hagi lubatavust;

2) on maakohus jätnud välja selgitamata, kas määruskaebuse esitajad III ja IV kui füüsilised

isikud vastutavad vastustajale väidetava kahju tekitamise eest. Nende vastu suunatud hagi ei

kuulu läbivaatamisele;

3) ei ole maakohus põhjendanud hagi hinnast kolm korda suuremas ulatuses kohtulike

hüpoteekide seadmist määruskaebuse esitajatele kuuluvatele kinnisasjadele;

4) ei ole maakohus kontrollinud vastustaja käitumist emaettevõtjale Berglandmilch väidetavas

kahju tekkimises;

5) ei ole vastustajale tegelikkuses kahju tekkinud. Hagis esitatud kahjunõue on tekitatud

kunstlikult eesmärgiga survestada määruskaebuse esitajaid III ja IV, kes on vastustaja vastu

laenulepingust tuleneva nõude esitanud (Harju Maakohtus tsiviilasi nr 2-13-60162) OÜ Põlva

Piim omanike ringis;

6) ei ole vastustaja nõuded tõendatud.

13.04.2015.a menetlusdokumendis leidsid määruskaebuse esitajad III ja IV, et maakohus on hagi

tagamise kohtumääruses olulises osas jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud, sh

kostjate majandusliku seisundi ja seeläbi ka hagi tagamise vajalikkuse.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja AS BLM Eesti vaidles määruskaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 25. veebruari 2015 määruse muutmata. Vastustaja vaidles määruskaebustele

lisatud tõendite vastuvõtmisele vastu. Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus kontrollinud nii hagi tagamise vajalikkust TsMS § 377 lg 1 järgi kui ka tagatava

nõude olemasolu põhistamist (TsMS § 381 lg 2). Maakohus ei ole jätnud hindamata ka hagi

lubatavust;

2) ei tule kohtul lahendada hageja nõudeid ega hinnata nende tõendatust hagi tagamise

otsustamisel;

3) kohaldas maakohus iga kostja suhtes tagamisabinõusid vastavalt konkreetse isiku vastutuse

ulatusele. Kostjad vastutavad vastustajale tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega

tulebki kohtuotsuse täitmine tagada iga solidaarvõlgniku suhtes kogu nõude ulatuses;

4) ei oma asjas tähtsust määruskaebuse esitajale I kuuluvate kinnistute täpne turuväärtus,;

5) on vastustaja tõendanud määruskaebuse esitajale I kuuluvate kinnistute hinnangulist väärtust

nõuetekohaselt. Seevastu sisaldavad kostja I poolt kohtule esitatud eksperthinnangud olulisi

puudusi ega ole seetõttu arvestatavad;

6) ei ole määruskaebuse esitaja II põhistanud, et tema suhtes kohaldatud tagamisabinõud

(sõidukite arestimine) oleksid ebamõistlikult koormavad;

7) on määruskaebuse esitaja II asunud vaatamata käsutuskeelule oma vara kõrvaldama ja selleks

ilmselgelt tagantjärgi koostatud sõidukite võõrandamise lepinguid esitama;

8) ei ole määruskaebuse esitaja II väited seoses tema väidetava tegeliku majandusliku seisundiga

asjakohased;

9) sõltub ettevõtte väärtusest määruskaebuse esitaja II osade väärtus, kuid võimaliku hagi

rahuldava kohtuotsuse täitmist ei ole võimalik pöörata määruskaebuse esitaja II osadele, kuna

need kuuluvad osanikele ja mitte kostjale II endale;

10) vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige juhtorgani õigusvastase käitumise korral kahju

kannatanu ees solidaarselt juriidilise isikuga ka isiklikult (VÕS § 137), millega on hageja nõue

kostjate III ja IV vastu piisavalt põhistatud;

11) saabub OÜ Põlva Piim laenu tagastamise tähtaeg alles 20.08.2015.a ning jääb arusaamatuks,

kuidas aitaks vastustaja poolt määruskaebuse esitajatelt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõudmine teoreetiliselt kõrvale hoida või vältida laenu tähtaja saabumist;

12) ei saa määruskaebuse esitajad vaidlustada hagi tagamise määrust teiste kostjate suhtes.

EELNEV MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

8. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21.05.2015.a kohtumäärusega OÜ Karu Kinnisvara

määruskaebuse osaliselt, Silmand Auto OÜ ning A. Häelmi ja A. Roilandi määruskaebused

rahuldati täielikult.

Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 25.02.2015.a määruse p-d 2-5 ja tühistas

maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks täielikult ja

tagas hagi määruse p-des 6-12 sätestatud viisil. Samuti muutis ringkonnakohus maakohtu

määruse punkti 13. Ringkonnakohtu määruse kohaselt kuulusid kohaldamisele järgmised hagi

tagamise abinõud:

1) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek kostjale I (OÜ Karu Kinnisvara) kuuluvale kinnistule

Vabriku 1 E, asukohaga Vabriku tn 13 Põlva (registriosa nr 1935938), hüpoteegisummaga

123 298,63 eurot;

2) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek kostjale I (OÜ Karu Kinnisvara) kuuluvale Vabriku

tn 21 Põlvas asuvale kinnistule (registriosa nr 2338538), hüpoteegisummaga 12 330 eurot;

3) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek kostjale I (OÜ Karu Kinnisvara) kuuluvale Vabriku

tn 25 Põlvas asuvale kinnistule (registriosa nr 2338638) hüpoteegisummaga 39 456 eurot;

4) seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek kostjale I (OÜ Karu Kinnisvara) kuuluvale Vabriku

tn 15 Põlvas asuvale kinnistule (registriosa nr. 2640838) hüpoteegisummaga 12 330 eurot.

Ringkonnakohus määras koormatud kinnistute kohta käivad rahasummad, mille maksmisel

kohtu tagatiste kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse:

110 000 eurot registriosa nr 1935938 puhul; 12 000 eurot registriosa nr 2338538 puhul; 39 000

eurot registriosa nr 2338638 puhul; 12 000 eurot registriosa nr 2640838 puhul.

RIIGIKOHTU SEISUKOHT

9. Riigikohtu 10. detsembri 2015.a määrusega nr 3-2-1-140-15 tühistati ringkonnakohtu määrus

osas, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 25.02.2015.a määruse osas, milles

maakohus seadis hagi tagamiseks AS-i BLM Eesti kasuks kohtulikud hüpoteegid Silmand Auto

OÜ-le kuuluvatele kinnistutele, Aivar Häelmile kuuluvale korteriomandile ja Andrus Roilandile

kuuluvale kinnistule, arestis ja seadis käsutamist keelavad keelumärked Silmand Auto OÜ-le

kuuluvale kuuele sõidukile ning arestis Aivar Häelmile kuuluva OÜ AH Seenior osa (maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 6–11). Tsiviilasi saadeti tühistatud osas Tartu Ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu määrus on jõustunud OÜ Karu Kinnisvara kinnistutele kohtulike hüpoteekide

seadmise ja rahasummade osas, mille maksmisel kohtu deposiitkontole või mille ulatuses

pangagarantii andmisel hagi tagamisabinõud nende kinnistute osas tühistatakse (ringkonnakohtu

määruse resolutsiooni p-d 2–4).

Ülejäänud osas – st osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 25. veebruari 2015. a

määruse osas, millega maakohus keelas Aivar Häelmil OÜ AH Seenior juhatuse liikmena

osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise, sh osaluste ning

kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise, ja OÜ AH Seenior osanikuna

selliste otsuste vastuvõtmise poolt hääletamise, mis võivad vähendada temale kuuluva osa

nimiväärtust või proportsiooni OÜ AH Seenior osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele

ning osaühingu lõpetamisele, jagunemisele, ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele

väljamaksete tegemisele suunatud otsuste poolt hääletamise, samuti juhatuse liikmena selliste

otsuste alusel avalduste esitamise äriregistrile (maakohtu määruse resolutsiooni p 12) – jättis

Riigikohus ringkonnakohtu määruse muutmata.

Riigikohus selgitas, et rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda.

Solidaarkohustuse puhul saab võlausaldaja valida, kellelt solidaarvõlgnikest ta kohustuse täitmist

nõuab. Kohus ei saa ise valida, millise solidaarse kostja vara koormata, eelistades nii teisi.

Riigikohus leidis, et tagades hagi üksnes kostja I kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmisega,

on taganud kohtulahendi täitmise üksnes kostja I vastu nõude rahuldamise puhuks. Hagi

rahuldamata jätmisel selle kostja vastu, kelle kinnistutele on seatud kohtulikud hüpoteegid, ei

pruugi teiste solidaarvõlgnike vastu esitatud rahuldatud nõude täitmine olla tagatud.

Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu järeldusega, et maakohus rikkus ületagamise keeldu,

kui tagas hagi iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes eraldi kogu nõude ulatuses. Asja uuel

läbivaatamisel hagi tagamise üle otsustamisel tuleb hinnata, kas hagi tagamine kõigi kostjate

suhtes on vajalik (TsMS § 377 lg 1). Kui hagi tagamine iga kostja vastu kogu nõude ulatuses on

vajalik, tuleb hagi tagamisel hinnata mh kostjate väiteid kinnistute, sõidukite ja OÜ AH Seenior

osa väärtuse kohta.

TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

10. Hageja esitas ringkonnakohtule 22.12.2015.a täiendavad seisukohad, mille kohaselt:

1) on kostja II asunud menetluse kestel oma vara (sõidukid) kõrvaldama vaatamata seatud

käsutuskeelule;

2) on kostja IV Riigikohtu menetluse kestel 16.09.2015.a võõrandanud endaga seotud

äriühingule OÜ Hatike (ainuosanik on kostja IV abikaasa M.R.) kinnistu, mida hageja

käsitles hagi tagamise taotluse p 4.14 kostjale IV kuuluva varana. Kostjale IV kuulub

nüüdseks ainsa kinnisvarana kohtuliku hüpoteegiga koormatud kinnistu X, Märja alevik,

Tartumaa;

3) on kostjaga II samale aadressile 18.12.2014.a registreeritud OÜ Lacto Trade, mille

tegevusalad kattuvad kostja II omadega (transport ja veosevedu) ning kus on juhatuse

liikmeteks kostja III pereliikmed. Selline OÜ Lacto Trade vahetu seos kostjaga II annab alust

arvata, et kostja II tegevus ja vara võidakse lähiajal üle viia OÜ-sse Lacto Trade ning kostja

II võidakse seeläbi üldse varatuks muuta;

4) ei mõjuta hagi tagamist kostja II väited tema väidetava majandusliku seisundi kohta. Kostja

II on 10.04.2015.a kohtule ise avaldanud, et tegeleb 2015.a oma senise tegevuse

ümberkorraldamisega ning põhivarasse kuuluvate sõidukite ja transpordivahendite müügiga;

5) ei saa kostja II ettevõtte hindamist arvestada, kuivõrd väidetava hindamise teostanud audiitor

Ksenia Lukkanen on hagejale teadaolevalt kostjate lepingulise esindaja Maria Mägi-

Rohtmetsa lähikondne ning ei saa seega olla sõltumatu. Lisaks ei ole hindamisel arvestatud,

et kostja II olevat enda väitel kogu oma tegevuse aluseks olevad veoautod 23.02.2015.a ehk

vahetult eelmisel tööpäeval enne hagi tagamise määruse tegemist võõrandanud;

6) ei ole kostjate määruskaebustes väidetud ega põhjendatud, et seatud kohtulikud hüpoteegid ja

sõidukite arestimine oleksid kostjatele ebaproportsionaalselt koormavad. Riigikohtu

seisukoha järgi on hagi tagamine iga kostja suhtes kogu nõudesumma ulatuses kooskõlas

TsMS § 378 lg-ga 4;

7) on Uus Maa ekspertarvamus kui eriteadmistega isiku arvamus dokumentaalne tõend;

8) ei ole kostja II tuginenud väitele, et tema kinnistutele seatud kohtulikud hüpoteegid olevat

piisavad hageja nõude tagamiseks ning et sõidukite arestimiseks olevat seetõttu puudunud

vajadus (TsMS § 378 lg 4). Kuna kostja II ei ole selles osas maakohtu määruse ebaõigsusele

tuginenud, siis puudub ringkonnakohtul alus määrust vastavas osas apellatsiooni korras

kontrollida (TsMS § 651 lg 1);

9) ei ole kostja II maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses tuginenud oma kinnistute

väidetavalt kõrgemale väärtusele kui on näidanud hageja. Seetõttu ei ole kostja II poolt pärast

määruskaebuse esitamise tähtaega kohtule ilma ühegi põhjenduseta 20.03.2015.a esitatud

eksperthinnangute näol tegemist määruskaebuses toodud väidete põhjendamiseks esitatud

tõenditega. Need tõendid tuleb jätta tähelepanuta;

10) ei oleks ka Pindi Realia Grupp eksperthinnangute arvestamise korral võimalik pidada

kohtulike hüpoteekide tagatisväärtust hageja 81 263,20 euro suuruse nõude tagamiseks

piisavaks, arvestades kinnistute madalat likviidsust;

11) ei saa asjaolust, et hageja on taotlenud kostja II kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmist

nõudesumma ulatuses, teha järeldust, nagu nõustuks hageja kinnistute sellise väärtusega.

Hageja on rõhutanud hüpoteekide madalamat tagatisväärtust, mistõttu on põhjendatud

arestida ka kuus kostjale II kuuluvat sõidukit;

12) on kostja II väited sõidukite aresti koormavuse kohta vastuolulised, kuna arestitud sõidukid

ei kuuluvatki üldse kostjale II. 16.03.2015.a arestimisaktist nähtuvalt on jäetud sõidukid

kostja II valdusse ja kasutusse ning keelatud on üksnes sõidukite käsutamine, mis ei ole

kostjale II põhjendamatult koormav;

13) on kostja III korteriomandi hinnanguline väärtus 70 000 eurot, mistõttu ei ole

korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine piisav hageja 187 414,63 euro suuruse nõude

tagamiseks. Seetõttu on põhjendatud ka kostjale III kuuluva OÜ AH Seenior osa arestimine.

Kohaldatud abinõud ei ole kostja III jaoks põhjendamatult koormavad;

14) jääb hageja kõigi oma varasemate seisukohtade juurde.

Hageja on tasunud täiendava hagi tagamise tagatise kokku summas 21 178,59 eurot järgmiselt:

1) 5% kostja II suhtes esitatud nõudesummalt (s.o 71 435,59 eurot + hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis summas 75 512,63 eurot) ehk 3775,63 eurot; 2) 5% kostja III

suhtes esitatud nõudesummalt (s.o 166 273,55 eurot + hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis summas 4077,04 eurot) ehk 8701,48 eurot; 3) 5% kostja III suhtes esitatud

nõudesummalt (s.o 166 273,55 eurot + hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

summas 7756,06 eurot) ehk 8701,48 eurot.

11. Kostja II taotles oma täiendavates seisukohtades tema suhtes hagi tagamise avalduse

rahuldamata jätmist. Seisukohtade kohaselt:

1) puudub alus ja vajadus hagi tagamiseks teiste kostjate suhtes, kuna jõustunud on kohtumäärus,

millega kohus tagas kohtulike hüpoteekide seadmise näol hageja nõude täies ulatuses OÜ Karu

Kinnisvara (kostja I) vastu. Riigikohtu 10. detsembri 2015.a määrusest ei tulene, et hagi tuleks

tagada kogu nõude ulatuses iga kostja suhtes;

2) on hageja väited kostja II tegevuse kohta enda varatuks muutmisel alusetud ja paljasõnalised

ning need on kostja poolt varasemates menetlusdokumentides ümber lükatud;

3) ei ole kostja II kunagi autode müügilepingu olemasolu maha vaikinud, vaid nimetatud

dokument on 16.03.2015.a toimunud arestimisel täiturile esitatud ning täiturile on osutatud

igakülgset abi täitetoimingute läbiviimisel. Käsutuskeelu tulemusena on kõnealused sõidukid

jätkuvalt kostja omandis. Kostja II vara ei ole vähenenud ning hagi tagamine kostja II suhtes ei

ole põhjendatud;

4) peab kostja II alusetuteks ja absurdseteks hageja katse luua seoseid kostja II ja tema

väidetavate lähikondsete vahel, põhistades nendega hagi tagamise vajalikkust. Hageja

paljasõnalised ja otsitud väited kostja II väidetava varatuks muutmise kohta tuleb jätta

tähelepanuta;

5) on pahatahtlikud ja otsitud hageja väited kostja II ettevõtte väärtust hinnanud audiitor Ksenia

Lukkaneni väidetava ebausaldusväärsuse ning erapoolikuse kohta ning need ei saa olla aluseks

hagi tagamise vajalikkuse üle otsustamisel;

6) on vale ja kostja II poolt esitatuga ümber lükatud hageja väide, nagu puuduksid Lacto Trade

OÜ juhatuse liikmetel vajalikud eriload ja kogemused veose ja transpordi korraldamiseks;

7) leiab kostja II jätkuvalt, et hageja poolt esitatud nn „eksperdiarvamus“ (hagi lisa 21) on

ebausaldusväärne ning ei kajasta tõeselt kostjale II kuuluvate kinnistute turuväärtust. Arvamuses

kinnitab ekspert ise, et tegemist ei ole nn täieliku hindamisega ja see ei ole EVS 875 standardite

1-12 kohaselt käsitletav eksperthinnanguna. Seega tuleb juhul, kui kohus peab vajalikuks kostja

II suhtes hagi tagada, juhinduda kostja II poolt esitatud eksperdiarvamusest;

8) ei ole hagejal tegelikkuses tema poolt väidetud asjaoludel kahju tekkinud. Hageja ei ole

usutavalt põhistanud oma nõude olemasolu ja suurust, rääkimata sellise nõude tagamise

vajadusest;

9) nõustub kostja riigikohtunik M. Seppiku eriarvamusega, mille kohaselt peab hageja mh

tegema usutavaks selle, et hagi tagamine on vajalik ning et hagejal on nõue kostja vastu. Samuti

nõustub kostja seisukohaga, et kuivõrd hagejal on ise õigus valida, kas ja milliste kostjate vastu

ta nõudeid esitab, on hagi tagamise abinõude valiku tegemine hageja enda risk;

10) saaks hagi tagamine kogu hagihinna ulatuses iga kostja suhtes olla põhjendatud üksnes

erijuhtudel, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine;

11) on käsutuskeelu seadmine on kõige äärmuslikum hagi tagamise viis. Kostjale kuuluvate

kinnistute väärtus on hageja poolt kajastatust märgatavalt kõrgem, mis kinnitab nii hagi tagamise

aluste puudumist kui ka hagi tagamise korral kohtulike hüpoteekide piisavat tagatisväärtust

hageja nõude tagamisel.

12. Kostjad III ja IV paluvad oma täiendavates seisukohtades tühistada kohtumääruse osas,

millega kohus seadis hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid Aivar Häelmile ning Andrus

Roilandile kuuluvatele kinnisasjadele ja jätta hagi tagamise avaldus kostjate III ja IV suhtes

täielikult rahuldamata. Seisukohtade kohaselt:

1) ei anna asjaolu, et kostja IV võõrandas temale kuulunud kinnisasja OÜ-le Hatike, alust arvata,

et kostja IV kavatseb muuta end varatuks. Kinnisasi on võõrandatud turuhinnaga ja selle eest on

saadud vastusooritusena vastav rahasumma;

2) puudusid kostjal IV mistahes piirangud oma kinnisasja käsutamiseks ning kinnisasja

võõrandamine ei anna alust kostja IV suhtes hagi tagada;

3) ei oma lähikondsuse mõiste hagi tagamise kontekstis tähtsust;

4) puudub kostjal III vajadus tõendada temale kuuluva osaluse OÜ-s AH Seenior arestimise

ebamõistlikku koormavust, kuna vara arestimine ja sellele käsutuskeelu seadmine on juba

iseenesest kõige intensiivsem ja koormavam sekkumine isiku varalistesse õigustesse, mis saab

olla põhjendatud üksnes erandjuhtudel;

5) ei saa hagejal ei saa olla nõuet kostjate III ja IV vastu, mistõttu puuduvad hagi tagamise

alused kostjate III ja IV suhtes tervikuna. Hageja nõue on kunstlikult konstrueeritud ja

pahatahtlik ning ainuüksi nõude suurus ei anna alust eeldada, et kostjad III ja IV kui füüsilised

isikud vastutaksid väidetava kahju hüvitamise eest. Hageja tegelik eesmärk on kostjate III ja IV

survestamine hoidumaks oma 05.10.2007.a laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest OÜ

Põlva Piim ees;

6) on ka kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjatele III ja IV koormav, vähendades mh kinnistu

tagatisväärtust. Käesoleva menetluse eeldatav pikaajaline kestus (paar aastat) tähendaks, et

kostjatel oleks oluliselt takistatud nt kinnistute tagatisel pangalaenu taotlemine vm tsiviilkäibes

tavapäraste toimingute tegemine. Käesoleva aja seisuga ei ole hageja põhistanud ega tõendanud

niisuguste asjaolude esinemist, mis annaksid alust hagi tagamiseks kostjate III ja IV suhtes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu 25. veebruari 2015.a määruse resolutsiooni punktid 10 ja 11,

millega kohus määras arestida hagi tagamise korras kostjale II kuuluvad sõidukid ja kostjale III

kuuluv OÜ AH Seenior osa. Tühistatud osas tuleb AS-i BLM hagi tagamise avaldus jätta

rahuldamata.

Maakohtu 25. veebruari 2015.a määrus on koostoimes Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2015.a

määrusega ja Riigikohtu 10.12.2015.a määrusega nr 3-2-1-140-15 jõustunud osas, millega seati

OÜ Karu Kinnisvara (kostja I) omandis olevale neljale kinnistule kohtulikud hüpoteegid

(kohtumääruse resolutsiooni p-d 2 – 5). Tühistatud on kohtumääruse resolutsiooni p 12, millega

maakohus piiras kostja III poolt OÜ AH Seenior juhatuse liikmena ja osanikuna tegutsemist.

Ringkonnakohus jätab käesoleva määrusega muutmata ka maakohtu määruse resolutsiooni p-d

6 – 9.

14. Kokku on kostjale I kuuluvate kinnistute arvel hagi tagatud kokku summas 187 414,63 eurot,

s.o kogu nõudesumma ulatuses. Sama hagisumma ulatuses on hageja palunud hagi tagada ka

kostjate Aivar Häelmi ja Andrus Roilandi (kostjate III ja IV) suhtes. Silmand Auto OÜ suhtes on

nõudeks (koos lisanduva viivisega) 81 263,20 eurot, millises ulatuses on hageja taotlenud hagi

tagamist.

Riigikohtu 10. detsembri 2015.a määruse nr 3-2-1-140-15 p 10 järgi ei ole hagi tagamine iga

kostja vastu esitatud nõude ulatuses iseenesest vastuolus TsMS § 378 lg-ga 4, kuid hagejal tuleb

sellisel juhul põhistada, et hagi tagamine kogu ulatuses on vajalik iga kostja suhtes.

Hagi on esitatud kõigi nelja kostja vastu kattuvatel faktilistel asjaoludel, kusjuures kostjate I ja II

(äriühingute) väidetav vastutus põhineb äriühingutele nende juhatuse liikmete (s.o kostjate III ja

IV) tegevuse omistamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas menetlusstaadiumis alust

lugeda hagi rahuldamise tõenäosust kõigi nelja kostja suhtes ühetaoliseks. Hageja esitatud

faktilistest asjaoludest lähtudes puudub alus eristusteks, mille kohaselt võib hagi jääda

rahuldamata pigem kas kostjate I ja II kui äriühingute, või pigem kostjate III ja IV kui füüsiliste

isikute ja äriühingute juhtorganite liikmete suhtes. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et

kostjate III ja IV näol on tegemist üheaegselt mitme asjassepuutuva äriühingu juhatuse

liikmetega ning käesolevas staadiumis ei ole kohtul võimalik hinnata, kas ja millisele (või

millistele) äriühingutele tuleb kostjate III ja IV väidetavalt kahju tekitanud tegevus omistada.

15. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi tagamine kostja I suhtes kinnistutele kohtulike

hüpoteekide seadmise teel on käesolevaks ajaks jõustunud, puudub vajadus käsitleda täiendavalt

küsimust, kas asjas üldse esinevad hagi tagamise eeldused (TsMS § 377 lg 1). Ringkonnakohus

nõustub hagi lubatavust ja hagi tagamise põhjendatust puudutavas osas maakohtu seisukohtadega

ega korda neid. Ühtlasi jääb ringkonnakohus selles osas oma 21. mai 2015.a määruse punktis 14

esitatud seisukohtadele. Sellega seoses ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda

menetlusosaliste poolt esitatud täiendavates seisukohtades sisalduvaid väiteid kostjate tegevuse

kohta, millega kostjad on asunud ennast varatuks muutma ning oma majandustegevust seotud

äriühingutesse üle viima.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja põhistanud hagi tagamise vajadust kõigi kostjate suhtes

sellega, et kostjale I kuuluva kinnisvara väärtuse arvel ei pruugi erinevatest hinnangutest

lähtudes olla hageja nõue reaalselt täies või ka suuremas osas tagatud. Samuti on hageja

põhistanud, et hagi tagamata jätmise korral mõne kostja suhtes võib hageja kasuks tehtava

võimaliku kohtulahendi täitmine osutuda raskendatuks. Ühtlasi ei saa välistada võimalust, et hagi

jääb rahuldamata just kostja I suhtes, kuid rahuldatakse kostjate II – IV (või mõne neist) suhtes.

16. Pooled vaidlesid kostjale I kuuluva nelja kinnisasja väärtuse üle ning on esitanud kohtule

selle kohta kumbki tõendeid. Hageja poolt esiletoodu alusel on Karu Kinnisvara OÜ-le kuuluvate

kinnistute hinnanguline väärtus vahemikus 57 220 eurot kuni 80 108 eurot. Hinnangu aluseks on

kinnisvarabüroo Uus Maa ekspertarvamus nr 659-0714M (I kd tl 87-90). Samal ajal on Karu

Kinnisvara OÜ oma 2013.a majandusaasta aruandes näidanud oma maa ja ehitiste väärtusena

vaid 32 000 eurot. Kostja/määruskaebuse esitaja I esitas kinnistute väärtuse kohta Pindi Realia

Group eksperthinnangud (II kd tl 46-97, 86-97), mille kohaselt on kinnistute turuväärtused

vastavalt 18 000 eurot, 19 000 eurot, 47 000 eurot ja 105 000 eurot (kokku 189 000 eurot),

kusjuures tulemuse täpsus on hinnanguliselt ± 30 % ja kinnistute likviidsus on madal.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi tagamise menetluses ei ole kohtul võimalik ega vajalik

asuda välja selgitama kinnistute täpset väärtust. Kohtule esitatud tõendid on piisavad ja

lubatavad asumaks seisukohale, et kostjale I kuuluvate kinnistute arvel ei ole tõenäoliselt

võimalik hageja suhtes soodsat kohtulahendit täies ulatuses täita.

17. Eeltoodust lähtudes peab ringkonnakohus põhjendatuks hagi tagamist kohtulike hüpoteekide

seadmisega ka ülejäänud kostjatele kuuluvatele kinnisasjadele. Vastavalt Riigikohtu määruse

nr 3-2-1-140-15 p-s 10 märgitule ei saa kohus ise valida, millise solidaarse kostja vara koormata,

eelistades nii teisi. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik jätta mõne kostja vara omal valikul

koormamata olukorras, kus esitatud hagi perspektiivikust ei ole alust lugeda mõne kostja suhtes

teistega võrreldes suuremaks või väiksemaks.

Ringkonnakohus võtab lisaks arvesse asjaolu, et pooled vaidlevad ka teiste kostjate kinnisasjade

turuväärtuse üle. Ühelegi kostjale kuuluv kinnisvara ei pruugi eraldi võetuna võimaldada hageja

nõude täielikku täitmist.

18. Kostjale II (Silmand Auto OÜ) kuuluvate kinnisasjade turuväärtus on hageja esitatud

hinnangu kohaselt kokku 31 890 eurot, kostja II enda poolt esitatud hinnangute järgi kokku

350 000 eurot, sh kinnistu registriosa numbriga 1588838 (Vabriku tn 1A) väärtuseks on hindaja

märkinud 300 000 eurot, kuid parendusi arvestamata oleks sama kinnistu väärtuseks vaid 40 000

eurot. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks kostja II etteheidet, mille kohaselt hageja esitatud

eksperdiarvamus ei ole tõsiselt võetav tõend kinnisvara väärtuse kohta. Hagi tagamise

menetluses on piisav kasutada ka ligikaudseid andmeid ning hagi tagamise menetluse olemust

arvestades ei ole vajadust tõendada kõiki väiteid ja asjaolusid samaväärsel viisil nagu tsiviilasja

lahendamisel hagimenetluses. Hagejal tuleb hagi tagamise aluseks olevad asjaolud kohtule

üksnes põhistada, s.o usutavaks muuta (TsMS § 235, § 381 lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et sedavõrd suured erinevused hinnangutes ei võimalda kinnistute

tegelikku tagatisväärtust adekvaatselt välja selgitada. Seega tuleb lugeda, et ka kostjale II

kuuluvatele kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekidega ei ole hageja nõude täitmine täies

ulatuses tagatud.

Sellest tingituna on põhjendatud ka kohtulike hüpoteekide seadmine kostjatele III ja IV

kuuluvatele kinnisasjadele. Maakohus on lugenud kostjale III kuuluva X tn X korteriomandi

väärtuseks ligikaudu 70 000 eurot ning kostjale IV kuuluva kinnistu (Märja, X) kinnistu väärtust

on kohus pidanud raskesti hinnatavaks ja likviidsust küsitavaks. Nimetatud kinnistute väärtuse

kohta ei ole kohtule täiendavaid andmeid esitatud.

19. Ringkonnakohus leiab, et hagi täiendav tagamine eelmärgitud viisil, s.o kostjate II – IV

kinnistutele seatavate kohtulike hüpoteekidega, ei koorma kostjaid ebamõistlikult ning kohtulike

hüpoteekide seadmisega on võimalik tasakaalustada poolte vastandlikke huve kohtumenetluses

(TsMS § 378 lg 4).

Ehkki lähtudes kostjatele kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide hüpoteegisummadest

on hageja hagi tagatud kokku mitmekordses ulatuses (kostja I kinnistute hüpoteegisummad

kokku 187 414,63 eurot, kostja II kinnistute hüpoteegisummad kokku 81 263,20 eurot, kostja III

kinnistu hüpoteegisumma 70 000 eurot ja kostja IV kinnistu hüpoteegisumma 187 414,63 eurot;

kõik kokku 526 092,46 eurot), ei tähenda see siiski, et hagi tagamise tulemusena oleks reaalselt

n-ö külmutatud selles ulatuses vara. Hüpoteegisumma ei pruugi kajastada vara tegelikku väärtust

realiseerimise korral ning vara väärtust ületav hüpoteegisumma ei too seega kaasa kohustatud

isiku varaliste õiguste tegelikku kitsendamist.

20. Alust jätta hagi tagamata kostjate III ja IV suhtes ei anna väited, mille kohaselt vähendab ka

kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistutele tagatisväärtust ning on seega kostjatele koormav.

Kolleegium selgitab, et hagimenetluses kitsendab põhimõtteliselt iga hagi tagamise abinõu kostja

valikuvabadust oma varaga ümberkäimisel, olles seega suuremal või vähemal määral koormav.

Olukorras, kus kohus on jõudnud veendumusele, et hagi tagamine on kõigi kostjate suhtes

põhjendatud, piirdub ringkonnakohus kostjatele kõige vähem koormava hagi tagamise viisi, s.o

kohtuliku hüpoteegi, kohaldamisega.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kostjate väited, mille kohaselt on hageja nõue kunstlikult

konstrueeritud, nõude aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud, kahju ei ole tegelikkuses

tekkinud ning hagi on esitatud tegelikkuses hoopis muudel eesmärkidel (kostjate kui OÜ Põlva

Piim juhatuse liikmete survestamine). Tähtsust ei oma ka asjaolu, kas hageja teavitas kostjaid

tekkida ähvardavast kahjust ja kas kahju tekkimine oli kostjatele ettenähtav. Tegemist on

asjaoludega, mis tuleb kohtul välja selgitada asja sisulise lahendamise käigus. Hagi tagamise

menetluses ei kogu ega hinda kohus tõendeid (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-121-15 p 12 ja

3-2-1-135-12 p 12) ega võta ka seisukohta nõude tegeliku põhjendatuse osas.

21. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole põhistanud vajadust tagada hagi selliselt, et lisaks

kohtulike hüpoteekide seadmisele tuleks arestida ka kostjatele kuuluvat vallasvara.

Ringkonnakohtu arvates ei ole vajalik ega põhjendatud arestida hagi tagamise korras kostjatele

kuuluvat vallasvara (kostjale II Silmand Auto OÜ-le kuuluvad sõidukid ning kostjale III Aivar

Häelmile kuuluv OÜ AH Seenior osa). Vara arestimine on iseenesest kostjatele kõige

koormavam hagi tagamise abinõu ning hageja ei ole põhistanud sellise koormamise vajalikkust.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi on esitatud solidaarselt nelja kostja vastu, siis tuleb arvesse

võtta kohtulahendi täitmise väljavaateid ka tervikuna. Hageja poolt esiletoodud asjaoludel on

kostjad tegutsenud väidetava kahju tekitamisel kooskõlastatult ning see annab alust arvestada

hagi tagamise üle otsustamisel kõigil kostjatel olemasolevat kinnisvara. Seetõttu puudub vajadus

tagada hagi sellises ulatuses, et iga kostja puhul oleks garanteeritud võimalikult haginõudele

vastavas väärtuses vara olemasolu.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks vallasvara (sõidukite ja äriühingu osaluse) arestimine kostjate

suhtes ebaproportsionaalne, kuna nende arestimisest tulenev võimalik tagatisväärtus ei ole

kooskõlas arestimisega kostjatele seatavate piirangute koormavusega.

Eeltoodust lähtudes kuuluvad tühistamisele maakohtu määruse resolutsiooni punktid 10 ja 11,

millega maakohus kohaldas vallasvara aresti kostjale II kuuluvatele sõidukitele ja kostjale III

kuuluvale osaühingu osale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp