1-15-8282/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuaril 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-8282 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Riina Palmi , tõlk Kohtuasi

Tallinna Vangla materjalid R.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.01.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu R.R, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhi : ndudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R.R

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatav

ast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Tallinna Vangla esitas 18.12.2015 Harju Maakohtule materja kinnipeetava R.R-i lid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohus edastas taotluse 04.01.2016 kohtumäärusega Viru Maakohtule KrMS § 28 lg 1 alusel, kuna kinnipeetav kannab karistust Viru Vanglas alates 29.12.2015.

R.R-i Harju Maakohtu 28.10.2015 kohtuotsusega - tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 §

25 lg 2 ning alusel karistati vangistusega 10 kuud järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2

17 päeva ja lõpp . Karistuse kandmise algus 09.07.2015 26.05.2016.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.12.2015.

Kinnipidamisasutusest R.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused ja kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema vangistus on alla ühe aasta. Toimunud on vestlus sotsiaaltöötajaga. Enne vangistust elas koos elukaaslase xxxx Mxxx xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise, heas korras korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale ja kus kus elavad kinnipeetava ema ja isa. Isik on lõpetanud tema enda sõnade ning seejärel asus õppima , kus omandas väidetavalt t xxx xxxx xxx

2(5) elukutse. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust isik xxx töötas tema enda sõnade kohaselt maalrina , enne seda käis kordu . Süüdimõistetu väidab, et asub vabanemisel tööle valt alates 2011 aastast xxx

xxx, kuid 15.12.2015 äriregistri seisuga sellist ettevõtet registreeritud ei ole. Kinnipeetaval on

15.12.2015 seisuga id summas 1896,45 eurot. Vabanemisfondis raha pole. tasumata nõude

Lähedastest on isikul ema, isa ja vend, samuti elukaaslane, kes elab xxx Vabanemisel on kinnipeetava ema nõus teda materiaalselt toetama. Isik on kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Käesoleva ja varasema kuriteo pani toime alkoholijoobes.

Isiku

kuriteod on seotud vägivaldse käitumisega, võõra vallasasja omastamisega ning samuti on isik sooritanud liiklusohtliku kuriteo. on diagnoositud krooniline haigus. Uue kuriteo Süüdimõistetul toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 69%, vägivaldse kuriteo toimepanmise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 65%. Tallinna Vangla ei toeta R.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetaval lähedastest ema, isa, ja vend. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse telefonitsi. Kinnipeetava ema andmetel on isikul 5-aastane poeg, kes elab lastekodus ja kellega R.R ei suhtle. Kinnipeetava ema hinnangul oli R.R enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega. Enne vangistust elas 10 xxx. Kinnipeetava ema on nõus ennetähtaegse vabanemise korra Ühtlasi on R.R-i l materiaalselt toetama.

vanemad asub R.R elama nende juurde nõus, et ennetähtaegse vabanemise korral aadressil xxx. Tegemist on kolmetoalise, heas seisukorras korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava isa. Hetkel elavad korteris vanemad kahekesi. Kinnipeetava väitel on tema vabanemisjärgseks töökohaks Tööandja kontak xxx. tandmeid ei ole kinnipeetav esitanud. Äriregistri 02.12.2015 ndmetel ettevõtet nimetusega a xxx registreeritud ei ole. iminaalhooldaja Kr

märgib, et isik on neljal korral kriminaalhooldusele. Ühel korral karistus oli liidetud allutatud hilisema karistusega. Kahel korral kulgesid R.R-i katseajad kriminaalhooldusametniku arvamusel positiivselt, ehkki ühel korral on R.R rikkunud katseajal kontrollnõudeid, pani toi li erakorralise ettekande alusel pikendatud. Neljal korral ei me väärtegusid ning katseaega o

sooritanud R.R katseajal ühtegi üldkasuliku töö tundi ning pani uue kuriteo toime kriminaalhoolduse esimesel kuul.

Prokurör

esitatud kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava kohta Tallinna Vangla poolt

14.12.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla R.R ’i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Teda on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik.

Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused reaalse vangistuse näol, aga ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Enne vangistust oli R.R

’il probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Harju Maakohtu 22.05.2015 kohtuotsusega, antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. R.R aga pani lühikese aja jooksul peale eelmise karistuse mõistmist toime uue tahtliku kuritegu. See näitab, et ta on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei ole talle täitmiseks määratud 237 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud mitte ühtegi tundi. Ta ei suutnud pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega anti talle selline võimalus. R.R’i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

3(5) Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 69% ja 65 %. Isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Seega on R.R’i puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud.

Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. R.R’il distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses Prokurör ks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest peab vajaliku tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine.

Arvestades eeltoodud asjaolusid prokuratuur ei toeta R.R ’i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

R.R selgitas, et tegelikult tal oli kogus aeg xxx, kuid vahepeal tarvitas ta liigselt alkoholi ja see oligi põhjuseks, miks ta pani toime vargusi, mõistab oma tegevuse hukka. Ta läheb elama algul xxx xxx a vanemate juures ja kui õnnestub töökohale saada, hakkab elöama ja töötama xxx

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu okuröri ja arvestades pr

kirjalikku arvamust, leiab, et R.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg atseajaga tingimisi enne täh

4 alusel, k taega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu

– tema käitumist isikut iseloomustavad andmed nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S on xxx leri kutse xxx. Enne vangistust üüdimõistetu lõpetanud ning seejärel omandanud tis töötas maalrina ametlikult 4 kuud Eestis, enne seda käis korduvalt xxxx aastast.

Karistusregistri andme neli tel on süüdimõistetut karistatud seitsmel korral, käesoleval hetkel on kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib neljandat korda.

Varasemalt on süüdimõistetut karistatud korduvalt varguse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise, varguse toime pannud avalikult, grupi poolt, sisstungimisega ja süstemaatiliselt; võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud vägivallaga, kehalise väärkohtlemise eest korduvalt vägivallaga ja relva või ; avaliku korra raske rikkumise eest

relvana kasutatava muu esem ; e, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu õõra vallasasja äravõtmise süüteokatse karistust v eest

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt ja.

Süüdistusaktist nähtub, et süüdimõistetu, viibides , üritas xxxx le kuuluvas kaupluses xxx

varastada xx- , le kuuluvat kaupa, kogusummas 32,38 eurot, läbides kassarivi jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata R.R-i tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. aristusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu K l on 22 kehtivat

4(5)

väärteo karistatust l korral KarS § 262 : karistatud 6-l korral liiklusalaste rikkumiste eest, 1- lg 1 alusel (avaliku korra rikkumine), 5- ja l korral KarS § 218 lg 1 järgi (väheväärtusliku asja vargus)

10-l korral ÜTS § 547

lg 1 järgi (sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude raskusaste muutunud kergemaks, kuid teod on jätkuvalt ette planeeritud. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine . ja hõlptulu saamine

Kohus leiab, et kuna isik on juba neljal korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud ed

eesmärki. e süütegude eest. Kõik see ilmestab Teda on korduvalt karistatud varavastast kogumis

kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku ja tal puuduvad käitumine vanglas on olnud hea

distsiplinaarkaristused. Isik on vestelnud sotsiaaltöötajaga, soovib vabanedes tööle minna ja korterit üürida ning elukaaslase Exxx Mxxx kokku kolida. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 22.11.2017.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxxx xxx. Tegemist on kolmetoalise, heas korras korteriga, mis kuulub kinnipeetava isale ja kus elavad kinnipeetava ema ja isa. Kinnipeetav avaldas, et ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalik tööle asuda ettevõttes . Äriregistri endmetel käesoleval hetkel sellist ettevõtet registreeritud xxx) ei ole, samuti pole esitatud garantiikirja. ja vend ning elukaaslane, kes elab xxx Lähedastest on isikul ema, isa, .

Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi (isikul on neli süüdimõistetu

kehtivat kriminaalkaristust, karistust),

22 kehtivat väärteo tema käitumist kriminaalhoolduse ajal

( ja vabaduses viibides (korduvad kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid) väärteokaristused, muuhulgas käitumiskontrollinõuete rikkumine katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et seitsmel korral karistatud isiku puhul, kes on neljal d kriminaalhooldusele, millest korral määratu

kahel korral ebaõnnestusid, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata ka karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kelle pooled katseajad on ebaõnnestunud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. sik on järj I epidevalt toime

pannud varavastaseid kuritegusid, vägivallakuritegusid ning juhtinud mootorsõidukit

joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetav 26.05.2016 miseks on veel natuk nelja kuu, mis on a karistusaeg lõpeb , ärakand e üle piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse

5(5) eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses ning lähedaste . Olenemata kindla elukoha olemasolust

toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Lisaks puudub isikul garanteeritud töökoht ja tasumata võlanõudeid peab kohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada k d. Isik, kes pani toime kuriteo, peab õiki elulisi asjaolusi arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-

1-1-91-06 p 8.1). (isikul puuduvad Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud distsiplinaarkaristused), , kuid hinnates isiku varasemat käitumist võib süüdimõistetu isiklike

probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Samuti esineb oht avalikkusele, kuna isiku käitumises on varasemalt esinenud vägivaldsust. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarbimisega ja tal puudub kindel töökoht. neljal korral määratud

R.R oli kriminaalhooldusele, millest kaks korda ebaõnnestusid. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ine. ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheolul

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Seega on k hoolduslike vahenditega ohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaal võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu , R.R-i

temale Harju Maakohtu 28.10.2015 vangistuse kandmisest kohtuotsustega mõistetud enne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik