1-15-10826/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-15-10826

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-108526 (15230200606) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi F.O süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Nelli Romanyuk Süüdistatav F.O

Ik: XXX, kodakondsus: määratlemata,

haridus: 8 klassi, emakeel: vene keel, töökoht:

ametlik töökoht puudub, töötab mitteametlikult ehitusel, elukoht: XXX.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.07.2015. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 4, viimati: Harju Maakohtu 02.10.2012 otsusega KarS § 424

järgi karistati vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja lõplik

karistus 4 kuud vangistust asendati KarS § 69

alusel 234 tunni üldkasuliku tööga. Karistus täidetud 17.09.2013. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON

1. F.O süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus, s.o 1 aasta ja 5 kuud üldkasuliku

tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 510 (viissada kümme) tundi üldkasulikku tööd.

2

3. KarS § 69 lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) aastane tähtaeg

alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab F.O täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud

kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 6127758).

4. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada F.O järgima

katseajal kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata F.O-le lisakohustus mitte tarvitada

alkoholi.

6. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata F.O-le lisakohustus osaleda

sotsiaalprogrammis.

7. F.O-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada alates

kohtuotsuse jõustumisest.

8. F.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; §

179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

- teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot;

- määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot;

- riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulud 27 (kakskümmend seitse) eurot,

s.o kokku menetluskulu 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea

pangas, märkides selgitusena: „F.O , 1-15-10826, menetluskulud, ositi

tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise

võimatusel F.O poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja

3

tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

F.O juhtis tahtlikult 12.04.2015 kella 20:12 ajal Harjumaal Anija vallas Kuusemäe külas Kose-Jägala maantee 31-l kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Bora

registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (etanoolisisaldus veres 3,51+/-0,07 mg/g).

F.O rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning

liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht,

trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani F.O toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 22.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Nelli Romanyuki, süüdistatava F.O ja tema kaitsja Gennadi Kulli vahel järgnev kokkulepe:

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku töö tundidega, s.o 510 (viissada

kümme) tundi, mille tegemise ajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut

kuritegu, täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1 kuni 6 ja lg 2 p 2 ja 8 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.

Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi;

4

8) osalema sotsiaalprogrammis.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; § 69 lg-test 1, 3 ja 4; §- st 75 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 2 ja 8 asub kohus seisukohale, et F.O kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, joobeseisundi tuvastamise kulud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Kuigi kohtul puuduvad tõendid süüdistatava legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatava sõnade kohaselt saab ta sissetulekut töötamisest

ehitusel, kuid tegemist ei ole alalise ja püsiva sissetulekuga. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda

meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla

n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava

positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna F.O on korduvalt kriminaalkorras

karistatud, s.h samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Seega tegemist ei olnud

juhusliku süüteoga. Lisaks on süüdistatav eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna

teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et

süüdistataval puudub sissetulek, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse

tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5