3-16-85/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-85 Haldusasi D.K.i kaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – D.K. Vastustaja – Tallinna Vangla Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada D.K.i kaebus läbivaatamatult.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1. Tallinna Halduskohtule saabus 11.01.2016 D.K.i kaebus. Kaebusest ja selle lisadest nähtuvalt seondub vaidlus Tallinna Vangla 19.08.2015 vastusega nr 5-18/15/20417-2 kaebaja selgitustaotlusele, samuti kaebajalt erinevate esemete (sh elastikside) äravõtmisega vanglateenistuse poolt. Kaebaja viitab ka inimväärikust alandavale kohtlemisele. Kaebusele on lisatud nimetatud vastus ning 08.07.2015 ja 12.09.2015 (2 tk) aktid kaebajalt erinevate esemete äravõtmise kohta. Kaebusest ilmneb, et kaebaja ei ole rahul temalt erinevate esemete (kingalusikas, šampoonipudel šampooniga, purk teejoomiseks koos teega, lõikelaud, pildiraamid, elastikside) äravõtmisega. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul ka selgitustaotlusele saadud 19.08.2015 vastusega nr 5-18/15/20417-2. Kaebaja viitas ka väärikust alandavale kohtlemisele ning elastiksidemega seonduvalt selgitab, et tal valutab tihti jalg. Kohus palus 12.01.2016 käiguta jätmise määrusele kaebajal selgitada kohtusse pöördumise eesmärki (kas kaebaja soovib esemete tagastamist, nende äravõtmise selgitamist või hoopis kahju hüvitamist). Kohus selgitas kaebajale erinevate nõuete esitamise võimalust ning kohtueelse menetluse läbimise vajadust enamuse nõuete (v.a tuvastamisnõue) esitamise puhul. 2. Kaebaja teatas vastuseks 12.01.2016 kohtumäärusele, et soovib kahju (materiaalne ja

2(2) kahju tervisele) hüvitamist, mis on tekkinud seeläbi, et kaebajalt võeti ära esemed ning hävitati, seda korrektselt selgitamata, samuti pidi ta elastiksideme puudumise tõttu kannatama valu (tl

11 ja pöördel).

3. Tallinna Vangla on vastuseks kohtu järelepärimistele teatanud, et kaebja ei ole seoses esemete äravõtmisega vastustajale kahju hüvitamise nõuet esitanud (tl 24–25). KOHTU PÕHJENDUSED 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg

1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohus on lasknud kaebajal oma kohtusse pöördumise eesmärki selgitada ning kaebaja on kinnitanud, et soovib kahju hüvitamist. 6. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega saab kinnipeetav esitada halduskohtule kaebuse vangla tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes juhul, kui on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8. 7. Eelnevast järeldub, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust HKMS § 47 lg 1 ja VangS § 11 lg 8 tähenduses ning seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

8. HKMS § 2 lg 5 kohaselt peab kohus andma menetlusosalisele selgitusi, et tema huvide kaitseks vajalik avaldus ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Kohus on kaebajale 12.01.2016 määruses selgitanud erinevaid kaebuste liike ja vajadust läbida eelnevalt kohtueelne menetlus. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas ka täiendavate selgituste abil võimalik tagada paremini kaebaja õiguste kaitset. Kaebusele lisatud tõenditest ei nähtu, kas ära võetud esemed ka tegelikult juba hävitatud on. Olukorras, kus kaebajalt ära võetud esemed on säilinud, oleks tõhus õiguskaitsevahend esemete tagastamiseks kohustamise nõue. Kuid ka kohustamisnõude puhul tuleb eelnevalt läbida kohustuslik vaidemenetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Olukorras, kus esemed on hävitatud, on kahju hüvitamise nõue iseenesest otstarbekas, kuid tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Samuti on hüvitamisnõue otstarbekas väidetava valu põhjustamise korral, mida kaebaja märgib seoses elastiksideme äravõtmisega.

9. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kaebajal võimalus pärast Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamist ja vangla poolt selle lahendamist, otsusega mittenõustumisel pöörduda kaebusega halduskohtusse. Samuti tekib õigus kohtusse pöörduda, kui Tallinna Vangla ei lahenda taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul või tagastab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe