3-14-424/65 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-424

Haldusasi

AS HKScan Estonia kaebus Jõelähtme valla üld-

korralduste, s.o liiklusmärkide „341 massipiirang 10 t“

tühistamiseks

ja

Tellivere

teelt

kõrvaldamiseks,

alternatiivselt Jõelähtme Vallavalitsuse 02.06.2014

otsuse p 2 tühistamiseks ja AS HKScan Estonia taotlus-

te uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS HKScan Estonia (AS Tallegg õigusjärg-

lane), esindaja v.adv Karl Kask

Vastustaja – Jõelähtme vald, esindajad vallavanem

Andrus Umboja ja v.adv Karl Haavasalu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.02.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS HKScan Estonia apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

24.11.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS HKScan Estonia apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.02.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-424 osas, mil-

lega AS-lt HKScan Estonia mõisteti Jõelähtme valla kasuks välja menetluskulu 2000

eurot. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Jõelähtme valla menetluskulu ka selles

osas Jõelähtme valla enda kanda. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Mõista Jõelähtme vallalt AS HKScan Estonia kasuks välja apellatsioonimenetluse

kulu 200 (kakssada) eurot. Muus osas jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.02.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

3-14-424

2(12)

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavalitsus võttis 09.04.2014 vastu määruse nr 4 „Jõelähtme valla kohalikel

teedel liikluspiirangu kehtestamine kord“ (kord).

Vallavalitsus teavitas AS Tallegg 16.04.2014 kirjaga nr 9-6/1713-2 „Liikluspiirangu kehtes-

tamine Saha küla Tellivere teel“, et lähtudes liiklusseaduse (LS) §-st 12 ja juhindudes korrast,

on Jõelähtme vald otsustanud piirata raskekaaluliste sõidukite liiklust Tellivere teel ning alates

05.05.2014 seatakse Tellivere teele üles liiklusmärgid 341, mille kohaselt ei tohi sõita suure-

ma tegeliku massiga sõidukid (autorongid) kui 10 tonni. Massipiirangu aluseks on kirja koha-

selt AS Teede Tehnokeskus 2013. a uurimustöö „Kohaliku tee 2450024 Tellivere tee kande-

võime määramine“. Kirjas on märgitud, et muutmaks liikluspiirangut paindlikumaks, paigal-

datakse liiklusmärgid koos teadetetahvliga, mille kohaselt liikluspiiranguga seonduvad liik-

lusmärgid ei kehti Jõelähtme Vallavalitsuse loa olemasolul.

2. Liiklusmärgid nr 341, millega keelati Tellivere teel 10 tonnist raskemate sõidukitega

liiklemine, koos teatetahvlitega „välja arvatud vallavalitsuse loal“ seati Tellivere teele üles

06.05.2014.

3. AS Tallegg esitas 27.05.2014 Jõelähtme Vallavalitsusele 10 taotlust lubade väljastami-

seks, mis annaksid õiguse mitte järgida Tellivere teel kehtestatud liikluspiiranguid. Jõelähtme

Vallavalitsuse 02.06.2014 otsusega jäeti üks taotlustest läbi vaatamata, kuna sõiduki mass on

väiksem kui 10 tonni, mistõttu võib sellega liigelda eriloata (p 1). Ülejäänud 9 taotlust jäeti

rahuldamata, kuna puuduvad erandlikud ja kaalukad põhjused, mis selliste lubade väljastamist

õigustaksid (p 2).

4. AS Tallegg esitas 30.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

üldkorraldus, millega kehtestati liiklusmärgid „341 massipiirang 10 t“ Tellivere teel ning kõr-

valdada üldkorralduse õigusvastased tagajärjed, s.o eemaldada Tellivere teelt liiklusmärgid

„341 massipiirang 10 t“ (haldusasi nr 3-14-424). AS HKScan Estonia esitas 02.07.2014 Tal-

linna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 02.06.2014 otsuse p 2 tühistamiseks ja

vastustaja kohustamiseks vaadata otsus vaidlustatud osas uuesti läbi (haldusasi nr 3-14-

51354). Äriregistrist nähtuvalt on 14.03.2014 ühinemislepingu ja 29.04.2014 ühinemisotsuse

kohaselt AS Tallegg (registrikood 10017668) ja OÜ HKScan Estonia (registrikood 12615244)

ühinenud AS-ga Rakvere Lihakombinaat (registrikood 10156832), mille uueks ärinimeks on

AS HKScan Estonia. Halduskohus liitis 12.09.2014 määrusega haldusasjad nr 3-14-424 ja nr

14-51354 ühte menetlusse.

3-14-424

3(12)

1) Kaebaja omab Jõelähtme vallas Saha külas Tellivere-Kulli farmikompleksi, kus asuvad

kanalad. Tellivere farmi opereerimiseks on hädavajalik transport. Tellivere farmi loomisest

alates (1970ndatel) on farmiga seotud vedu toimunud mööda Tellivere teed, mille ehitas 1985-

1986 Tellivere farmi tolleaegne omanik (Tallinna Näidislinnuvabriku Sovhoos) farmi operee-

rimiseks. Tellivere tee pikkus on Lagedi-Kostivere teest kuni Tellivere farmi pääsuni ca 2 km

ja kuulub alates 28.02.2014 Jõelähtme vallale.

2) Kaebaja sai Tellivere teele paigaldatud massipiirangu liiklusmärkide olemasolust teada

07.05.2014. Liiklusmärk on üldkorraldus, mis on suunatud asja (tee ehk kinnisasja) avalik-

õigusliku seisundi muutmisele (üle 10 t tegeliku massiga sõidukite liiklemise keelamisele).

Kuna liiklusmärk on haldusakt, peab see vastama kõikidele haldusakti nõuetele. Vald rikkus

liiklusmärkide paigaldamise nõudeid. Puudub vaidlus, et liikluse piiramine ei ole tingitud loo-

duslikest või muudest erakorralistest asjaoludest, seega pidi vald järgima ka LS § 12 lg 2

nõuet. Samuti ei ole vald taganud kaebajale Tellivere tee kasutamist samas mahus teisel ajape-

rioodil või liikumisvõimalusega. LS §-st 12 tuleneb, et liiklusmärgi paigaldamine on diskret-

siooniotsus. Seega pidi vald liikluspiirangu kehtestamisel hindama kõiki olulisi asjaolusid, mh

alternatiivse tee kasutamisega seonduvat.

3) Tellivere tee seisukord ei ole ainuke asjaolu, mida vald pidi haldusmenetluses kaaluma.

Vald on liiklusmärkide paigaldamise põhjendusena viidanud ainult asjaolule, et üle 10 t veoki-

te sõitmine Tellivere teel lõhub teekatet. Tegemist on ebapiisava argumendiga, sest see ei ar-

vesta kõiki olulisi asjaolusid ja tagajärgi, mida liiklusmärkide paigaldamine puudutatud isiku-

tele kaasa toob. Teeseadusest tulenevalt on Tellivere tee ohutuse ja seisukorra eest vastutav

Jõelähtme vald, kes on Tellivere tee omanik ning kes saab teehoiu tarvis rahastust riigieelar-

vest. Kaebajal ega kohalikel majapidamistel ei ole teehoiu kohustust. Samas on veokitega

sõitmine avalikel teedel lubatud, tavaline ja vajalik, eriti põllumajanduslikus piirkonnas, nagu

seda on Tellivere. Samuti on arusaadav, et tee kasutamine sõidukitega kahjustab ja kulutab

teekatet igal pool. Teekate kulub ka ilmastikuolude tõttu. On ka arusaadav, et veokite liikle-

mine kahjustab teed mõnevõrra rohkem kui tavasõidukite liiklemine, kuid see ei tähenda, et

veokite liiklus tuleks sellel põhjusel tingimata keelata. Teede parandamiseks ja hooldamiseks

on kehtestatud teehoiu rahastamise süsteem. Kui liikluspiirangu kehtestamiseks piisaks ainult

asjaolust, et üle 10 t massiga sõidukid kahjustavad teed, võiksid kõik teeomanikud mistahes

teel kehtestada sarnase liikluspiirangu.

4) Vald on liiklusmärkide kehtestamise põhjendusena märkinud, et kaebajal on võimalik ka-

nalate juurde sõita Tõnuvälja teed kasutades. Tegemist on asjakohatu kaalutlusega, sest Tõnu-

välja tee ei paku reaalset alternatiivi Tellivere teele ning selle tee kasutamine toob kaasa oluli-

si probleeme, mida vald ei ole arvestanud. Tegemist on sobimatu kaalutlusega, mis on diskret-

siooniviga. Tõnuvälja tee on väga halvas olukorras, tekitab täiendava ja ebaproportsionaalse

liiklusohu kaasliiklejatele, kaebaja töötajatele ja elanikele. Vald on viinud küll läbi ekspertiisi

Tellivere tee kandevõime määramiseks, samas ei ole vald kordagi hinnanud ega analüüsinud

Tõnuvälja tee seisundit ja kandevõimet. Juba teede visuaalsest võrdlusest järeldub, et Tõnu-

välja tee kandevõime on oluliselt väiksem kui Tellivere tee kandevõime. Seega ei saa vald

väita, et liikluspiirangud kehtestatakse tee kahjustumise vältimiseks, kui vald pakub alternatii-

vina tee kasutamist, mille seisukord on oluliselt halvem ning millele veokite suunamine hävi-

taks viimasegi teekatte. Kaebajale teadaolevalt ei kuulu Tõnuvälja tee vallale, seega suunab

vald liikluskoormust võõrale teele. Geoportaalist nähtuvalt läbib Tõnuvälja tee osaliselt Kop-

limetsa kinnistut, mis on eraomandis. Seetõttu võib eraomanik Tõnuvälja tee kasutamise igal

hetkel keelata. Tõnuvälja tee ei vii kanalate juurde, vaid kaebaja töökoja territooriumile. Tõ-

nuvälja teed kasutades peaksid veokid sõitma läbi töökoja õueala, kusjuures ohutut mööda-

pääsu töökojast ei ole. Töökoja õueala tee ei ole projekteeritud ega mõeldud Tellivere farmi

teenindamiseks ega läbisõiduks, vaid ainult töökoja enda masinate opereerimiseks.

3-14-424

4(12)

5) Tõnuvälja tee äärsed majapidamised ei ole valla plaanist liikluskoormust suurendada arva-

tavasti isegi teadlikud ning pole saanud sellel teemal vallale oma arvamust avaldada. Samuti

jääb arusaamatuks, millistel põhjustel on Tõnuvälja tee äärsete majapidamiste huvid vähem

tähtsad kui Tellivere tee äärsete majapidamiste huvid. Tellivere tee äärsed majapidamised

peavad arvestama kaebaja veokitega, sest farmi opereerimisega seotud veod on alates

1970ndatest aastatest toimunud mööda Tellivere teed.

6) Kui veokid kasutaksid Tellivere teed, kujuneks teekonna pikkuseks vaidlusalusest liiklus-

märgist kuni Tellivere farmi väravani 2,1 km. Tõnuvälja teel kujuneks teekonna pikkuseks

samast liiklusmärgist kuni Tellivere farmi väravani 4,6 km. Teekonna võimalik lühidus on

oluline, sest sellega kaasneb suurem liiklusohutus ja väiksem keskkonnakahju, mis on mõle-

mad avalikes huvides. Kuna Tõnuvälja tee on pikem ja selle kasutamine ohtlikum, kulub ve-

dudeks rohkem aega, mis toob kaebajale kaasa suurema kulu. Tõnuvälja teel pääsla või mista-

hes muud kontrollivõimalused puuduvad. Täiendava pääsla ehitamine tooks kaebajale kaasa

olulised lisakulud. Kaebaja on korraldanud kogu Tellivere farmi tegevuse ning farmide ja abi-

hoonete (sh töökojad) omavahelise paiknemise just eeldusel, et sööda- ja munavedu toimub

Tellivere tee kaudu. Paigaldatud liiklusmärgid rikuvad seda õiguspärast ootust.

7) Diskretsioonivigade puhul on ühtlasi tegemist uurimiskohustuse olulise rikkumisega. Iga-

sugune piirang peab olema sobiv ja vajalik eesmärgi saavutamiseks ning kaaluma üles võima-

likud vastuargumendid. Vald ei ole liiklusmärkide paigaldamist piisavalt motiveerinud.

8) Jõelähtme Vallavalitsus rikkus 02.06.2014 otsuse tegemisel ärakuulamisõigust. Vald ei

kaasanud kaebajat otsuse andmise menetlusse ega andnud talle teada oma soovist koostada

kaebaja jaoks võimalikest negatiivseim otsus. Kaalutlusotsuse puhul on ärakuulamisõiguse

tagamine eriti oluline. Kui kaebaja oleks haldusmenetluses kohaselt ära kuulatud, oleks kaeba-

ja vallavalitsusele selgitanud kõiki olulisi asjaolusid, mh alternatiivse tee kasutamisega seon-

duvat. Vallavalitsus märgib otsuses, et Tellivere tee kandevõime on suhteliselt väike, süüdis-

tades kandevõime kahjustamises kaebajat. Teehoiu kohustus on seadusest tulenevalt (TeeS §

25 lg 3, § 37 lg 1 p 2 ja § 16) tee omanikul. Teekatte kulumise loogiliseks tagajärjeks on tee

parandamine, mitte teel liiklemise keelamine. Tee kandevõime vähenemise peamiseks põhju-

seks on siiski asjaolu, et tee omanik ei ole Tellivere teed väga pikka aega hooldanud ning on

lasknud sellel laguneda.

9) Vallavalitsus on tellinud AS-lt Teede Tehnokeskus analüüsi, mille kohaselt tuleks Tellive-

re teel lubada kuni 10 t kaaluga sõidukite liiklemist, ning uue tee kaitseks liikluspiirang keh-

testatigi. Esiteks hõlmab nimetatud kandevõime analüüs kogu Tellivere teed, seega nii teeosa,

mille vald lasi remontida 2013. a suvel (st Lagedi-Kostivere maanteest kuni viimase elamuni

Tellivere teel) kui ka remontimata teeosa. Teiseks arvestab kandevõime analüüs kandevõime

arvutuste tegemisel ainult Tellivere tee kõige nõrgemat lõiku. Tellivere tee kõige nõrgema

lõigu E-mooduli väärtus on 69 MPa-d, samas kui Tellivere tee keskmine näitaja on 99 MPa-d,

mis lubaks ka 40 t kogumassiga sõidukitel liigelda. Kuna vald on Tellivere tee omanik, kellel

lasub teehoiu kohustus, peaks vald nimetatud nõrgima kandevõimega teelõigu parandama.

Kolmandaks ei arvesta kandevõime analüüs hinnangute andmisel muid olulisi asjaolusid, näi-

teks: tee hädavajalikkus ettevõtja jaoks; alternatiivteede seisukord; väljakujunenud praktika ja

tava; asjaolu, kes on tee omanik ja kes on kohustatud teehoidu korraldama; Tellivere tee äär-

sete elamute omanike õiguspärane ootus; kaebaja õigustatud huvid; bioloogiline oht ja pääsla

olemasolu jne. Kaebajale teadaolevalt ei ole Tellivere tee kandevõimet enne remonttöid ana-

lüüsitud. Samuti jääb selgusetuks, mis eesmärgil remonttöid teostati, kui see ei suurendanud

Tellivere tee kvaliteeti. Jääb arusaamatuks, millistel tõenditel põhineb vallavalitsuse seisukoht

otsuses, et Tõnuvälja tee kandevõime on Tellivere tee kandevõimest parem.

3-14-424

5(12)

5. Jõelähtme vald palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Liiklusmärkide näol on tegemist üldkorraldustega. Üldkorralduseks kui haldusakti erilii-

giks on liiklusmärk ise. See tähendab, et liiklusmärgi kui üldkorralduse paigaldamiseks ei ole

tarvilik eraldi täiendava haldusakti olemasolu. 16.04.2014 kirjaga soovis vallavalitsus üksnes

teavitada AS Tallegg sellest, et vald kavatseb hakata Tellivere teel toimuvat liiklust piirama.

Seega oli kirja eesmärkideks olukorra vältimine, kus liikluspiirangute kehtestamine toimuks

AS Tallegg jaoks ootamatult, ning aja võimaldamine tegevuse ümberkorraldamiseks seondu-

valt liiklussituatsiooni muutumisega. Viitega LS §-le 12 soovis vald juhtida tähelepanu sellele,

et esineb tarvidus liikluspiirangute kehtestamiseks Tellivere teel ning sellest johtuvalt asub

vald liiklust piirama. Mingisugust haldusakti seonduvalt Tellivere teele liiklusmärkide kui

üldkorralduste paigaldamisega olemas ei ole ning sellele ei ole vallavalitsuse 16.04.2014 kir-

jas ka viidatud.

2) Kuivõrd Tellivere teel on sõitnud pikema aja vältel ja järjepidevalt AS Tallegg 10 tonnist

tunduvalt raskema massiga sõidukid, siis on tee halb seisukord olnud valla ning AS Tallegg

vahel arutlusteemaks aastaid. 2013. a-l oli valla eelarve teehoiuks 1 036 395,99 eurot, millest

riik eraldas 140 205 eurot. Kuivõrd valla ja Saha küla elanike arvamused ning teisalt AS Tal-

legg arvamused selle kohta, kui rasked sõidukid võivad Tellivere teel sõita, lahknesid oluli-

selt, tellis vallavalitsus AS-lt Teede Tehnokeskus Tellivere tee kandevõime määramise uurin-

gu, mille leheküljelt 6 nähtub järeldus, et põhjendatud on rakendada nimetatud teel koormus-

piirangut 10 tonni.

3) Tellivere tee 1,2 km teelõigu remontimiseks kulus 64 831,34 eurot ehk 6,25% eelarves

teehoiuks ettenähtud vahenditest. Seetõttu on tegemist olulise kulutusega teehooldusesse. Tel-

livere tee kogu pikkuses sellisel viisil remontimine, et tee kandevõime vastaks linnufarme

teenindavate sõidukite massile, ei ole vallale rahaliselt jõukohane. Tellivere teele pakub alter-

natiivi Tõnuvälja tee, mis on kõigile vabalt kasutatav. Raskete sõidukitega sõitmiseks on Tõ-

nuvälja tee sobilikum kui Tellivere tee, kuna Tõnuvälja tee seisukord on parem ning Tõnuväl-

ja tee lähiümbruses paikneb vähem elamuid. Kui jätta Tellivere teel massipiirang kehtestama-

ta, muutuks 64 831,34 euro paigutamine tee remonti mõttetuks, sest tee kandevõimest raske-

mate sõidukite intensiivse liiklemise korral ei peaks remonditud osa liikluskoormusele kuigi

kaua vastu.

4) Nõustuda ei saa väitega, nagu oleks vastustaja liiklusmärkide paigaldamisel rikkunud kaa-

lutlusõigust. Tellivere tee seisukord oli enne osalist remontimist väga halb ja on remontimata

ulatuses väga halb. AS Teede Tehnokeskus arvutuste kohaselt on Tellivere teel põhjendatud

rakendada koormuspiirangut 10 tonni. Vallal puudusid ja puuduvad rahalised vahendid tee

sellisel kujul ümber ehitamiseks, et suurendataks tee kandevõimet. 2013. a-l toimunud osalise

remondi tulemusena remonditud osa kandevõime ei suurenenud. Kui Tellivere teel peaks juh-

tuma tee halvast seisukorrast ja/või vähesest kandevõimest tulenevalt õnnetusi, siis võidakse

esitada kahju hüvitamise nõudeid valla vastu. Olukorras, kus pärast Tellivere tee osalist re-

montimist jätkavad Tellivere tee regulaarset ja sagedast kasutamist väga rasked sõidukid, hak-

kab Tellivere tee remonditud osa uuesti kiiresti lagunema ning Tellivere tee osaline remonti-

mine kaotab igasuguse mõtte. Tellivere tee lähiümbruse elanikud on avaldanud protesti selle

vastu, et Tellivere teel sõidavad suured ja rasked sõidukid, mis teed lõhuvad. Tellivere tee

lähedal paikneb Tõnuvälja tee, mille seisukord on Tellivere tee seisukorrast parem ja mis so-

bib Tellivere teega võrreldes paremini kaebaja kanalaid teenindava raske transpordi liikumi-

seks. Rohkem kui 10 tonni suuruse massiga sõidukite liiklemist Tellivere teel ei välistata täie-

likult ning kui peaksid ilmnema erandlikud asjaolud, mille tõttu osutub vajalikuks rohkem kui

10 tonni suuruse massiga sõidukite liiklemine Tellivere teel, siis on seda võimalik teha valla

erilubade alusel. Avalikkuse ja Tellivere tee läbiümbruse elanike huvi, et remonditud tee osa

3-14-424

6(12)

säilib pikemat aega heas korras ning ei saa kohe lõhutud raskete sõidukite poolt, kaalub üles

kaebaja soovi jätkata Tellivere tee kasutamist senisel moel. Riigi poolt teehoiuks eraldatav

rahasumma on tunduvalt väiksem vastustaja eelarves 2013. a-l teehoiuks planeeritust, rääki-

mata rahast, mida vastustaja tegelikult teehoiuks vajaks.

5) Kaebaja esitatud totomaterjal on eksitav ja ei anna objektiivset ettekujutust teede tegelikust

olukorrast. Tõnuvälja tee seisukord on Tellivere tee seisukorrast parem. Väited Tõnuvälja tee

kitsuse, halva nähtavuse ja väga halva seisukorra kohta on ebaõiged. Ebaõige on ka väide,

nagu läbiks Tõnuvälja tee Koplimetsa kinnistut. Tõnuvälja tee on reformimata riigimaa, mille

munitsipaliseerimist vastustaja soovib. Tellivere tee lähiümbruses elab tunduvalt rohkem ini-

mesi kui Tõnuvälja tee lähiümbruses.

6) Nõustuda ei saa väitega, nagu oleks vastustaja jätnud Tellivere tee liiklusmärkide paigal-

damisel kaebaja huvidega arvestamata. Vastustaja on korduvalt suhelnud kaebajaga seondu-

valt liikluse korraldamisega Tellivere teel. Kaebaja suhtumine on olnud pealiskaudne ja kohati

üleolev. Kaebaja ei ole kohtueelse suhtlemise käigus teinud konstruktiivseid ettepanekuid,

kuidas Tellivere tee problemaatikat lahendada. Liiklusmärkide paigaldamisel kaalus vastustaja

nii kaebaja huve kui avalikke huve ja Tellivere tee ümbruses paikneva kogukonna huve ning

jõudis järeldusele, et huvi liikluse piiramise vastu on kaalukam kaebaja huvist jätkata senisel

viisil, lõhkudes teed liiga raskete sõidukitega. Arusaamatuks jäävad väited, et Tellivere tee

olevat kaebaja poolt rajatud ning tal on õiguspärane ootus tee kasutamiseks senisel viisil. Isegi

kui Tõnuvälja teed kasutades on sõiduteekond veidi pikem, ei saa kaebaja lähtuda eeldusest, et

kõik tema äritegevusele mõju avaldavad faktorid on ja jäävad muutumatuteks. Elu- ja ärikesk-

kond muutuvad pidevalt ning sellega tuleb kaebajal arvestada. Võttes arvesse Tellivere tee

remontimata osa väga halba seisukorda, ei ole välistatud, et tee senisel viisil kasutamise jät-

kamisel liiklusoht ja keskkonnakahjude tekkimise oht hoopis suureneksid. Tõendamata ja pal-

jasõnalised on kaebaja väited, et Tõnuvälja tee kasutamisega suurenevad kaebaja kulud. Sa-

muti on kaebaja jätnud analüüsimata, milline on Tellivere tee remontimata osa kasutamise

korral sõidukitele tee halvast olukorrast tekkiv kahju.

7) Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu oleks vastustaja sõidukite liiklemise piiramisel lähtu-

nud ainult AS Teede Tehnokeskus 2013. a uuringust. 16.04.2014 kirjas on vastustaja viidanud

uuringule eelkõige seetõttu, et selgitada, miks on ilma erilubadeta jätkuvalt lubatud kuni 10-

tonniste sõidukite liiklemine. Samuti ei saa nõustuda väitega, et vald on rikkunud diskretsioo-

nireegleid. Liiklusmärgi kui iselaadse üldkorralduse omapäraks on, et liiklusmärgi paigalda-

mise kohta ei ole tarvilik koostada mingisugust täiendavat haldusakti või seletuskirja. Seetõttu

võivad omada tähtsust valla kommunaalnõuniku IMe ütlused selle kohta, millest lähtudes ning

milliseid asjaolusid kaaludes lasi ta valla kommunaalnõunikuna paigaldada Tellivere teele

liiklusmärgid.

6. Tallinna Halduskohus jättis 06.02.2015 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaeba-

jalt vastustaja kasuks välja menetluskulu 2000 eurot ning muus osas jättis menetluskulud

poolte endi kanda.

1) Liiklusmärkide paigaldamine Tellivere teele ja 02.06.2014 otsus kaebaja taotluste rahul-

damata jätmise kohta on õiguspärased. Kohus nõustus vastustaja põhjendustega.

2) Kohus ei nõustunud kaebajaga, et otsustuse liiklusmärkide paigaldamiseks tegi selleks

mittepädev isik. Otsustuse liiklusmärkide paigaldamiseks (koos lisatingimusega) tegi valla

kommunaalnõunik IM. Kommunaalnõuniku pädevuses oli see tulenevalt Jõelähtme Vallava-

litsuse 09.04.2014 määrusega nr 4 kehtestanud korrast ja kommunaalnõuniku ametijuhendist.

Liikluspiirangu kehtestamine raskekaalulistele sõidukitele toimus eelkõige tee ja teerajatiste

kahjustamise vältimiseks. 16.04.2014 kirjas on vallavalitsus selgelt, viitega Tellivere tee kan-

3-14-424

7(12)

devõime uuringule, märkinud, et rohkem kui 10 tonni suuruse tegeliku massiga masinate liik-

lemine Tellivere teel lõhub seda teed. Kuivõrd vald kordas kirjas varasemat teavitust, et kae-

bajal on võimalik sõita kanalate juurde ka Tõnuvälja teed kasutades, siis jääb arusaamatuks,

milles seisnes vastustaja poolne LS §-s 12 sätestatu eiramine.

3) Kohus ei jaganud kaebaja seisukohta valla poolt uurimis- ja motiveerimiskohustuse rikku-

misest ega ärakuulamisõiguse tagamata jätmisest. Samuti pole alust väita, et vastustaja on

teinud ilmselge kaalutlusvea, st on juhindunud asjakohatutest kaalutlustest ja samas on jätnud

olulised asjaolud kaalumata. Liiklusmärkide kui üldkorralduste eripärast tulenevalt ei ole nen-

de paigaldamiseks vaja anda välja HMS-st tulenevatele vormi- ja sisunõuetele vastavat eraldi

haldusakti, mistõttu ei ole kaebaja väited motiveerimispuuduste kohta asjakohased. Asjas esi-

tatud tõenditest ilmneb, et kaebaja oli kaasatud juba aastate vältel nimetatud tee probleemide

arutamisse ja lahendamisse, teda oli teavitatud valla kavatsustest selle tee suhtes ja küsitud

kaebaja seisukohti. Asjaolu, et vastustaja ei pidanud kaebaja argumente kaalukamaks nendest

argumentidest, mis rääkisid liikluspiirangute seadmise kasuks, ei tähenda, et vald ei taganud

kaebajale sisulist ärakuulamisõigust või oleks teinud kaalutlusvea.

4) Ehkki Riigikohus on korduvalt rõhutanud haldusakti tagantjärele motiveerimise lubama-

tust, on erandlikel juhtudel peetud võimalikuks jätta niisugune vormipuudusega haldusakt

jõusse, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt

otsus asjas nr 3-3-1-29-12). Need seisukohad on kohaldatavad ka käesoleval juhul, kus liik-

lusmärkide paigaldamiseks eraldi haldusakti välja anda polnud vajalik. Vastustaja selgitused,

tunnistaja ütlused ja muud tõendid kogumis veenavad kohut, et vald täitis eeskujulikult uuri-

miskohustust ja kaalus põhjalikult otsustuse tegemist ning otsus vastab haldusakti õiguspära-

suse eeldustele. Tellivere tee seisukord ei olnud ainuke kaalutlus, millest vald liiklusmärkide

paigaldamisel juhindus, kuid oli kahtlemata üks olulisematest.

5) Kaebaja tuginemine Tõnuvälja tee äärsete majapidamiste väidetavale huvile ei ole päris

asjakohane. Asjas puuduvad tõendid, et keegi selle tee äärsetest isikutest oleks pöördunud

protestide või kaebustega vallavalitsuse poole (samas on vastupidine olukord Tellivere tee

äärsete isikutega). Kaebaja saab kohtus kaitsta vaid enda õigusi ja tal puudub volitus esindada

kolmandate isikute huve. Vallaga tuleb nõustuda ka selles, et kummagi tee ääres asuvate ma-

japidamiste arvu arvestades on Tõnuvälja tee kasutamisel liiklusest häiritud oluliselt vähem

isikuid. Kaebajal ei ole asjakohane tugineda ka õiguspärasele ootusele. Võrreldes ca 40 aasta

taguse ajaga on sõidukite mass muutunud oluliselt raskemaks ja liiklustihedus suuremaks, mis

kahtlemata avaldavad tõsist mõju tee kandevõimele ja seisukorrale. Ehkki kaebaja raskeveoki-

te suunamine teisele teele võib põhjustada kaebajale täiendavaid kulutusi (praegu on kaebaja

sellekohased väited paljasõnalised), on see asjaolu kaebaja majandusrisk ja vaid üks paljudest

asjaoludest, mida tuleb liikluspiirangu kehtestamisel arvestada. Jõelähtme vald on põhjenda-

tult jõudnud järeldusele, et kaebaja erahuvi ei kaalu üles avalikku huvi (et märkimisväärsed

kulutused teeremondile ei läheks tühja) ega kolmandate isikute (Saha küla elanike) huve. Seda

enam, et kaebaja ise, olles suurim Tellivere tee kasutaja ja ka selle seisundi halvendaja, ei näi-

nud võimalust teesse investeerimises osaleda. Vastustaja ei keelanud kaebaja transpordiva-

hendite liiklust Tellivere teel absoluutselt ära, vaid üksnes piiras kasutatavate sõidukite massi

ja jättis võimaluse erandkorras enam kui 10 tonnise massiga sõidukite liikumiseks kõnealusel

teel. Veenev ei ole ka kaebaja tuginemine nn puhtale ja mustale tsoonile, sõltuvalt kaebaja

territooriumile sisenemisest Tellivere tee või Tõnuvälja tee kaudu.

6) Loa väljastamine 10 tonnist raskema massiga sõidukiga Tellivere teel liiklemiseks on või-

malik erandina mõjuvate põhjuste olemasolul. Kui luba taotletakse aga selleks, et jätkata tava-

vedusid (linnufarmide teenindamiseks, linnusõnniku, linnusööda ja munade veoks) sama ras-

kete sõidukitega (täismass ületab 2-3 korda lubatu) kuni 1 aasta vältel vähemalt kaks korda

3-14-424

8(12)

nädalas või 2 korda päevas teel, mille kahjustamise vältimiseks on tee kandevõimet arvestades

liikluspiirangud seatud, siis muudaks lubade väljastamine liikluspiirangud mõttetuks. Vald on

02.06.2014 otsuses õigesti järeldanud, et puuduvad erandlikud ja kaalukad põhjused, mis lu-

bade väljastamist õigustaksid.

7) Vald on taotlenud kaebajalt menetluskulu (õigusabikulu) väljamõistmist summas 3787,20

eurot. Arve nr 141292 tasumine valla poolt ei ole tõendatud ja seega jääb 1094,40 eurot kind-

lasti vastustaja kanda. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et avalik võim peab oma igapäe-

vategevuse peale esitatud kaebuste lahendamisel olema suuteline end kaitsma kõrvalise õigu-

sabita. Samas, arvestades asjas kaalul olevate huvide kaalukust ja põhimõttelisust ning ka

kaebaja mõjukust ja esindatust, ei saa valla poolt täiendava õigusabi saamist täielikult välista-

da. Võrreldes kaebaja menetluskulusid (9351,68 eurot) ja valla taotletut, ei ole ebaõiglane

mõista kaebajalt valla kasuks välja 2000 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. AS HKScan Estonia palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja saata

asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1) Kohus jättis 06.01.2015 istungil protokollilise määrusega kaebaja 23.12.2014 tõendite esi-

tamise taotluse rahuldamata, vormistades 22.01.2015 lisaks kirjaliku määruse. Kaebaja

23.12.2014 taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus uurimispõhimõtet, poolte võrdsuse

põhimõtet ja õigust esitada tõendeid.

2) Kohtuotsuse põhjendustest ei ole võimalik mõista, millistele tõenditele tuginedes kohus

järeldas, et liiklusmärkide paigaldamisel ja 02.06.2014 otsuse tegemisel on vastustaja poolt

uuritud ja kaalutud kõiki olulisi asjaolusid ning haldusmenetlus on nõuetekohaselt läbi viidud.

Kohus on otsuse põhjendavas osas pööranud tähelepanu vaid ühele tõendile ega ole vastanud

väidetele oluliste asjaolude kaalumata jätmise kohta liiklusmärkide paigaldamisel ja

02.06.2014 otsuse tegemisel.

3) Kohus ei uurinud Tõnuvälja tee (vastustaja soovitatud ainsa alternatiivse ligipääsu) ja selle

kandevõimega seonduvat ega ole asunud seisukohale, et Tõnuvälja tee aastaringne kandevõi-

me ja seisukord on Tellivere tee kandevõimest ja seisukorrast parem või vähemalt samaväär-

ne. Tellivere tee kandevõime kohta ei ole samuti tehtud järeldusi ega leitud, et tee seisund

tingis liiklusmärkide paigaldamise ja 02.06.2014 otsuse tegemise.

4) Valla kommunaalnõuniku ametijuhend ei anna alust üldkorralduse vastuvõtmiseks ja keh-

testamiseks (liiklusmärkide paigaldamiseks). Liiklusmärkide paigaldamise ainus põhjendus

(Tellivere tee lõhkumise vältimine) on toodud nimelt 16.04.2014 kirjas ja ühtegi muud põh-

jendust ega kaalutlust liiklusmärkide paigaldamiseks vastustajal tegelikult ei olnudki. Pole

mõistetav, mida kohus peab ebakonstruktiivseks suhtluseks ja miks seda kaebajale ette heide-

takse, sest kaebaja esitas vallale kõik vajalikud andmed ning esimene kohtumine vallamajas

oli just kaebaja, mitte vastustaja initsiatiiv. Info saamist kaebajalt on kinnitanud kohtuistungil

ka tunnistaja IM. Avaliku tee korrashoiukohustus on seaduse kohaselt teeomanikul, mistõttu

on seadusega vastuolus etteheide, et kaebaja ei osalenud Tellivere tee korrashoiukulude

kandmisel ning ei näinud võimalust teesse investeerida. Lisaks on kohtu etteheide faktiliselt

vale, sest tunnistaja IMe ütluste kohaselt on kaebaja osalenud Tellivere teega seotud kulude

kandmisel aastatel 2006, 2010 ja 2012.

5) Kohus ei kontrollinud, kas veokite suunamine Tõnuvälja tee kaudu farmideni on kooskõlas

LS § 6 lg-s 1 ja § 14 lg-s 2 sätestatud liikluse korraldaja kohustustega tagada ohutu liiklus

3-14-424

9(12)

ning vältida kahju. Raskeveokite suunamine farmideni Tõnuvälja tee ja kaebaja töökoja (ehk

linnukasvatuse tähenduses musta tsooni) kaudu ei võimalda järgida bioohutusmeetmeid ja

toob kaasa ristsaastumise ohu. Kohus ei kontrollinud, kas vastustaja pööras liikluse piiramisel

tähelepanu loomatauditõrje seaduse (LTTS) ja veterinaarkorralduse seaduse nõuetele.

6) Kohus leidis ebaõigesti, et liikluspiirangu kehtestamise (liiklusmärgi paigaldamise) õigus

on kommunaalnõunikul vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse 09.04.2014 määruse nr 4 § 2 lg-le

1. LS § 12 lg 1 alusel on õigus liiklust piirata avalikult kasutatava tee omanikul, kelleks on

kohaliku tee puhul vallavalitsus. Kuna kommunaalnõunik ei kuulu vallavalitsuse kui täitevor-

gani koosseisu, ei ole tal ka LS ega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt õigust

otsustada liikluspiirangu kehtestamist, leevendamist või kehtetuks tunnistamist. Kui kommu-

naalnõunikule on selline õigus antud määrusega nr 4, on määrus vastuolus seadusega.

7) Kohus ei pööranud tähelepanu, et liiklusmärkide paigaldamise ja 02.06.2014 otsuse puhul

on tegemist kahe eraldi haldusmenetlusega. 02.06.2014 otsus on kaalutlusotsus ja vastustaja ei

andnud pärast kaebaja poolt taotluste esitamist võimalust arvamuse ega vastuväidete esitami-

seks. Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud, öeldes vaid, et puuduvad erandlikud ja kaalu-

kad põhjused, mis selliste lubade väljastamist õigustaksid. Kohus jättis tähelepanuta, et isegi

kui liiklusmärkide paigaldamine olnuks õiguspärane, ei antud kaebajale võimalust avaldada

arvamust, millised võiksid olla erandi tegemise ja liikluspiirangu leevendamise kaalukad põh-

jused. 02.06.2014 otsuse menetluses oleks kaebaja saanud selgitada ja põhjendada bioohutus-

meetmete küsimusi, raskevedude ebasobivust Tõnuvälja tee kaudu, samuti Tõnuvälja tee kan-

devõime küsimusi, mis kõik jäid otsuse tegemisel arvestamata. Kui vastustaja pidas Tõnuvälja

tee koormushinnangut kulukaks, oleks kaebaja saanud tellida selle hinnangu ise, mida vastus-

taja ärakuulamisõigust rikkudes ei võimaldanud. Ärakuulamisõigusega arvestamata jätmine

on oluline menetlusviga.

8) Kohus pidas liiklusmärkide paigaldamise peamiseks eesmärgiks Tellivere tee seisukorda ja

selle edasise kahjustamise vältimist. Haldusmenetluses ega kohtumenetluses ei ole uuritud

kaebajale soovitatud alternatiivse juurdepääsu (Tõnuvälja tee) seisukorda. Kuna ainsa alterna-

tiivse juurdepääsu seisukord ei ole põhjendatud kaalutlusotsuste langetamisel vähemtähtis, ei

ole järgitud HMS § 4 lg-s 2 ja §-s 6 sätestatut.

9) Vastustaja menetluskulu kaebajalt väljamõistmine on vastuolus Riigikohtu pikaajalise

praktikaga, mille kohaselt peab välise õigusabiga seotud kulude väljamõistmiseks olema

kohtuasi reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Liikluspiirangu

vaidlused ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamest. Halduskohtu põhjendused kulu

väljamõistmiseks ei vasta Riigikohtu juhistele.

8. Jõelähtme vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Kaebaja sai AS Teede Tehnokeskus uuringust teadlikuks juba 2013. a detsembris. Hilje-

malt 2014. a augusti alguses pidi kaebaja olema teadlik sellest, et käesolevas kohtuasjas soo-

vib vastustaja tugineda nimetatud uuringule ning kuulata üle IM. Seega oli kaebajal piisavalt

aega tellida AS-lt Teede Tehnokeskus Tõnuvälja tee kandevõime uuring, kui kaebaja arvates

oli see käesoleva kohtuasjaga seonduvalt oluline. Samuti oli kaebajal võimalik aegsasti esitada

taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Kaebaja esitas taotlused 23.12.2014 ning nende rahul-

damisel ei oleks kohus saanud asja arutamist 06.01.2015 istungil lõpetada. Vastustaja

23.12.2014 menetlusdokument ja selle lisad ei põhjustanud kohtuasja viibimist.

2) Halduskohus on otsuse tegemisel lähtunud kõikidest kohtuasjas olevatest tõenditest. Kae-

baja väiteid seonduvalt liiklusmärkide paigaldamisega on halduskohus põhjalikult analüüsi-

nud. Jõelähtme Vallavalitsuse kommunaalnõuniku 02.06.2014 otsusega seonduvalt on haldus-

3-14-424

10(12)

kohus toonud välja kõige olulisema: kaebaja ei ole viidanud ühelegi mõjuvale põhjusele, mis

erandlikuna õigustaks 10 tonnist suurema massiga sõidukite liiklemist Tellivere teel.

3) Vaadeldes kommunaalnõuniku ametijuhendit koosmõjus LS § 6 lg-ga 2 ja § 2 p-ga 29 ning

pidades silmas Jõelähtme Vallavalitsuse 09.04.2014 määrusega nr 4 kehtestatud Jõelähtme

valla kohalikel teedel liikluspiirangute kehtestamise korra § 2 lg-t 1, on ilmne, et kommunaal-

nõuniku pädevuses oli liiklusmärkide kui üldkorralduste paigaldamise otsustamine. Tulenevalt

kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest on kohalikul omavalitsusel õigus täpsustada,

milline konkreetne ametnik on pädev täitma mõnda vallavalitsuse konkreetset ülesannet.

4) Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu oleks Tellivere teele liiklusmärkide paigaldamise ainus

põhjendus toodud esile vallavalitsuse 16.04.2014 kirjas. Kirja ainsaks mõtteks oli teavitada

eelnevalt kaebajat liikluskorralduse muutumisest Tellivere teel ja anda seeläbi võimalus oma

äritegevust ümber korraldada. Samas kirjas juhiti kaebaja tähelepanu ka sellele, et kaebajal on

võimalik taotleda eriluba Tellivere teel 10 tonnist raskemate sõidukitega liiklemiseks.

5) Vastustaja on arvestanud Tellivere teel liikluse piiramisel oluliste asjaoludega. Ebatäpne

on seejuures rääkida veokite suunamisest Tõnuvälja teele. Tellivere tee osas kehtestatud liik-

luspiirangute õiguspärasus ei saa olla sõltuvuses sellest, milline on Tõnuvälja tee kandevõime

ja/või seisukord. Isegi kui Tõnuvälja tee kandevõime ja/või seisukord oleks halvem Tellivere

tee omast, siis AS Teede Tehnokeskus uuringust tulenevalt ei saaks Tellivere teel ikkagi sõita

10 tonnist raskema massiga sõidukid (vähemalt mitte regulaarselt). See omakorda tähendaks,

et kaebaja peaks leidma uue lahenduse transpordi jaoks ja võtma kasutusele üksnes sellised

sõidukid, mille mass on kuni 10 tonni.

6) Jääb mõistetamatuks, kuidas Tellivere teel liikluse piiramine ja 02.06.2014 otsus ei või-

malda kaebajal täita LTTS nõudeid. Kaebaja viited LTTS-le on otsitud ega vasta tegelikkuses

välja kujunenud faktilisele olukorrale. Kaebaja õiguseellane ei ole kordagi tõstatanud kõ-

nealuse teega seoses bioohutusmeetmetega seonduvaid küsimusi. Kaebaja ei saa oma äritege-

vuses lähtuda eeldusest, et kõik majandustegevust mõjutavad tingimused jäävad ajas muutu-

matuteks.

7) Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus eristanud kahte haldusmenetlust. Mis puutub kaebaja

õiguseellase ärakuulamisse, siis võttes arvesse kaebaja ja vastustaja vahelise suhtlemise ajalist

pikkust ja mahukust seonduvalt Tellivere teega, oli vastustajal olemas piisaval määral teavet.

8) Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et kohus jättis ebaõigesti valla menetluskulud kaebaja

kanda. Riigikohus on korduvalt leidnud, et haldusorgani menetluskulud peaksid tema igapäe-

vategevusi puudutavates kohtuasjades jääma haldusorgani kanda. Samas on Riigikohus asu-

nud seisukohale, et keerulisemate õigusvaldkondade puhul, mille hulka kuuluvad nt riigihan-

ked, on põhjendatud menetluskulude kohtuasja kaotanud isiku kanda jätmine. Kuna liiklus-

märkide kui üldkorraldustega seonduv kohtupraktika on alles välja kujunemas, on kohus jät-

nud vastustaja menetluskulud 2000 euro ulatuses õigesti kaebaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna põhivaidluse osas kohtuotsuse tühistamiseks ja uue

otsusega kaebuse rahuldamiseks ega ka asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks alust, mistõttu

tuleb apellatsioonkaebus jätta selles osas rahuldamata. Halduskohus ei ole rikkunud kohtume-

netluse norme, mis saaksid kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohus on selgitanud

asja lahendamiseks olulised asjaolud välja piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu järeldustega, et liiklusmärkide paigaldamise otsuse tegi pädev isik ning liiklus-

3-14-424

11(12)

märkide paigaldamine ja ka kaebajale erandkorras lubade väljastamata jätmine oli õiguspärane

ning seetõttu ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.

10. Kaebaja heidab vastustajale ja halduskohtule ette Tellivere tee kasutamise alternatiivina

farmidele juurdepääsuks Tõnuvälja tee kasutamisega seonduvate asjaolude ebapiisavat uuri-

mist ja nendega arvestamata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et Tõnuvälja tee kasutamisega

seonduvad kaebaja poolt esile toodud asjaolud (Tõnuvälja tee väidetav halb olukord, kaebaja

töökoja territooriumi läbimisega väidetavalt kaasnev liiklusoht ja bioohutusnõuete eiramine)

ei ole praeguses asjas keskse tähendusega, sest nendest asjaoludest ei saa sõltuda hinnang olu-

korrale Tellivere teel, millel liiklemist vaidlusaluste liiklusmärkidega reguleeriti. Isegi kui

Tõnuvälja tee seisukord on Tellivere tee omast veelgi halvem, ei mõjuta see tõdemust, et Tel-

livere tee ei ole sobiv 10 tonnist raskemate veokite regulaarseks liikluseks. Selle objektiivse

asjaolu on vastustaja teinud kindlaks asjatundja arvamusele (AS Teede Tehnokeskus töö „Ko-

haliku tee nr 2450024 Tellivere tee kandevõime määramine“ I kd, tl 132-138) tuginedes ning

tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist, ei ole asjas esitatud. Siinkohal ei saa määravat tähtsust

omistada küsimusele, kas Tellivere tee kandevõime on raskeveokite regulaarseks liikluseks

sobimatu kogu ulatuses või üksnes remontimata osas või ka üksnes remonditud ja remontima-

ta tee ühenduskohas, sest farmidele juurdepääsuks tuleks vältimatult läbida Tellivere tee kogu

ulatuses, st ka osas, mille kandevõimet 10 tonnist raskemate veokite kasutamine ületaks ning

oleks ohtlik. Pelgalt hinnangu andmisest, et Tõnuvälja tee seisukord on halb või selle kasuta-

mine kaebajale koormav (pikem teekond, pääsla rajamise vajadus jms), Tellivere tee seisu-

kord ei muutu. Kui Tõnuvälja tee ei ole farmi teenindavate raskeveokite kasutamise alternatii-

viks, siis olukorras, kus ka Tellivere tee seisukord raskeveokitega regulaarset liiklemist ei

võimalda, on alternatiiviks farmi teenindamine väiksema massiga veokitega. Tegemist pole

olukorraga, kus vald oleks täielikult kaebaja poolt seni kasutatud juurdepääsutee farmidele

sulgenud, vaid kujunenud olukorras paratamatu koormuspiiranguga.

11. On õige, et teehoid on tee omaniku kohustus. Siiski ei saa liiklusmärkide paigaldamise-

ga liikluspiirangu kehtestamise vaidluses omistada keskset tähendust ka arutelule selle üle, kes

ja millal pidanuks tee seisukorra parandamisesse panustama ja kas vald on jätnud teehoiuko-

hustuse täitmata. Liikluspiirang kehtestatakse konkreetses situatsioonis ning ka kohus hindab

haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kui olukord

muutub (tee seisukord võimaldab 10 tonnist raskemate veokitega regulaarset liiklemist), on

võimalik liiklust piiravad liiklusmärgid kõrvaldada.

12. Erandkorras lubade andmata jätmise otsuse puhul seisneb kaebaja etteheide ärakuula-

miskohustuse rikkumises, kusjuures ärakuulamise korral soovinuks kaebaja selgitada samu

asjaolusid, mille uurimata ja arvestamata jätmise tõttu peab kaebaja Tellivere teele koormust

piiravate liiklusmärkide paigaldamist õigusvastaseks kaalutlusotsuseks (Tõnuvälja tee raske-

veokitega liiklemiseks sobimatus tulenevalt tee seisukorrast ja bioohutusnõuetest). Ringkon-

nakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja taotles Tellivere teel raskeveokitega

tavavedude jätkamise võimalust, mille andmine muutnuks liikluspiirangud mõttetuks. Samas

mahus tavavedude jätkamist ei saa kuidagi vaadelda erandliku olukorrana.

13. Apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles vaidlustatakse vastustaja menetluskulu

väljamõistmist kaebajalt. Ringkonnakohus jagab kaebaja seisukohta, et liikluspiirangu kehtes-

tamine ei välju haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Asjaolusid, mille tõttu tuleks

tavapärasest kohtupraktikast teha erand, asjas ei esine. Seetõttu tühistab ringkonnakohus hal-

duskohtu otsuse osas, millega vastustaja menetluskulu jäeti 2000 euro ulatuses kaebaja kanda,

ning jätab uue otsusega vastustaja esimese astme menetluskulu ka selles osas vastustaja enda

kanda.

3-14-424

12(12)

14. Vastustaja on taotlenud menetluskulu kaebajalt väljamõistmist ka apellatsioonimenetlu-

ses (esindaja kulu 2962,80 eurot). Ehkki ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse

põhivaidlust puudutavas osas rahuldamata, ei ole vastustaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud õigusabikulu käesoleva otsuse p-s 13 märgitud põhjustel samuti vajalik ja põhjendatud

menetluskulu HKMS § 109 lg 6 mõttes ning jääb seetõttu täies ulatuses vastustaja enda kanda.

15. Kaebaja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebaja menetluskulud

mõista vastustajalt välja osaliselt (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on taotlenud apellatsioonime-

netluse kulu hüvitamist summas 2796 eurot (sh riigilõiv 30 eurot ja esindaja kulu 2766 eurot).

Ringkonnakohus märkis 12.03.2015 määruses, et nõutava riigilõivu suuruseks on 15 eurot ja

ettenähtust enam tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. Seega arvestab ringkonnakohus

menetluskulude jagamisel 2781 euro suuruse kuluga. Kulu kandmine ja seotus praeguse asja-

ga on tõendatud. Apellatsioonkaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista 200 eurot. Muus osas jääb kaebaja apellatsioonimenetluse kulu

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets