3-15-2075/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm

22. jaanuar 2016, Jõhvi 3-15-2075 A.S. kaebus Viru Vangla 23. juuli 2015. a käskkirja nr 6-2/1150 tühistamiseks

Kaebaja – A.S. Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.S.kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. veebruaril 2016.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-2075

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 23. juuli 2015. a käskkirjaga nr 6-2/1150 kinnipeetav A.S. tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 24. juulist 2015 kuni 24. oktoobrini 2015 (tl 17). Käskkirja p-i 3 kohaselt võib A.S. vastavalt vangla arsti 15. juuli 2015. a ettekirjutusele töötada kuni 2 tundi päevas.

2. A.S.esitas 29. juulil 2015 Viru Vanglale vaide 23. juuli 2015. a käskkirja nr 6-2/1150 peale (tl 19).

3. A.S. esitas Viru Vanglale 3. augustil 2015 taotluse 23. juuli käskkirja nr 6-2/1150 kehtetuks tunnistamiseks tagasiulatuvalt ja taotluse käskkirja täitmise peatamiseks (tl 20-21).

4. Viru Vangla jättis 7. augusti 2015. a otsusega nr 6-12/196-4 A.S. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl 23).

5. Viru Vangla jättis 11. augusti vaideotsusega nr 6-12/196-5 A.S. vaide täies ulatuses rahuldamata (tl 25).

6. Tartu Halduskohtusse saabus 24. augustil 2015 A.S. kaebus Viru Vangla 23. juuli 2015. a käskkirja nr 6-2/1150 tühistamiseks (tl 2-6).

7. Tartu Halduskohus võttis 22. septembri 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 31).

8. Viru Vangla leidis 20. oktoobri 2015. a vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda (tl 36).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja taotleb tööle määramise käskkirja tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

1) Vaidlusalune käskkiri on õigusvastane, kuna sellega rikutakse kaebaja õigust tervise kaitsele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28) ja õigust mitte olla piinatud, ebainimlikult ja alandavalt koheldud (PS § 18, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3).

2) Ka kinnipeetava tööle määramisel peab tema töövõimelisust hindama talle diagnoositud haiguse raviarst ehk pädev arst, kellel on vastavad teadmised ja kvalifikatsioon. Kaebaja puhul on töövõimelisuse hindamisel pädevaks arstiks neuroloog või neurokirurg. Kaebaja töövõimelisust on aga hinnanud Viru Vangla meditsiiniosakonna nahaarst, kellel ei ole neuroloogi ega neurokirurgi kvalifikatsiooni.

3) Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 29. juuli 2015. a otsusega nr 1245513 tunnistati kaebaja 50% ulatuses töövõimetuks üldhaigestumise tõttu alates 17. juunist 2015 kuni

30. juunini 2017. Ekspertiis tuvastas, et kaebaja ei saa üldse füüsilist tööd teha ja olla pidevas sundasendis. Ekspertiis tuvastas asjaolud ja pani diagnoosi, mis on vastuolus käskkirjas määratavaga, et raskusi võib tõsta 5 kg ja ei sobi füüsiline töö ja püsiv sundasend. Raskusi ei tohi kaebaja üldse tõsta ja kaebajale ei sobi igasugune füüsilise koormusega töö ning pidev sundasend.

3-15-2075

10. Vastustaja on seisukohal, et haldusja kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on õigesti leitud, et kaebaja on isikuks, kes on kohustatud vanglas töötama tööle määramise käskkirjas 6-2/1150 sätestatud tingimustel. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde ning palub halduskohtul neid vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 järgida. Vastustaja märgib kaebusele vastuseks veel lisaks järgnevat.

1) Vangla on kohtueelses menetluses hinnanud õigesti kaebaja töövõimet. Eksitav on kaebaja poolt tekitada muljet, nagu oleks Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr 1245513 keelatud kaebajal igal juhul töötamine. Viidatud otsusega, mida vangla on kohtueelses menetluses ka hinnanud, on tuvastatud kaebaja töövõimetus 50% ulatuses. Ekspertarst on sedastanud, et tööde valik on ainult vähesel määral (mõõdukalt) piiratud, töötamisel ei sobi sundasend ja füüsiline koormus. Vaidlustatud otsuse tegemisel on kaebaja piiratud töövõimega arvestatud (lisatud väljavõte raviloost 170), see nähtub ka vaidlustatud otsuse p-st 3. Seega on vaidlustatud otsus kooskõlas Sotsiaalkindlustusameti otsusega.

2) Vastustajal puudub igasugune põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja pädevuses, kes hindab kinnipeetava töövõimelisust. Viru Vangla arst doktor Elle Elberg on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ravi erialal ning talle on omistatud arsti kvalifikatsioon. Seadusel ei põhine kinnipeetava kaebuse väide, nagu oleks tema tervislikku seisundit pädev hindama ainult neuroloog või neurokirurg. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 3 lg 2 kohaselt võib tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse piirides. Asjaolu, et dr Elberg on lisaks üldarsti kutsele omandanud täiendavad spetsiifilised teadmised dermatoveneroloogiast, ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähtsust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. A.S. on esitanud kohtule kaebuse, milles on soovinud Viru Vangla 23. juuli 2015. a majandustööle määramise käskkirja nr 6-2/1150 (tl 17) tühistamist. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebaja majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana alates

24. juulist kuni 24. oktoobrini 2015. Käskkirjas märgiti, et vastavalt vangla arsti ettekirjutusele võib A.S. töötada kuni kaks tundi päevas, ta ei tohi tõsta raskusi üle 5 kg ja talle ei sobi raske füüsiline töö ning püsiv sundasend. Kaebaja ei vaidlusta tervishoiuteenust, vaid vangla haldusakti.

12. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ja neid kõiki ei korda, märkides kaebusele vastuseks järgmist.

13. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tuleneb kinnipeetava üldine kohustus töötada. Ka PS § 29 lg-st 2 järeldub, et süüdimõistetu tööle rakendamist ei peeta sunniviisiliseks, kui see vastab seaduses toodud alustele ja korrale. Kinnipeetava töötamise kohustus võib olla välistatud, kui esinevad VangS § 37 lg 2 p-des 1–4 viidatud asjaolud või on täidetud VangS § 38 lg 22 eeldused. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. septembri 2015. a otsus asjas 3-3-2-1-15, p 16; 22. jaanuari 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 15). Käesoleval juhul on vaidluse all eelkõige see, kas kaebaja tööst vabastamiseks esines VangS § 37 lg 2 p-s 3 sätestatud alus - võimetus töötada tervislikel põhjustel.

3-15-2075

14. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Kaebaja leiab, et kinnipeetava tööle määramisel peab tema töövõimelisust hindama haiguse diagnoosinud raviarst. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul on töövõimelisuse hindamisel pädevaks arstiks neuroloog või neurokirurg. Kaebaja töövõimelisust on aga hinnanud Viru Vangla meditsiiniosakonna nahaarst, kellel ei ole neuroloogi ega neurokirurgi kvalifikatsiooni. Kohus selle kaebaja seisukohaga ei nõustu. Vastustaja selgituste kohaselt on Viru Vangla arst doktor Elle Elberg lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ravi erialal ning talle on omistatud arsti kvalifikatsioon. Lisaks üldarsti kutsele on dr Elberg omandanud täiendavad spetsiifilised teadmised dermatoveneroloogiast.

15. VangS § 52 lg 1 järgi osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. TTKS § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad sama seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse või eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Meditsiiniõiguslikult tegutseb tervishoiutöötaja vanglas haiglavälist eriarstiabi andva arsti seisundis (TTKS §-d 20-21), osutades kinnipeetavale sisuliselt ambulatoorset üldarstiabi (TTKS § 7 lg 1) vastavalt perearsti kvalifikatsioonile (L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014, lk 138). Vangistusseadus ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks.

16. Vaidlust ei ole selles, et kuus päeva pärast vaidlusaluse käskkirja kaebajale tutvustamist, leidis Sotsiaalkindlustusamet 29. juuli 2015. a otsuses nr 1245513, et A.S. on osaliselt töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent on 50%, põhjus üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on 17. juuni 2015. Püsiva töövõimetuse kestus alates 17. juunist 2015 kuni

30. juunini 2017 (tl 9p). Otsusest nähtub, et ekspertarst tegi kindlaks, et A.S.l on seoses keskmise raskusega funktsioonihäiretega tööde valik mõõdukalt piiratud. Samuti ei sobi talle pideva sundasendi ja füüsilise koormusega töö (tl 9).

17. Kaebaja leiab, et Viru Vangla tööle määramise käskkiri on vastuolus Sotsiaalkindlustusameti otsusega. Kaebaja märgib, et ta ei tohi üldse raskusi tõsta ja talle ei sobi füüsilise koormusega töö ning pidev sundasend. Kohus sellega ei nõustu. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on meditsiiniosakonna arst 15. juulil 2015 leidnud „Töötamise osas jääb kehtima varasem tõend 26.05. 2015. Terviseseisund võimaldab teostada tööülesannete punktides 1.1., 1.2. ja 1.3., kuid ei sobi raske füüsiline töö ja püsiv sundasend. Lubatud töötada kuni 2 tundi päevas. Mitte tõsta raskusi üle 5 kg“ (Ravilugu nr 170, tl 37). Vaidlust ei ole selle üle, et kõik kinnipeetavaga seonduvad terviseandmed kajastatakse tavapäraselt tema tervisekaardis ja arst saab üldjuhul ka nende andmete põhjal hinnata kinnipeetava töövõimelisust. Kohtu hinnangul on arst kaebaja töövõimelisust kindlaks tehes arvestanud asjaoluga, et kaebajal on diagnoositud nimmevalu (M54.5) ning 2015. a MRT uuringu kohaselt on kaebajal arenguliselt kitsas spinaalkanal; vähesed erinevat laadi degeneratiivsed muutused ja L3/4-L4/5 kerge spinaalstenoos. Samuti on vangla arst määratlenud, milliseid konkreetseid tööülesandeid võib kaebaja täita, viidates tööülesannete punktidele 1.1.-1.3. Kohtul pole mingit põhjust arvata, et vanglas töötavad arstid ei tea, missuguseid tööülesandeid peab kinnipeetav eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel täitma ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega toime tulla ilma tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata. Kohtul puudub alus kahelda arsti otsuses, kuna ainult arst võib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse.

3-15-2075

18. Mitte igasugust terviseprobleemi, valuaistingut või ebamugavustunnet ei ole põhjust pidada töötamise kohustusest vabastavaks töövõimetuseks. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja väites, et vangla majandustöö ei ole raske füüsiline töö ega sundasendis töö (tl 23, 25p). Ruumide koristamine pole reeglina raske füüsiline töö, mistõttu saab sellega seonduvaid ülesandeid täita ka terviseprobleemidega isik, kui ta järgib arsti poolt antud soovitusi, kasutab oma seisundiga sobivaid töövõtteid ja arvestab tööga kaasneda võivate riskidega. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus pidevalt oma asendit muuta, tegemist on liikuva tööga ning töid tehes ei ole inimene sundasendis. Koristajana töötades on kinnipeetaval võimalus valida, mis asendis ta tööd teeb, et see oleks tema jaoks sobiv ja mugav.

19. Kaebaja tervislik seisund tööle määramiseks tehakse kindlaks tööle määramise käskkirja andmise seisuga. Kuna Sotsiaalkindlustusameti püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus tehti hiljem, kui vaidlusalune tööle määramise käskkiri, on selge, et Sotsiaalkindlustusameti otsusele ei saanud vangla tugineda. Samas on vangla arst kaebaja tööle määramisel arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga (vt käesoleva otsuse p 17) ning kaebaja on tööle määratud osalise tööajaga. Pealegi on vangla pärast Sotsiaalkindlustusameti otsusest teadasaamist leidnud ikkagi, et A.S. on töövõimeline. Nii on vangla meditsiiniosakonna juhataja K. Irdi 10. augusti 2015. a tõendi kohaselt A.S.50% osas töövõimeline ning arvestades kinnipeetava tervislikku seisundit on tema lubatud töökoormus 4 tundi päevas (tl 39). Järelikult on kaebaja tööle määratud isegi lubatust lühemaks ajaks.

20. Viru Vangla II üksuse inspektor-kontaktisiku 23. juuli 2015. a õiendist nähtub, et 22. juulil 2015 viibis kinnipeetav A.S. kontaktisiku vastuvõtul ning talle anti võimalus vastuväidete esitamiseks tööle määramise käskkirja koostamiseks (tl 18). Kinnipeetav väitis, et talle on antud tööst vabastus kuni karistusaja lõpuni ning tööle ta ei hakka. Kirjalikke vastuväiteid kaebaja esitada ei soovinud. Ärakuulamise kohustus ei tähenda, et kinnipeetavat ei saaks majapidamistöödele määrata ilma kinnipeetava nõusolekuta (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 17).

21. Kokkuvõttes leiab kohus, et asjas kogutud tõendite kogumi alusel on tõendatud, et kaebaja oli oma tervisliku seisundi alusel võimeline tööd tegema. Tööle vormistamise nõuded on loetletud justiitsministri 7. veebruari 2007. a määrusega nr 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 4 lg-s 1. Vaidlustatud käskkirja puhul on need kõik täidetud, sest selles on olemas kinnipeetava eesja perekonnanimi, sünniaeg, töökoht, tööle asumise aeg ja töötamise tähtaeg ning töötasu arvutamise põhimõte. See on antud justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 lg 1 sätestatud pädevuse piires, järgib täpselt kaebaja kohta arsti poolt 15. juuli 2015. a väljastatud tõendis sisalduvat ettekirjutust ning ära on toodud ka viited asjakohaste õigusaktide sätetele. Kaebaja on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on kätte saanud käskkirja ühe eksemplari, Viru Vangla direktori 15. jaanuari 2013. a käskkirjaga 1.-1/15 kinnitatud lisa nr 1 „E7 koristaja tööjuhendi“ ning Viru Vangla direktori 2. veebruari 2012. a käskkirjaga nr 1-1/21 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendi (kinni peetavale)“, lisaga nr 9 „Koristaja tööjuhendi“ (kinni peetavatele), mis on kinnitatud Viru Vangla direktori 15. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/15,

16 ja need on talle arusaadavad. Kohus leiab eelnevale tuginedes, et Viru Vangla 23. juuli 2015. a kinnipeetava A.S. majandustööle määramise käskkiri nr 6-2/1150 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. PS § 18 ja 28 ning EIÕK art-t 3 ei ole vangla rikkunud.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis vastavalt HKMS § 109 lg 1

3-15-2075

neljandale lausele ei mõisteta menetluskulusid vastustaja kasuks välja ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik