3-15-1285/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2016, Tartu Haldusasja number 3-15-1285 Haldusasi P.K. kaebus Võru Linnavalitsuse kohustamiseks haiglaravi arvete tasumiseks ja retseptiravimite väljaostuks vahendite eraldamiseks ja Võru Linnavalitsuse 18. märtsi 2015. a korralduse nr 107 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. novembri 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus P.K. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.K. Vastustaja Võru linn RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. novembri 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.K. esitas 18. mail 2015 Tallinna Halduskohtu kaudu kaebuse, milles ta nõuab Võru Linnavalitsuse kohustamist tema haiglaraviarvete tasumiseks ja retseptiravimite väljaostuks vahendite eraldamiseks ning Võru Linnavalitsuse 18. märtsi 2015. a korralduse nr 107 tühistamist.

2. Tartu Halduskohus võttis 26. mai 2015. a määrusega P.K. kaebuse menetlusse ning andis kaebajale tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks või kaebuse tähtaegsuse tõendamiseks. 3. P.K. esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille Tartu Halduskohus

25. juuni 2015. a määrusega rahuldamata jättis ja lõpetas sama määrusega asjas menetluse.

4. 4. augustil 2015 saabus Tartu Halduskohtusse P.K. avaldus, milles ta märkis, et soovib 25. juuni 2015. a määruse peale määruskaebuse koostamiseks riigi õigusabi. Tartu Halduskohus jättis 7. augusti 2015. a määrusega rahuldamata P.K. riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel.

5. P.K. esitas Tartu Halduskohtu 7. augusti 2015. a määruse ja varasemate määruste peale, mis keelduvad asja sisulisest arutamisest määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis

30. septembri 2015. a määrusega rahuldamata ning see määrus jõustus 27. oktoobril 2015.

6. P.K. esitas 6. oktoobril 2015 halduskohtule avalduse, milles palus pikendada 25. juuni 2015. a määruse peale esitatud määruskaebuses puuduste kõrvaldamise tähtaega, anda talle riigi õigusabi seoses raske puudega ning peatada temalt haiglaravi arvete sissenõudmine.

7. Tartu Halduskohus 10. novembri 2015. a määrusega jättis rahuldamata P.K. taotluse

25. juuni 2015. a määruse peale esitatud määruskaebuses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks, tagastas P.K. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25. juuni 2015. a määruse peale ja jättis P.K. riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et P.K. ei ole oma 6. oktoobri 2015. a avalduses välja toonud niisuguseid asjaolusid, mis tingiksid tähtaja veelkordse pikendamise. Kuna P.K. on kogu aeg olnud suuteline esitama kohtule kirjalikke avaldusi koos põhjendustega, ei esinenud halduskohtu hinnangul asjas mõjuvat põhjust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 69 lg 1 mõttes, mis oleks tinginud tähtaja veelkordse pikendamise. Kuivõrd tähtaeg halduskohtu 25. juuni 2015. a määruse peale esitatud määruskaebuses puuduste kõrvaldamiseks möödus 3. novembril 2015 ning kohus ei saa menetleda määruskaebust, mida selle esitaja ei ole üldse põhjendanud, tagastas halduskohus HKMS § 206 lg 1 ja HKMS § 187 lg 4 alusel määruskaebuse. Kuna P.K. põhjendas

ka

4. augustil 2015. a riigi õigusabi taotluse, mis jäeti rahuldamata, esitamist enda raske puudega, oli 6. oktoobril 2015 esitatud riigi õigusabi taotlus korduv taotlus ning halduskohus jättis selle HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Haiglaraviarvete sissenõudmise peatamise osas selgitas halduskohus P.K. le, et sellise taotluse lahendamine kuulub maakohtu mitte halduskohtu pädevusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. 30. novembril 2015 esitas P.K. määruskaebuse, milles kaebas 10. novembri 2015. a määruse ja varasemate määruste peale, millega tema taotlused on rahuldamata jäetud, kuna need määrused on põhiseadusevastased. Ühtlasi märgib P.K. , et Võru Linnavalitsust esindanud isik ei oleks seda tohtinud esindusõiguse puudumise tõttu teha. Lisaks taotles P.K. põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist, et tagada puudega inimesele ravi ning ravimid, tuues põhjenduseks, et Võru Linnavalitsuse 18. märtsi 2015. a korraldus nr 107 on vastuolus põhiseaduse §-ga 28. P.K. taotles ka esialgse õiguskaitse korras tervishoiuteenuste osutamisega seonduvate arvete tasumist.

9. Tartu Halduskohus 2. detsembri 2015. a määrusega võttis P.K. määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata P.K. esialgse õiguskaitse taotluse, kuna samasisulise taotluse jättis halduskohus 22. mai 2015. a määrusega juba rahuldamata ning ka ringkonnakohus ei rahuldanud P.K. poolt sellele määrusele esitatud määruskaebust. Seega võis halduskohus esialgse õiguskaitse 2 2

taotluse kui korduva taotluse läbi vaatamata jätta. Halduskohtu hinnangul sai P.K. määruskaebuse esitada ainult halduskohtu 10. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale. Halduskohus leidis, et vaidluses halduskohtu 10. novembri 2015. a määruse õiguspärasuse üle ei ole oluline, kas Võru Linnavalitsust esindas isik, kellel selleks õigus oli või mitte ning seetõttu jättis halduskohus P.K. sellesisulised väited tähelepanuta. Samuti jättis halduskohus tähelepanuta P.K. põhiseadusega seonduvad väited, kuna need olid esitatud materiaalõiguse kohta ning kuivõrd kohus oli menetluse 25. juuni 2015. a määrusega lõpetanud, siis said vaidluse all olla üksnes menetluslikud küsimused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu 2. detsembri 2015. a määrusega osas, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Kuid kuna ringkonnakohus on selle küsimuse juba lahendanud oma 7. jaanuari 2016. a määrusega, siis käesolevas määruses ringkonnakohus seda küsimust uuesti käsitlema ei hakka.

12. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on muus osas määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja nõustub halduskohtu 2. detsembri 2015. a määruse põhjendustega osas, mis ei käsitle kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu

10. novembri 2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väidetest alust määruskaebuse rahuldamiseks.

13. Seega puuduvad alused Tartu Halduskohtu 10. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamiseks ning nende peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 3