3-14-51555/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-51555 Haldusasi AN kaebus Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AN Vastustaja – Justiitsministeerium Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. mai 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. mai 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51555 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2012 määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 1-06-2589 kriminaalmenetlus AN osas kriminaalmenetluse seadustiku § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

2. AN esitas 21.02.2013 Rahandusministeeriumile avalduse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahandusministeerium jättis 26.02.2013 vastusega AN avalduse rahuldamata, leides, et AN-l puudub riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) alusel hüvitise taotlemise õigus.

3. AN esitas 13.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13-568), milles palus kohustada Rahandusministeeriumi vaatama tema 21.02.2013 avaldus uuesti läbi. Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2014 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsus on jõustunud.

4. AN esitas 29.04.2014 Justiitsministeeriumile taotluse varalise kahju hüvitamiseks seoses kriminaalmenetluses vahi all oldud ajaga. Justiitsministeerium jättis 26.06.2014 vastusega nr 9-2/14-3888-2 AN kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3-14-51555 2(5)

5. AN esitas 23.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 15.09.2014, 02.01.2015 ja 07.04.2015) vabaduse võtmisega tekitatud kahju väljamõistmiseks. Kaebaja palus HKMS § 37 lg 2 p 4, põhiseaduse (PS) § 20, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ning AVVKHS § 2 lg 1 alusel välja mõista alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju 15

540 eurot ning kohtumenetlusega tekitatud kahju 1869,62 eurot (seoses vahistamisega ei saanud kaebaja vahi all viibimise ajal töötasu ning tekkis kommunaalkulude võlgnevus korteriühistu ees, kohtumenetlus kestis väga pikka aega, kaebaja oli sunnitud viibima nädalate kaupa kohtuistungitel ja ei saanud töötada). Mittevaraline kahju seisnes alusetu vahistamisega tekitatud kannatustes. Vahistamine oli alusetu, kuna kriminaalmenetlus lõpetati, seejuures ei mõistetud kaebajat süüdi ega karistatud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt vabaduse võtmise korral. Kaebaja ei ole esitanud kaebust õigusvastase õigusakti või toimingu peale, vaid kaebus on esitatud kahju hüvitamiseks, mille aegumistähtaeg on kolm aastat (RVastS § 17 lg 3). Kaebaja sai Justiitsministeeriumi vastuse 26.06.2014, seega on kaebus kohtusse esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitamise tähtaegsuse osas tuleb lähtuda RVastS-st ja kaebuse sisu osas AVVKHS- st.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 18.05.2015 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-de

1 ja 2 ning § 121 lg 2 p 2 alusel selle esitajale läbivaatamatult. AVVKHS alusel hüvitise väljamõistmiseks on kaebus halduskohtule esitatud tähtaja rikkumisega, sest kaebaja on haldusasjas nr 3-13-568 esitatud kaebuses (AN kaebus Rahandusministeeriumi 26.02.2013 vastuse nr 4-4/2585 tühistamiseks ja kohustamiseks kaebaja 21.02.2013 avaldus uuesti läbi vaatama) märkinud, et sai Rahandusministeeriumi 26.02.2013 keelduva vastuse kätte 28.02.2013. Seega oli AVVKHS alusel hüvitise väljamõistmiseks halduskohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks HKMS § 46 lg 2 kohaselt 01.04.2013.

Käesolev kaebus on kohtule esitatud 23.07.2014. Seega asja edasises menetluses kuuluks kaebus suure tõenäosusega AVVKHS alusel hüvitise väljamõistmise osas kaebajale läbivaatamatult tagastamisele juhul, kui kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Seda enam, et kaebaja ei ole 07.02.2014 kohtuotsust haldusasjas nr 3-13-568 vaidlustanud. Seega saab järeldada, et kaebaja on nõustunud kohtu seisukohaga. Kuigi kaebaja oli haldusasjas nr 3-13-568 esitanud kohtule nõude Rahandusministeeriumi kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi, siis võib aru saada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks kohtusse pöördumisel oli saavutada hüvitise väljamaksmine (kaebaja avalduse uuesti läbivaatamise taotlemise kaudu), sest AVVKHS § 4 lg 6 kohaselt, kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldama või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel.

Seda on kaebaja käesoleva kaebuse raames ka teinud, aga nüüd juba tähtaja olulise rikkumisega. Siiani on ebaselge kaebuse ese, so nõuded ja alus ning seega kaebuse halduskohtus menetlemise perspektiiv, kuna lisaks eelmärgitule on kaebus AVVKHS alusel kahju hüvitamise taotlemiseks esitatud tähtaja rikkumise tunnustega. Eelnimetatud puuduste tõttu ei ole kohus saanud kaebust menetlusse võtta. Kuna kohus on juba kolm korda andnud kaebajale võimaluse oma kaebuse korrastamiseks, siis kohus ei pea mõistlikuks kaebust veelkord nõuete täpsustamiseks käiguta jätta ja anda kaebajale tähtaeg kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks (kuna on selgunud, et kaebaja sai Rahandusministeeriumi 26.02.2013 haldusakti kätte lihtkirjaga posti teel 28.02.2013).

Et puudused on kõrvaldamata, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. 01.05.2015 jõustunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) §-ga 25 tunnistati kehtetuks AVVKHS. SKHS käsitleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist kui riigivastutuse üht eriliiki, mille hüvitamise üle otsustab üldkohus (maakohus). SKHS § 23

3-14-51555 3(5) lg 5 sätestab, et haldus-, ringkonnaja Riigikohus lahendavad kahju hüvitamise kaebuse samas seaduses sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Kuna käesoleva kaebuse põhinõudeks on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue summas 15 540 eurot ning vahistamise tõttu saamata jäänud töötasust (s.o saamata jäänud tulu) tingitud kommunaalkulude võlgnevus (koos täituritasuga 1869,62 eurot), millised nõuded kaebaja on algselt küll esitanud halduskohtule, aga mida kohus ei ole enne 01.05.2015 menetlusse võtnud, siis kuulub kaebus SKHS § 23 lg 5 ja HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastamisele, sest nõuete menetlemine ei ole antud juhul alates 01.05.2015 enam halduskohtu pädevuses.

Kaebajal on edaspidi võimalik pöörduda oma õiguste kaitsmiseks SKHS alusel ja ette nähtud korras prokuratuuri poole. RVastS §-d 7 ja 9 reguleerivad avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Seega teoreetiliselt on kaebajal veel võimalus taotleda RVastS § 16 alusel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. RVastS sätted ei ole kohaldatavad kriminaalmenetluses tekitatud kahjule ning ka kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisel PS alusel lähtutakse RVastS-s kehtestatud nõudest, et kahju peab olema tõendatud.

Kaebaja ei ole varalise kahju ega saamata jäänud tulu osas tõendeid esitanud, seega ei oleks ka õiglase hüvitise suuruse üle PS § 25 tähenduses võimalik otsust teha. Tulenevalt kohtupraktika seisukohtadest (Riigikohtu 22.03.2011 otsus nr 3-3-1-85-09, 31.03.2011 otsus nr 3-3-1-69-09) on RVastS § 16 alusel esitatava õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks: 1) õiguspärane haldusakt või toiming;

2) kahju;

3) isiku põhiõiguste erakordne piiramine;

4) põhjuslik seos isiku põhiõiguste erakordse piiramise ja kahju tekitamise vahel. RVastS § 16 puhul ei ole tegemist tavapärase kahju hüvitamise nõudega. RVastS § 16 ei näe ette mittevaralise kahju hüvitamist, mida kaebaja on soovinud taotleda summas 15 540 eurot. Kohus tegi 10.03.2015 määruses kaebajale ettepaneku muuta kaebust juhul, kui kaebaja leiab, et talle on põhjustatud mittevaralist kahju ebamõistlikult pika kriminaalmenetlusega kriminaalasjas nr 1-06-2589. Kaebaja ei ole vastuses 10.03.2015 määrusele väljendanud oma tahet sellekohane taotlus esitada.

Varalise nõude summa 1869,62 eurot (mida kaebaja algses kaebuses nimetas kohtumenetlusega tekitatud kahjuks) moodustab kaebaja väitel väga pika kohtumenetlusega tekkinud kommunaalmaksete võlgnevus KÜ Outokumpu 15 ees, mida nõutakse sisse kohtutäituri kaudu. Kohus selgitas 08.12.2014 määruses kaebajale, et RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Kaebuse materjalist nähtuvalt tõendid sellise asjaolu kohta seoses kaebaja suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusega puuduvad.

Seega ei ole nimetatud alusel kahju hüvitamise taotlemine perspektiivne, sest nimetatud alusel ei oleks kaebuse eesmärki võimalik saavutada, ning nõue kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Varalise kahju hüvitamise taotlemisel RVastS § 16 alusel on üheks eelduseks asjaolu, et kahju on tekkinud seoses isiku põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga. Nimetatud alusel varalise kahju hüvitamise taotlemise eeldused ei ole täidetud, sest esiteks kaebaja suhtes kohaldatud tõkend (vahi all hoidmine) asendati 28.02.2006 kaebajat vähem koormava tõkendiga - elukohast lahkumise keeld.

Samuti on kaebaja ise olnud nõus kriminaalasja menetluse lõpetamisega seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 alusel. Nõusolekut andes pidi kaebaja olema teadlik ja arvestama nimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate tagajärgedega (kaebajat esindas asjas advokaat). Seega ei ole kohtule esitatud selliseid materjale, millest nähtuks, et tegemist on olnud kaebaja põhiõiguste või -vabaduste erakordse piiramisega, mistõttu ka nimetatud alusel on kahjunõue perspektiivitu. Varalise kahju hüvitamine RVastS §-de 7 ja 9 alusel eeldab aga järgmiste tingimuste (eelduste) olemasolu: isikul kahju

3-14-51555 4(5) tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane ja kannatanu õigusi rikkuv tegevus ning põhjuslik seos õiguste rikkumise ning kahju tekkimise vahel. Kaebaja on vastuses 10.03.2015 määrusele korranud, et ta ei ole esitanud kaebust õigusvastase õigusakti või toimingu peale. Seega ei ole RVastS alusel kahju hüvitamise taotlemine perspektiivne, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mistõttu kuulub kaebus ka neil põhjustel HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebajale tagastamisele.

7. AN esitas halduskohtu määruse peale 11.06.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 16.07.2015 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. AN palub määruskaebuses halduskohtu 18.05.2015 määrus tühistada. Halduskohtu järeldused kaebuse perspektiivituse osas on põhjendamatud. Kaebaja osas on täidetud kõik põhilised kahju hüvitamise nõude tingimused. Tartu Ringkonnakohus lõpetas kriminaalmenetluse kirjalikus menetluses ja määruskaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku tähtaja möödumisega. Kahju hüvitamise kaebus tuleb rahuldada AVVKHS, RVastS ja PS alusel. Kaebaja ei ole esitanud kaebust õigusvastase haldusakti või toimingu peale, vaid kahju hüvitamiseks, seega on aegumistähtaeg kolm aastat (RVastS § 17 lg 3) ja kaebus on tähtaegne. Kaebuse esitamise tähtaegsuse osas tuleb lähtuda RVastS-st ning kaebuse sisu osas (kahju hüvitamise määrad) AVVKHS-st. Kuna määruskaebuse esitaja kaaskohtualuse Sergei Zahharovi ja Justiitsministeeriumi vahel sõlmiti samasisulises kaebuses kompromiss, ei saa käesolev kaebus olla perspektiivitu.

9. Justiitsministeerium palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. AN taotleb väidetava alusetu vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist. Vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 01.05.2015 jõustus SKHS, mille kohaselt ka enne SKHS jõustumist lõpetatud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlus lahendatakse SKHS regulatsiooni kohaselt (SKHS § 23 lg 3). Halduskohus ei ole kaebust menetlusse võtnud, seega on kohus kaebuse õigesti tagastanud. Määruskaebuse esitaja õiguste kaitse on tagatud läbi võimaluse esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile (SKHS § 23 lg 4). Prokuratuuri vastusega mittenõustumisel on kaebajal õigus see SKHS-s sätestatud korras vaidlustada maakohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.

11. SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 sätestab: „Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.“ SKHS 2. peatükis „Kahju hüvitamise alused“ paiknev säte kehtestab kriminaalmenetluses kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse aluse, mitte aga

3-14-51555 5(5) kahju hüvitamise taotluse esitamise ja lahendamise korra. SKHS eesmärk oli allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse. Halduskohus ei olnud alates SKHS jõustumisest 01.05.2015 pädev asja lahendama, kuna SKHS § 7 kohaldatakse tagasiulatuvalt ning halduskohus polnud selleks ajaks veel jõudnud kaebust menetlusse võtta (SKHS § 23 lg-d 3 ja 5).

SKHS eelnõu seletuskirjas märgiti: „Eristada tuleb neid juhtumeid, mis on võetud halduskohtumenetlusse, nendest, mis on küll halduskohtule esitatud, kuid mida ei ole veel menetlusse võetud. Kaebused, mida halduskohus ei ole veel menetlusse võtnud, tuleb tagastada, sest käesoleva seaduse lõige 4 sätestab erikorra, mille alusel need taotlused lahendatakse. Seega isikud, kes ei ole halduskohtule kaebust esitanud või kelle kaebust ei ole halduskohus menetlusse võtnud, peavad pöörduma taotlusega prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole.“ Kuna SKHS § 23 lg-te 3 ja 4 näol on tegemist erinormiga, mis välistavad halduskohtule juba esitatud, kuid menetlusse võtmata kaebuste lahendamise vahetult põhiseaduse § 25 alusel, oli kaebuse tagastamine ja kaebaja suunamine pöörduma kaebuses sisaldunud nõudega hoopis prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole või vajadusel SKHS §-des 16 ja 17 sätestatud korras Riigiprokuratuuri või maakohtu poole õiguspärane. Kohtu pädevuse tagasiulatuvat muutmist on seaduseelnõu seletuskirjas põhjendatud põhiseadusevastase olukorra leevendamise, uute põhiseaduslikkuse järelevalve vaidluste vältimise ning seeläbi halduskoormuse ja kohtute koormuse vähendamisega. Need eesmärgid on asjakohased, arvestades ka seda, et teistsuguse menetluskorra järgimine ei too eelduslikult kaasa viivitust kahjunõude lahendamisel, kuna kaebust praeguses asjas ei ole veel menetlusse võetud.

12. AN on vastustes halduskohtu käiguta jätmise määrustele olnud läbivalt seisukohal, et kaebuse lahendamisel tuleb lisaks AVVKHS-le kohaldada ka RVastS-st. HKMS § 121 lg 2 p

2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selgitustega seoses RVastS alusel kahju hüvitamise perspektiivitusega ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets