3-15-530/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-530 Haldusasi HM kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse lisavalgustus valgustihedusega vähemalt 400 luksi Menetlusosalised Kaebaja – HM Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus HM määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada HM määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 30.06.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-530.

2. Vabastada HM haldusasjas nr 3-15-530 esitatud kaebuselt riigilõivu tasumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. HM esitas 05.01.2015 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus vanglal paigaldada tema kambrisse kunstlik valgustus, mille valgustihedus on vähemalt 400 luksi. Taotleja õpib, kirjutab ja loeb palju ning olemasolev valgustus on selleks ebapiisav ja kurnab tema silmi. Tallinna Vangla jättis 30.01.2015 vastusega nr 5-8/15/240-2 taotluse rahuldamata. HM esitas 02.02.2015 Tallinna Vangla 30.01.2015 vastuse nr 5-8/15/240-2 peale vaide, milles taotles kambrisse lisavalgustuse paigaldamist. Tallinna Vangla 25.03.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/3881-2 jäeti vaie rahuldamata.

2. HM esitas 04.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat paigaldama kaebaja kambrisse kunstlik valgustus tihedusega 400 luksi, kuna kaebaja kirjutab, loeb ja õpib palju. Olemasolev kambri valgustus kurnab kaebaja silmi ja kahjustab

3-15-530 2(3) tema elukvaliteeti. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2015 määrusega HM menetlusabi taotluse kaebuse eest riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks) 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 2). Kaebaja isikukonto väljavõttest perioodi osas 04.11.2014-04.03.2015 nähtub, et kaebajal puuduvad vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Samas hindab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel muu hulgas asja tähtsust menetlusabi taotlejale ning kaebuse eduväljavaateid.

HKMS § 111 lg 3 kohaselt menetlusabi ei anta, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kavandatav menetluses osalemine ei oma erilist eduväljavaadet, mistõttu kaebus ei ole perspektiivne. Tallinna Vangla on vastuses kaebaja taotlusele selgitanud, et vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse (EhS) alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri.

EhS § 3 lg 11 alusel antud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrusega nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" on kehtestatud nõuded ehitistele. Eluruumile on kehtestatud nõuded Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine" elamuseaduse (ES) § 7 lg 1 p 1 alusel. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustuse. Õigusaktid ei sätesta, milline peaks valgustihedus kambris olema. Valgustiheduse standardid on kehtestatud tööruumidele, aga mitte eluruumidele.

Tallinna Vangla kambrites on olemas nii kunstlik kui ka loomulik valgus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Samuti on võimalik vangla kauplustest osta näpitslamp hinnaga 17,88 eurot. Tallinna Vangla 25.03.2015 vaideotsuses on veelkord selgitatud, et vaidemenetluse käigus on välja selgitatud, et kambris nr 12 on olemas üks suur ja valgust läbilaskev aken, üks laevalgusti, üks seinavalgusti laua juures, üks seinavalgusti kapi juures ja üks seinavalgusti iga alumise nari juures. Vaide esitaja voodi asub alumisel naril ja seega on valgusti ka isiku voodi kohal.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud finantsja majandusosakonna juhataja 30.01.2015 vastuses märgitu, et kambris on olemas piisav valgustus. Lisaks on vaideotsuses selgitatud, et vaide esitaja taotlusest ei nähtu mingeid erilisi asjaolusid, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et mingitel erandlikel asjaoludel oleks põhjendatud kambrisse parema valgustuse paigaldamine. Ükski õigusakt ei näe ette, milline peab olema valgustihedus kambris. Kohustamiskaebuse esitamine eeldab esiteks, et haldusorgan on kohustatud soovitud toimingut sooritama, ning teiseks, et haldusorgan on õigusvastaselt rikkunud kaebaja õigusi nimetatud toimingust keeldumise või jätkuva tegevusetusega.

Antud juhul sellist kohustust vanglale (valgustuse valgustihedusega 400 luksi paigaldamine) aga ei tulene. Seega puudub kaebajal ka subjektiivne õigus sellise kohustamisnõude esitamiseks ning kaebus on perspektiivitu. Kaebusest ei nähtu erandlikke asjaolusid täiendava valgustuse paigaldamiseks. Samas on kaebajal endal võimalik oma vahenditega soovi korral valgustust kambris parandada, ostes näpitslambi. Käesoleval juhul on tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega, sest kaebuse perspektiivituse tõttu on asjast tulenev võimalik kasu väga väike.

4. HM esitas halduskohtu 30.06.2015 määruse peale 14.07.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 14.07.2015 määrusega põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3-15-530 3(3) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. HM palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 30.06.2015 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja menetlusabi taotlus rahuldada. Menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine on kohatu. Eesti standardist EVS-EN 12464-1:2003 „Valgustiheduse normid“, samuti 20.11.2007 kohtuotsusest haldusasjas nr 3-06-294 tuleneb selgelt, et kuna kinnipeetavad peavad kambrites lugema, kirjutama ja tegelema rõivaste hooldamisega, siis on vajalik valgustus vähemalt 400 luksi, Encyclopedia of Health and Safety (1998) soovituse kohaselt isegi 500 luksi. Ka Euroopa vanglareeglistiku p 16 järgi peab kunstlik valgustus vastama nüüdisnõuetele. Määruskaebuse esitaja on veendunud, et standardid on välja töötatud oma ala spetsialistide poolt tervise hoidmiseks. Vanglal on kohustus tagada kaebaja tervis ja elukvaliteet. Kaebaja peab vanglast väljuma sama tervena, kui ta oli saabudes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohus on vääralt lugenud kaebuse ilmselgelt perspektiivituks, tuginedes eelkõige vangla kinnitusele, et valgustus kambris on nõuetekohane. Tegemist on asjaoluga, mille üle on vaidlus ning mis alles vajab väljaselgitamist. Asjakohane pole ka halduskohtu väide, mille kohaselt saab määruskaebuse esitaja ise kambri valgustust parandada, ostes vangla kauplusest näpitslambi. Kambri valgustus peab olema nõuetekohane ilma igasuguse lisavalgusallikateta. Kohustamiskaebust ei saa pidada perspektiivituks vaid seetõttu, et puuduvad normid, mis numbriliselt sätestaksid nõuded valgustihedusele eluruumides. Tõenäoliselt on välja arvutatud mingi optimaalne valgustiheduse suurus, mis on vajalik selleks, et inimene saaks silmi liigselt pingutamata nt lugeda või kirjutada. Valgusallikate arv kambris ei näita veel, et valgust oleks piisavalt. Isikul on õigus nõuda, et kambris olev valgus vastaks sellisele kvaliteedile, mis ei ole tervist kahjustav.

7. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab halduskohtu 30.06.2015 määruse ning vabastab kaebaja kaebuselt riigilõivu tasumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets