Legislator Case Law & Legislation
2-13-32858/34 AI generated

2-13-32858/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-32858/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu menetluses oli Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu Twen-Trans vastu 07.11.2014 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu

Legislator headnote

AI generated

2-13-32858/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu menetluses oli Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu Twen-Trans vastu 07.11.2014 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu

Keywords

AI generated
authorization to sue misleading advice missing case documents false statements regarding commercial business lack of procedural indigence lack of entitlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr: 2-13-32858

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-13-32858

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav

Kohtuasi

Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu Twen-Trans vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks ja Osaühingu Twen-

Trans vastuhagi Skuba Eesti OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

14.09.2015

kohtumäärus

menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Skuba Eesti OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja/määruskaebuse esitaja):

Skuba Eesti OÜ (registrikood: 10715390, asukoht:

Betooni 4, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Siim Roode (e-post:XXX)

Kostja (vastuhagis hageja): Osaühing Twen-Trans

(registrikood: 10115193, asukoht: Masti 4-7, 11911

Tallinn), lepinguline esindaja: Marina Simhes-

Kazakova (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Skuba Eesti OÜ määruskaebus rahuldada.

2. Harju Maakohtu 14.09.2015 määrus tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu Twen-Trans vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks ja Osaühingu Twen-Trans vastuhagi Skuba Eesti OÜ

vastu kahju hüvitamiseks.

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-32858

2. 07.11.2014 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus Skuba Eesti OÜ hagi Osaühingu

Twen-Trans vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, jättis rahuldamata Osaühingu Twen-

Trans vastuhagi Skuba Eesti OÜ vastu kahju hüvitamiseks ning menetluskulud kostja

kanda. Kohus märkis otsuses, et hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg

1).

3. 31.03.2015 kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata

ning kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud kostja kanda.

4. 29.07.2015 määrusega jättis Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata. Seega jõustus maakohtu otsus 29.07.2015.

5. 12.08.2015 teavitas maakohus hagejat, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

tuleb esitada hiljemalt 28.08.2015.

6. Hageja tähtaegselt kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei esitanud.

Maakohtu määrus

7. Harju Maakohus määras 14.09.2015 kohtumäärusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Osaühingult Twen-Trans välja Skuba

Eesti OÜ kasuks menetluskulud summas 400,00 (nelisada) eurot.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

9. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 11.02.2015 kohtuotsuse punktis 22 asunud

seisukohale, et kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid tuleb tõlgendada

selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne

01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab

kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita

kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS §

174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata

tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

10. Kuna hageja kohtule tähtaegselt, st 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest,

menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause

alusel kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide

alusel.

11. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 08.07.2013 hagiavalduse esitanud posti

teel ning esitamisel tasunud riigilõivu 475,00 eurot. Riigikohtu 10.12.2013 lahendi

kohaselt tsiviilasjas nr 3-4-1-20-13 on avalduse esitamise viisist sõltuvad

riigilõivumäärad ebaproportsionaalsed. Riigikohtu lahendist tulenevalt oleks hagejal

olnud proportsionaalne hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 400,00 eurot.

Eelnevast tulenevalt ning TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus kostja poolt

hüvitatava menetluskulu suuruseks 400,00 eurot.

12. Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et tulenevalt tsiviilasjas nr 3-2-1-140-12

Riigikohtu 02.04.2013 kohtumääruse p-st 20, ei ole hagejal võimalik esitada taotlust

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-32858

enamtasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel, kuna antud

tsiviilasjas tehtud lõpplahend on 29.07.2015 jõustunud ning kohus ei saa peale

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist lõivu maksmise aluseks olevate sätete

põhiseadusvastasust hinnata.

13. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Määruskaebus

14. Hageja esitas Harju Maakohtu määruse osas määruskaebuse ning palub maakohtu

määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude

väljamõistmise avaldus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

5232 eurot (riigilõiv summas 400 eurot ja õigusabikulu summas 4832 eurot).

15. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määrus on seaduses sätestatud korras

põhjendamata. Määruse kohaselt teavitati hagejat 12.08.2015 kohustusest esitada

menetluskulude väljamõistmise avaldus hiljemalt 28.08.2015. Hageja kinnitab, et teda

ei ole temale teadaolevalt 12.08.2015 eelnimetatud kohustusest teavitatud. Avalikus e-

toimikus ei nähtu 12.08.2015 koostatud dokumenti, millega on eelnimetatud tähtaeg

määratud. Vaidlustatavast kohtumäärusest ei nähtu, kuidas nimetatud tähtaeg hagejale

teatavaks tehti.

16. Hageja esitab menetluskulude nimekirja (koos arvetega) ja taotluse nende

väljamõistmiseks. TsMS § 331 lg 1 järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut

rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes

juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

17. Hageja põhistab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisega hilinemist

asjaoluga, et temale teadaolevalt ei ole talle kohtu poolt selle esitamiseks tähtaega

määratud. Hageja leiab, et käesoleva avalduse esitamine ei põhjusta menetluse

lahendamise viibimist ja see on võimalik ning põhjendatud pärast kohtu määratud

tähtaega vastu võtta ja läbi vaadata. Hageja menetluskulud on 4832 eurot ja tasutud

riigilõiv 400 eurot. Kliendile on esitatud 30 tunni ja 12 minuti eest õigusabiteenust,

hinnaga 160 eurot tunnis. Nimetatud summa ei sisalda käibemaksu.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle kostjale.

19. Kostja peab määruskaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata.

20. Vaidlustatava määruse kohaselt, pole hageja esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks

menetluskulude nimekirja, mis tõttu on kohus määranud tema menetluskulud kindlaks

toimiku materjalide põhjal.

21. Määruskaebusest lähtuvalt võtab hageja omaks menetluskulude nimekirja esitamise

tähtaja möödalaskmise fakti, kuigi peab seda vabandatavaks selle asjaoluga, et temale

teadaolevalt, ei ole talle kohtu poolt selle esitamiseks tähtaega määratud.

Menetluskulude kindlakstegemise avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlust

kostja esitanud ei ole.

22. Menetlus käesolevas asjas on alustatud 2013 aastal ning on lahendatud esimese astme

kohtuotsusega 2014 novembri kuus. Vastavalt kuuluvad käesolevas menetluses

menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2015 kehtinud

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-32858

protsessuaalsed sätted ning tähtajad, milliste kohaselt tuli esitada menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates

menetluskulude jaotuse lahendi jõustumisest, ehk siis arutataval juhul kolmekümne

päeva jooksul alates Riigikohtu poolt 29.07.2015 kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisest. Seega hageja on esitanud mainitud avalduse selleks sätestatud

tähtaja enam, kui ühekuise möödalaskmisega, jättes siinjuures esitamata tähtaja

ennistamise taotluse.

23. Kuna e-toimikust tõepoolest pole nähtav, kellele ja mil moel oli saadetud

menetluskulude esitamise tähtaega määrav kohtudokument, samuti arvestades hageja

poolt määruskaebuses korduvalt tehtud viiteid sellele, et vahetult hagejale pole olnud

see dokument saadetud, lähtub kostja hageja vastavasisulisele väitele vastuväite

esitamisel eeldusest, et see oli saadetud hageja esindajale, mis on käsitletav esindamist

reguleerivate menetluslike sätete kohaselt, dokumendi kättetoimetamisena vahetult

hagejale. Seega ka käesoleval juhul puudus hagejal tähelepanuvääriv põhjus avalduse

esitamise tähtaja rikkumiseks.

24. Hageja poolt protsessuaalse tähtaja rikkumisega esitatud menetluskulude

kindlakstegemise avalduse tuleb jätta tähelepanuta.

25. Kostja palub võimaldada temale tähtaeg põhjendatud seisukoha esitamiseks kostja

esindaja kulude kindlaksmääramise avaldusele juhul, kui määruskaebus rahuldatakse.

26. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

27. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise

tõttu tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

28. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määrus on

seaduses sätestatud korras põhjendamata ning vaidlustatavast määrusest ei nähtu,

kuidas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks kohtu poolt antud

tähtaeg hagejale teatavaks tehti.

29. Iseenesest on õige maakohtu määruses tehtud viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-147-

14 punktile 22, mille kohaselt pidi maakohus käesolevas asjas andma menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse esitamiseks hagejale mõistliku tähtaja. Seadusele ei vasta

aga maakohtu tegevus tähtaja andmisel.

30. Praegusel juhul esindas hagejat vandeadvokaat. Tsiviilasja toimikust nähtub, et

maakohus on 12.08.2015 saatnud hagejat esindanud vandeadvokaadi e-postile kirja,

milles antakse menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaeg kuni 28.08.2015 (II kd,

tlk 66). Toimikus ja kohtute infosüsteemis puuduvad andmed eelnimetatud e-kirja

kättetoimetamise või kättesaamise kohta.

31. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 311¹ lg 6 kohaselt võib advokaadile,

notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele

menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi

kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. TsMS § 63 kohaselt on ka kohtu

korraldav määrus menetlusdokumendiks.

32. Eeltoodust järeldub, et seadusandja on eelnimetatud isikutele menetlusdokumentide

kättetoimetamise osas kehtestanud erinormi. Seega oleks maakohus ringkonnakohtu

hinnangul pidanud 12.08.2015 korraldava määruse hagejat esindanud

vandeadvokaadile edastama esmalt e-toimiku (TsMS § 60¹) kaudu,

menetlusdokumendi kättetoimetamine muudel tsiviilkohtumenetluse seadustikus

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-13-32858

sätestatud viisidel (antud juhul e-postiga) oleks olnud lubatav vaid mõjuval põhjusel,

mille esinemist toimikust aga ei nähtu.

33. Eelviidatud põhjusel ei saa ka 12.08.2015 määrust lugeda hagejale kättetoimetatuks.

Seega puudus maakohtul õiguslik alus menetluskulude kindlaksmääramiseks ainult

tsiviilasja materjalide põhjal.

34. Määruskaebuse esitaja on koos kaebusega esitanud menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse summas 5232 eurot. Kuna asi tuleb saata tagasi

maakohtule, tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

anda kostjale tähtaeg hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja osas seisukoha

andmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 177 lg 2 puudub

ringkonnakohtul pädevus menetluskulude esmaseks kindlaksmääramiseks.

35. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust esmakordselt hindama hakata. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel

hinnata, kas õigusabi osutamise konkreetsed kulud ja töömaht on mõistlikud ning

põhjendatud ja vastata kostja vastuväidetele, juhul, kui need esitatakse.

36. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

37. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Tiit Kollom

Ande Tänav

5(5)