3-15-3213/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-3213 Haldusasi PALMEKS OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.12.2015 otsuse nr 251-15/167448 tühistamiseks; Riigi Metsamajandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja 20.11.2015 käskkirja nr 1-47.944/4 OÜ Aigren kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise hanke osadele nr 4 (Põlvamaa piirkond), nr 5 (Valgamaa piirkond) ja nr 6 (Võrumaa piirkond) tühistamiseks

Menetlusosalised Kaebaja – PALMEKS OÜ, registrikood 11135832, lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Britta Oltjer Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kolmas isik – OÜ Aigren, registrikood 10853367, lepinguline esindaja advokaat Kärt Saar Asja läbivaatamine

RESOLTUSIOON Kohtuistungil 19.01.2016

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista PALMEKS OÜ-lt välja Riigimetsa Majandamise Keskuse kasuks menetluskulu 500 eurot.

3. Mõista PALMEKS OÜ-lt välja OÜ Aigren kasuks menetluskulu 500 eurot.

Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 5.10.2015 avaldas Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teede piirkondlik remont ja hooldus 2016-2018 II“ (viitenumber 167448) hanketeate. Riigihange on jagatud kaheksaks osaks.

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks laekusid hankemenetluses 17 pakkuja pakkumused kokku

41 osale.

3-15-3213 2(9)

3. RMK riigihangete osakonna juhataja 20.11.2015 käskkirjaga nr 1-47.944/4 tegi hankija järgmised otsused: 1) kvalifitseeris kõik pakkujad ja tunnistas nende pakkumused vastavaks (v.a Kohtla Ehitusteenus OÜ pakkumus hanke osas 8; käskkirja p-d 1 ja 2); 2) kinnitas hindamistulemused (käskkirja p 3); 3) tunnistati edukaks hanke osades 1 ja 7 Elkarin OÜ pakkumus, hanke osas 2 ühispakkujate Hõbemutter OÜ ja Raus TR OÜ pakkumus, hanke osas

3 PALMEKS OÜ pakkumus, hanke osades 4-6 OÜ Aigren pakkumus, hanke osas 8 AS-i Teede REV-2 pakkumus (käskkirja p 4).

4. 30.11.2015 esitas PALMEKS OÜ Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotleti 20.11.2015 käskkirja nr 1-47.944/4 kehtetuks tunnistamist osas, millega hanke osades 4, 5 ja 6 kvalifitseeriti OÜ Aigren ning tunnistati tema pakkumus vastavaks ja edukaks.

5. VAKO 15.12.2015 otsusega vaidlustuses nr 251-15/167448 jäeti PALMEKS OÜ vaidlustus rahuldamata.

6. 28.12.2015 saabus Tallinna Halduskohtule PALMEKS OÜ kaebus VAKO 15.12.2015 otsuse vaidlustuses nr 251-15/167448 tühistamiseks. KAEBAJA SEISUKOHAD

7. VAKO on vaidlustatud otsuses hinnanud ebaõigesti kolmanda isiku tehnilist ja kutsealast pädevust, kuna OÜ Aigren ei vastanud hankija poolt kehtestatud hanketeate (HT) osa III p 2.3 alapunkti 1 nõuetele ning OÜ-d Aigren ei oleks seetõttu tohtinud kvalifitseerida ega tema pakkumust vastavaks või edukaks tunnistada. Kolmas isik OÜ Aigren on aastatel 2014 – 2015 rikkunud korduvalt ja suures ulatuses eelmisel perioodil RMK-ga sama töö tegemiseks sõlmitud lepingut (riigihange viitenumbriga 140309).

8. Kaebaja on seisukohal, et hankija on RHS § 39 lg-st 1 tulenevalt kohustatud sisuliselt kontrollima, kas pakkuja vastab kehtestatud kvalifitseerimistingimustele ning nende eesmärgile. Ebaõige on VAKO seisukoht, mille kohaselt võis pakkuja jätta HD lisa 2 vormil 5 kajastamata need lepingud, mida ta polnud nõuetekohaselt täitnud. Kvalifitseerimise tingimuse mõte tuleb selgitada välja hanke eesmärgi ja hankija kavatsuste kaudu. Seega on VAKO jätnud asja lahendamisel meelevaldselt hindamata vaidlustaja poolt esitatud olulised dokumentaalsed tõendid, mis seavad kahtluse alla kolmanda isiku võime täita hankelepingut ning kinnitavad, et ka hankija ise on asunud seisukohale, et kolmas isik on hankijaga eelneval perioodil sõlmitud hankelepinguid rikkunud. VAKO on jätnud olulised asjaolud hindamata, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise.

9. RMK riigihangete osakonna juhataja 29.01.2013 käskkirja nr 1-47.401/1 alusel viidi läbi hange „Teede piirkondlik remont ja hooldus 2013 – 2015 (2) (viitenumber 140309). Kolmas isik jättis täitamata nimetatud riigihankes sõlmitud lepingu p-st 4.2.2. tulenevad kohustused, mistõttu oli kaebaja sunnitud täitma RMK palvel RMK ja kolmanda isiku vahel Võru piirkonna osas sõlmitud lepingut osaliselt kolmanda isiku asemel. Hankija on kaebajalt tellinud riigihanke nr 140309 mahtu jäävaid töid mahus kokku üle 57 000 euro. See tähendab, et kaebaja teostas viidatud hanke mahust ca 20 % ja seda tööde osas mille teostajaks oleks pidanud olema kolmas isik. Hankija on ise möönnud, et kolmas isik ei ole täitnud hankijaga sõlmitud eelnevaid lepinguid nõuetekohaselt ning on palunud korduvalt kaebaja abi lepingute täitmisel (kuivõrd tal endal puuduvad nii nõuetekohane tehnika kui ka valmidus lepingu nõuetekohaseks täitmiseks).

10. Hankija väide, et OÜ Aigreni poolt RMK-ga hankemenetluses nr 151560 sõlmitud hankeleping on nõuetekohaselt täidetud, on ebaõige ja vastuolus faktiliste asjaoludega. Viidatud hankelepingu lõppkuupäevaks on riigihanke aruandes märgitud 1.09.2015. Kaebajale teadaolevalt teostati viidatud hankelepingu raames aga töid ka veel 22.09.2015. Seega on hankija esitanud hanke viitenumbriga 151560 aruande lisas valeandmeid. Kaebaja on seisukohal, et

3-15-3213 3(9) tööde teostamisega viivitamine üle 20 päeva on käsitletav lepingu olulise rikkumisena. Kaebaja selgitab, et esitas VAKO-le taotluse viidatud hankelepingu täitmise kuupäeva osas hankijalt andmete väljanõudmiseks, kuid VAKO jättis vastava kaebaja taotluse menetlusnorme oluliselt rikkudes tähelepanuta, mis viis lõppastmes ebaõige otsuse tegemiseni.

11. Eeltoodust tulenevalt on kolmas isik esitanud hankijale valeandmeid enda kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. Valeandmete esitamine on RHS § 38 lg 1 p 6 tulenevalt pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise alus. Kaebaja ei nõustu VAKO paljasõnalise selgitusega, et andmete esitamata jätmist ei saa käsitleda valeandmete esitamisena RHS § 38 lg 1 p 6 mõttes. VAKO ei ole pidanud vajalikuks viidata ka vastupidisele kohtupraktikale.

12. VAKO viide, et: „teise lepingupoole tõend on piisav tõendamaks pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel lepingu nõuetekohast täitmist“ (otsuse p 10.2) on väär, kuna kolmas isik ei esitanud hankijale vorm 5 lisa 2 nõutud tõendit, mille pidi HD kohaselt väljastama metsaparandustalitus. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

13. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik vastab nimetatud kvalifitseerimise tingimusele ja ta on ka oma vastavust sellele tingimusele nõuetekohaselt tõendanud, mistõttu on kolmanda isiku kvalifitseerimine seaduslik.

14. Hanketeate p III 2.3) kohaselt pidi referentstööde maht kokku vähemalt 200 000 eurot iga hankes pakutava hanke osa kohta. Kolmas isik on esitanud nõuetekohaselt täidetud vormi 5, milles kolmas isik tugineb RMK-le aastatel 2013 – 2015 teostatud viiele tee-ehitustööle, millede maksumused on kokku 304 877,60 + 141 215,70 + 82 853,80 + 86 336,40 + 394 211,67 = 1 009 495,17 eurot. Kolmas isik on vormil 5 kinnitanud ja esitanud ka eraldi tõenduse selle kohta, et kõik vormil 5 loetletud tööd teostati sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Hankemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest tulenevalt võib hankija üldjuhul tugineda pakkuja kvalifitseerimisel pakkuja poolt tööde nimekirjas esitatud informatsioonile ega pea seda üle kontrollima. Hankijal on õigus eeldada selle informatsiooni õigsust. Lisaks on kolmas isik vormil

5 loetletud tööde nimekirjas tuginenud üksnes vastustajale endale teostatud töödele, mistõttu on vastustaja nende lepingute teise poolena ka sisuliselt veendunud kolmanda isiku vastavuses vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele.

15. Riigihanke viitenumbriga 140309 tulemusena sõlmis vastustaja kolmanda isikuga 3.04.2013 töövõtulepingu nr 3-2.5.4/7. Väide selle lepingu korduva ja suures ulatuses rikkumise kohta ei vasta tegelikkusele ja oli vaidlustusmenetluses tõendamata. Kaebuse esitaja poolt esitatud arved ei tõendanud, et kolmas isik oleks aastatel 2014 – 2015 rikkunud (korduvalt ja suures ulatuses) riigihanke nr 140309 tulemusena sõlmitud lepingut. Enamusel arvetel on lakooniline töö kirjeldus „kruusa vedu“, mõnedel arvetel on ka tee (millele kruusa veeti) nimetus, kuid ka see ei tõenda kolmanda isiku poolt lepingu rikkumist. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et temalt tellitud tööde tellimiseks oleks vastustaja pöördunud esialgu kolmanda isiku poole ja kolmas isik oleks jätnud tellimuse täitmata. Tegemist oli teede remondiks ja hoolduseks sõlmitud lepinguga, mistõttu tööde tegemine eeldas vastustaja poolt tellimuste esitamist, muidu ei oleks teadnud töövõtja neid teha. Mitte ükski vastustaja töötaja ei ole väitnud e-kirjavahetuses kaebuse esitajaga, et kolmas isik oleks riigihanke nr 140309 tulemusena sõlmitud hankelepingut (või mõnda muud vastustajaga sõlmitud hankelepingut) rikkunud. Isegi kui see kaebuse esitaja väide vastaks tõele, siis ei annaks see asjaolu alust jätta kolmandat isikut kvalifitseerimata, kuna kolmas isik ei ole vormil 5 esitanud riigihanke nr 140309 tulemusena sõlmitud lepingut. Vastustajale jääb arusaamatuks, millest tuleneb kaebuse esitaja õigus asuda hindama hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu rikkumist (või tööde teostamist sõlmitud lepingu ja hea tava vastaselt), kui hankija ja kolmas isik ei ole teineteisele esitanud etteheiteid vastava lepingu rikkumise kohta (või tööde teostamise kohta sõlmitud lepingu ja hea tava vastaselt).

3-15-3213 4(9)

16. Pakkujal on õigus valida ise välja pakkuja arvates kvalifitseerumiseks sobivad tööd (millele ta soovib kvalifitseerumiseks tugineda) ja esitada need nimekirjas. Pakkuja peab lihtsalt arvestama riskiga, et kui ta esitab nimekirjas minimaalse arvu töid (olukorras, kus ta on töid teostanud tegelikult rohkem), siis juhul, kui hankija loeb esitatud töödest mõne mittesobivaks, võib pakkuja jääda kvalifitseerimata, ehkki tegelikult on pakkuja vajalikult hulgal sobivaid töid teostanud (kuid ei ole neid nimekirjas esitanud). Kui pakkuja on esitanud tööde nimekirjas nõutaval hulgal sobivaid töid, mis on teostatud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt, siis selle informatsiooni alusel tuleb pakkuja selle konkreetse tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta esitatud nõude osas kvalifitseerida. Seega oli vaidlustus ja on ka kaebus perspektiivitu isegi juhul, kui eeldada kaebuse esitaja väidete õigsust kolmanda isiku poolt riigihanke nr 140309 tulemusena sõlmitud lepingu rikkumise kohta.

17. Kaebaja tugines ka ise tema poolt täidetud vormil 5 üksnes kahele tööle, kuigi tunnistas VAKO istungil, et tegelikult oli tema poolt viimase kolme aasta jooksul teostatud sobivaid töid rohkem. VAKO on otsuse p-s 8.3 õigesti viidanud sellele asjaolule kui tõendile selle kohta, et ka kaebuse esitaja mõistis pakkumuse esitamise hetkel vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust õigesti. Kui asuda ekslikule seisukohale, et kõik viimase kolme aasta jooksul teostatud sobivad tööd oleks tulnud vormil 5 esitada, siis on sama vea teinud ka kaebuse esitaja, mistõttu tuleks ka tema suhtes teha kvalifitseerimata jätmise või hankemenetlusest kõrvaldamise otsus. Kaebuse esitaja nõuab pakkujate ebavõrdselt kohtlemist, mis on vastuolus RHS § 3 p-ga 3, mis kohustab hankijat kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt.

18. VAKO on otsuse p-s 8.1 õigesti märkinud, et kvalifitseerimise tingimuse ja sellele vastavuse tõendamiseks nõutavate andmete maht peab samas hankes olema ühesugune kõikidele pakkujatele. VAKO on ka otsuse p-s 8.2 õigesti märkinud, et kvalifitseerimise tingimuse tõlgendus, mille kohaselt mõnel pakkujal piisab ühes hanke osas kvalifitseerumiseks ühe 200

000 eurot maksva lepingu nõuetekohasest täitmisest samal ajal kui mõnel teisel pakkujal tuleks samale kvalifitseerimise tingimusele vastavust tõendada kümnete, miljoneid eurosid maksvate lepingute täitmisega, oleks vastuolus RHS § 39 lg-ga 1, aga ka RHS § 3 p-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui pakkuja on esitanud kvalifitseerumise tingimuses nõutaval hulgal lepinguid, mille järgsed tööd on teostatud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt, siis see tõendab pakkuja vastavust vastavalt kvalifitseerimise tingimusele. Seejuures ei ole oluline, et pakkujal võib lisaks nimekirjas esitatud lepingutele olla ka muid lepinguid, mida pakkuja võib olla ei ole teostanud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Hankija ei teagi, millised lepingud lisaks nimekirjas esitatud lepingutele on kaebuse esitaja sõlminud ja ei saaks seetõttu parimagi tahtmise juures kontrollida, et need oleksid täidetud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt.

19. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kolmas isik oleks hankemenetluse nr 151560 tulemusena sõlmitud hankelepingut rikkunud. Vastustaja ei saa tõendada ega pea tõendama negatiivset asjaolu. Kaebuse esitaja ei esitanud vaidlustuskomisjonile taotlust vastustajalt hankemenetluse nr 151560 tulemusena sõlmitud hankelepingu rikkumise kohta tõendite väljanõudmiseks. Isegi kui kolmas isik oleks hankemenetluse nr 151560 tulemusena sõlmitud hankelepingut rikkunud, siis ei tähendaks see asjaolu, et kolmas isik ei vastaks vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. Kolmas isik on vormil 5 esitanud viis lepingut. Isegi kui jätta hankemenetluse nr 151560 tulemusena sõlmitud hankeleping nimekirjast välja, siis jääb ikkagi alles lepinguid 141 215,70 + 82 853,80 + 86 336,40 + 394 211,67 = 704 617,57 euro ulatuses. Kvalifitseerumiseks vajas kolmas isik lepinguid vähemalt 600 000 euro ulatuses.

20. Kui pakkuja on esitanud valeandmeid kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta ja selgub, et pakkuja tegelikult ei vasta kvalifitseerumise tingimustele, siis selline pakkuja jäetakse kvalifitseerimata (mitte ei kõrvaldata teda hankemenetlusest). Hankija hinnangul ja hankijale teadaolevalt ei ole kolmas isik esitanud valeandmeid oma kvalifikatsiooni kohta.

3-15-3213 5(9)

21. Vastustaja ei olegi nõudnud vastustaja enda poolt väljastatava tõendi esitamist talle endale. Ka kaebaja ise on seda õigesti mõistnud ja ei ole ka ise esitanud vastustaja metsaparandustalituse poolt väljastatud tõendit, ehkki on vormil 5 tuginenud muuhulgas vastustajaga sõlmitud lepingule. Samas on VAKO seisukoht õige, kuna vastustaja teab ise kõige paremini vastustaja endaga sõlmitud lepingute täitmisega seotud asjaolusid.

22. Kohtuistungil kinnitas vastustaja esindaja, et Võrumaad puudutanud riigihanke viitenumbriga 140309 raames ei ole tellitud töid ka PALMEKS OÜ-lt mitte seetõttu, et OÜ Aigren ei oleks suutnud oma lepingulisi kohustusi täita, vaid seetõttu, et mingil põhjusel on Võrumaal töötanud RMK töötajad (R. K.) isiklikult eelistanud PALMEKS OÜ-lt teenuste ostmist. Vastustaja viitas nendevahelistele isiklikele sõbralikele suhetele ning taunis oma töötajate sellist käitumist, kinnitades, et enam seda ei juhtu, et teenuseid hangitakse riigihanke raames sõlmitud lepingu väliselt. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

23. Kolmanda isiku hinnangul on kaebus alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik ei ole rikkunud varasemat riigihanke tulemusel sõlminud lepingut ja kaebaja ei ole väidetavat rikkumist tõendanud. VAKO ei ole tuvastanud, et OÜ Aigren on lepingut rikkunud. VAKO selgitas otsuses, et VAKO ei hakka kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollimisel hindama referentstööna esitatud lepingu nõuetekohast täitmist, eriti kui lepingupooled ise on üksmeelel, et lepingut ei ole rikutud. Hankija esindajad ei ole kinnitanud, et kolmas isik on rikkunud RMK-ga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi nagu kaebaja väidab. Mitte ükski RMK esindaja ega töötaja ei ole vastanud ega väitnud, et OÜ Aigren on lepingut rikkunud. Pigem nähtub e-kirjadest, et RMK töötajad proovivad viisakalt vastata kaebaja küsimustele, kellega on erinevate tööde teostamisel varem koostööd tehtud. Väidetavalt rikutud lepingute alusel ei ole lepingupooled (OÜ Aigren ja RMK) üksteisele esitanud mistahes pretensioone või teateid lepingu rikkumise kohta. OÜ Aigren ja RMK kinnitasid vaidlustuskomisjoni menetluses ning kinnitavad jätkuvalt, et mitte ühtegi väidetavat lepingurikkumist ei ole toimunud. Ebaõige on ka kaebaja käsitlus nagu peaksid hankija ja/või kolmas isik kaebajale tõendama, et nad on varasemat lepingut nõuetekohaselt täitnud ning nagu oleks kaebajal õigus selleks välja nõuda mingeid andmeid või dokumente. Kaebaja peab ise tõendama oma väiteid, millele ta kaebuses tugineb.

24. Kolmas isik on esitanud HD lisa 2 vormi 5, milles kolmas isik tugineb aastatel 2013-2015 teostatud viiele tee-ehitustööle, millede maksumused on kokku 1 009 495,17 eurot; ning tõenduse selle kohta, et kõik vormil 5 loetletud tööd teostatud sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Seega on kolmas isik teinud viimase kolme aasta jooksul teetöid teeseaduse tähenduses rahalises mahus kokku vähemalt 200 000 eurot iga hankes pakutava hanke osa kohta (ehk vähemalt 600

000 euro ulatuses) ja on esitanud hankijale HT punktis III 2.3) nõutud andmed ja tõendi lisa 2 vormil 5. Kolmas isik täidab seega HT III 2.3) alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimust. Kaebaja tõlgendus HT punkti III 2.3) alapunktist 1, justkui pidanuks OÜ Aigren esitama nimekirja kõikidest enda poolt antud perioodil teostatud töödest, ei ole õige. See tähendaks, et erinevad pakkujad peaksid esitama hankes kvalifitseerumiseks erinevas mahus andmeid ja täitma erineva mahuga nõudeid. Tulenevalt RHS § 39 lg 1 ja § 41 lg 1 p 1 peab kvalifikatsiooni tõendamiseks nõutavate andmete maht samas hankes olema ühesugune kõikidele pakkujatele. Ka kaebaja lepingulised esindajad kinnitasid VAKO istungil, et ka OÜ Palmeks ei ole hankijale vormil 5 esitanud nimekirja kõikide viimasel kolmel aastal teostatud tööde kohta.

25. Õige on VAKO seisukoht, et valeandmete esitamine kõrvaldamise alusena eeldab, et on esitatud mingeid andmeid, mis on valed. Info esitamata jätmine sõlmitud lepingute kohta ei saa mingil viisil kujutada endast valeandmete esitamist RHS § 38 lg 1 mõttes. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise alused puuduvad.

3-15-3213 6(9) KOHTU PÕHJENDUSED

26. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. VAKO on vaidlustatud otsuses hinnanud õigesti kolmanda isiku tehnilist ja kutsealast pädevust, kuna OÜ Aigren vastab hankija poolt kehtestatud hanketeate (HT) osa III p 2.3 alapunkti 1 nõuetele. Kuivõrd hindamistingimuste järgi sai kolmas isik vaidlusalustel riigihanke osadel parimad hinded, tunnistati tema pakkumus õigesti edukaimaks.

27. Hanketeate p-s III 2.3) on vastustaja esitanud pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust puudutava kvalifitseerimise tingimuse, mille kohaselt peab pakkuja olema viimase kolme aasta jooksul teostanud maaparandussüsteemide hooldus-, uuendusvõi ehituslikke rekonstrueerimistöid maaparandusseaduse tähenduses või olema teostanud teetöid teeseaduse tähenduses rahalises mahus kokku vähemalt 200 000 eurot iga hankes pakutava hanke osa kohta. Selle kohta tuli esitada vastavate ehitustööde nimekiri koos sõlmimise kuupäevade, lepingute maksumuse ja infoga teiste lepingupoolte kohta (lisa 2, vorm 5) ning tõend selle kohta, et ehitustööd teostati sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Pakkumuse esitamisel rohkem kui ühele hanke osale pidi pakkuja kirjeldatud kogemus vastama pakutud hanke osade suhtes esitatud vastavate nõuete summale. Kvalifitseerimise tingimustes puudus nõue esitada referentsina kõik viimase kolme aasta jooksul tehtud tööd ja kaebaja selline seisukoht on ekslik. Kohtu hinnangul oli hanketeate punktis III 2.3) kehtestatud kvalifitseerimistingimus üheseltmõistetav. Riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused läheksid vastuollu RHS § 3 puntkis 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitvuse põhimõttega. Kui hankija sooviks oleks olnud, et esitatakse kõik viimase kolme aasta jooksul teostatud tööd, siis oleks pidanud selline kvalifitseerimistingimus ka selgesõnaliselt hankedokumentides sisalduma.

28. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Kohtu hinnangul olid hanketeate p-s III 2.3) esitatud pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust puudutava kvalifitseerimise tingimused piisavad ja RHS § 39 lõikega 1 kooskõlas. Kui tingimuseks oleks olnud näiteks rahaliselt suurem tööde maht, oleks see oluliselt vähendanud võimalike pakkujate ringi ning oleks olnud seetõttu ebaproportsionaalne (ja vastuolus RHS § 39 lõikega 1). Olukord, kus tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks oleks seatud alampiiriks vastaval ajavahemikul konkreetses rahalises väärtuses tööde teostamine ning samas nõutud kõikide sellel ajavahemikul tehtud tööde referentsina esitamist ning nende täitmise tõendamist, seaks oluliselt suurema koormuse nendele pakkujatele, kellel on referentsina esitada rohkem töid. Mida suurem oleks kontrollitavate tööde hulk, seda suurem oleks ka tõenäosus, et nende tööde hulgas leidub ka selliseid, mille korrektne täitmine võib vajada põhjalikumat tõendamist. Selline olukord oleks kohtu hinnangul pakkujate ebavõrdne kohtlemine. Samale järeldusele jõudis õigustatult ka VAKO.

29. RHS § 39 lõikest 1 ei tulene hankijale kohustust kontrollida, et pakkuja on viimase kolme aasta jooksul täitnud kõiki tema poolt sõlmitud sarnaste tööde lepinguid (ka neid, mida pakkuja ei ole nimekirjas esitanud) sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt. Sellise kohustuse panemine hankijale oleks ebaproportsionaalne ja seda kohustust oleks hankijal võimatu ka täita, kuna sel juhul peaks hankija hakkama ise nõudma välja ja kontrollima eraõiguslikelt pakkujatelt laekunud andmeid. Samuti läheks selline kohustus vastuollu riigihankemenetluse formaliseerituse printsiibiga. Kui hankija ei lähtu hankedokumentidest ja RHS-st otseselt tulenevatest nõuetest, hakates ise kohaldama mingeid lisatingimusi, oleks see meelevaldne ja võiks tuua kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Antud juhul oleks hanketeate punktis III 2.3) kehtestatud

3-15-3213 7(9) kvalifitseerimistingimuste selline tõlgendus, et viimase kolme aasta jooksul teostatud tööd mahus kokku vähemalt 200 000 eurot iga hankes pakutava hanke osa kohta tähendab seda, et esitada tuleb kõik viimase kolme aasta jooksu vastavas hanke osas tehtud tööd, ilmselgelt väär ja seda ei saaks käsitleda ka laiendava tõlgendusena. Õigus on VAKO-l, vastustajal ja kolmandal isikul, et pakkujaid pidid referentstöödena esitama iga hankeosa kohta vähemalt 200 000 eurose mahuga töid ning see, millised tööd esitatakse, on pakkujate valik. Vastustajale ei tulene ühestki õigusaktist kohustust asuda läbi viima kontrolli, kas pakkujad on esitanud pakkumises peale referentstöödena esitatute veel mingeid muid töid.

30. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik OÜ Aigren esitas pakkumises iga hanke osa kohta referentstöödena töid vähemalt 200 000 euro ulatuses (maksumused on kokku 304 877,60 + 141 215,70 + 82 853,80 + 86 336,40 + 394 211,67 = 1 009 495,17 eurot). Vaidlust ei ole ka selles, et kolmas isik oli sel perioodil teostanud lisaks muidki töid. Riigihanke „Teede piirkondlik remont ja hooldus aastatel 2013 – 2015 (2)“ viitenumbriga 140309 tulemusena sõlmitud 3.04.2013 töövõtulepingu nr 3-2.5.4/7 alusel tehtud töid (mille osas kaebaja leiab, et OÜ Aigren on lepingut rikkunud) OÜ Aigren referentstöödena pakkumises ei esitanud. Seega puudub antud juhul vajadus hakata hindama nimetatud lepingu nõuetekohast täitmist. VAKO otsus oli selles osas õiguspärane.

31. Üks kolmanda isiku poolt referentsina pakkumises esitatud töödest oli RMK-ga hankemenetluse nr 151560 tulemusena sõlmitud hankelepingu. Tõendamata on, et kolmas isik oleks nimetatud lepingut rikkunud. Vastustaja selgitas istungil, et ei monitoorinud ehitusautode liikumist objektil, kuna tee ehituse puhul ei ole oluline mitte ehtiusprotsess, vaid tulemuse vastuvõtmine. Vastustaja kinnitas, et objekti ülevõtmisega probleeme ei olnud. Puudub põhjus, miks vastustaja oleks pidanud kinnitama, et lepingu täitmisega seoses OÜ-le Aigren pretensioone ei olnud, kuid tegelikult oleks leping jäänud nõuetekohaselt täitmata.

32. Riigihanke „Teede piirkondlik remont ja hooldus aastatel 2013 – 2015 (2)“ viitenumbriga 140309 tulemusena sõlmis vastustaja kolmanda isikuga 3.04.2013 töövõtulepingu nr 3-2.5.4/7. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik ei esitanud vormil 5 esitanud riigihanke nr 140309 tulemusena sõlmitud lepingut. Seega ei ole riigihanke viitenumbriga 140309 raames sõlmitud lepingu täitmine kolmanda isiku poolt käesolevas haldusasjas asjakohane. VAKO on õiguspäraselt jätnud selle lepingu täitmisega seotud tõendid asja lahendamisel arvesse võtmata. Samas märgib kohus siiski, et asja materjalidest nähtub, et kaebaja väide, nagu oleks kolmas isik aastatel 2014 – 2015 rikkunud korduvalt ja suures ulatuses eelmisel perioodil RMK-ga sama töö tegemiseks sõlmitud lepingut (riigihange viitenumbriga 140309), ei vasta tõele. Kohus ei leia esitatud tõendite hulgast kinnitust kaebaja väitele, et „hankija on ise möönnud, et kolmas isik ei ole täitnud hankijaga sõlmitud eelnevaid lepinguid nõuetekohaselt ning on palunud korduvalt kaebaja abi lepingute täitmisel (kuivõrd tal endal puuduvad nii nõuetekohane tehnika kui ka valmidus lepingu nõuetekohaseks täitmiseks).“. Ühestki tõendist ei nähtu seda, et enne kui RMK töötajad esitasid konkreetseid vaidlusaluseid tellimusi täitmiseks PALMEKS OÜ-le, oleks samasugused tellimused eelnevalt esitatud ka OÜ-le Aigren. Selle väite lükkavad ümber ka RMK ja OÜ Aigren esindajad. RMK esindaja kinnitas istugnil, et on mõistmatu, mis põhjusel RMK töötajad tellisid töid sõlmitud lepingu väliselt PALMEKS OÜ-lt, tuues ühe võimaliku põhjusena välja selle, et kuna tegemist on väikse maakonnaga, kus inimesed tihti tunnevad üksteist, siis võivadj sellise tellimuse taga olla isiklikud eelistused ja sõbralikud suhted. Peatumata liigselt tuttavlikel suhetel, ei ole mistahes tõendeid OÜ Aigren poolsete riigihanke viitenumbriga 140309 alusel sõlmitud lepingu rikkumise kohta. OÜ-le Aigren ei saa panna süüks seda, kui hankija, kes vastavalt 3.04.2013 töövõtulepingule nr 3-2.5.4/7 oleks pidanud tellima tööd temalt, tellis osad tööd hoopis PALMEKS OÜ-lt. Ka siinkohal puudub mõistlik põhjus, miks vastustaja oleks pidanud kinnitama, et lepingu täitmisega seoses OÜ-le Aigren pretensioone ei olnud, kuid tegelikult oleks leping jäänud nõuetekohaselt täitmata.

3-15-3213 8(9)

33. Kui RMK oli ise OÜ Aigreni referentstööde tellija, ei pidanud OÜ Aigren võtma RMK-lt tõendit selle kohta, et tööd on nõuetekohaselt tädietud, kuna vastav teave oli RMK-l endal niikuinii olemas.

34. Kokkuvõtvalt ei ole OÜ Aigren esitanud hankijale valeandmeid enda kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta ja puuduvad alused tema RHS § 38 lg 1 p 6 kohaselt menetlusest kõrvaldamiseks. Riigi Metsamajandamise Keskuse riigihangete osakonna juhataja 20.11.2015. käskkiri nr 1-47.944/4 ning VAKO 15.12.2015 otsus nr 251-15/167448 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Käesoleval juhul tegi kohus otsuse vastustaja ja tema poolel osalenud kolmanda isiku kasuks. Vastustaja esitas kohtule taotluse õigusabikulude 2280 euro väljamõistmiseks, arvestamata käibemaksu, ning istungiga seotud kulude väljamõistmiseks 500 eurot, arvestamata käibemaksu. Kohus leiab aga, et antud juhul ei ole vastustaja kantud õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine tervikuna põhjendatud. Esiteks on ca 50% vastustaja õigusabikuludest (1100 euro ulatuses osas, arvestamata käibemaksu) tekkinud seoses VAKO menetlusega. Oma taotluses nende kulude väljamõistmiseks tugineb vastustaja tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS). HKMS § 1 lg 3 alusel kohaldatakse HKMS-s sätestatud juhtudel halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. HKMS § 108 lg 12 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotusele üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. HKMS § 109 (menetluskulude väljamõistmine) viidet TsMS-le ei sisalda. Arvestades eelnevat ei ole vastustaja poolt välja toodud TsMS sätted antud juhul kohaldatavad. Tulenevalt HKMS § 101 lg-st 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud (HKMS § 103 p-d 1-4). Seega on kohtuvälised kulud tekkinud väljaspool kohut, kuid peavad olema seotud siiski konkreetses kohtumenetluses osalemisega. Eelnimetatud sätte alusel ei saa taotleda kohtuväliste kulude väljamõistmist juhul, kui kulud on tekkinud seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, erinevalt TsMS § 162 lg-s 2 ja § 144 p-s 4 sätestatust, millisel juhul vastav võimalus on tagatud. Kuivõrd ka RHS ei näe ette, et õigusabikulusid oleks võimalik kaebajalt välja mõista, jäävad vaidlustusmenetlusega seotud kulud vastustaja enda kanda.

36. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. RMK on arvuka töötajaskonnaga organisatsioon, kelle jaoks riigihangete korraldamine on igapäevane majandustegevus. Sellisel juhul on kohtumenetluses RMK poolt advokaadi palkamine küll kindlasti kasulik (ja kohus ei heida siinkohal midagi ette RMK-d esindanud advokaadi tööle, arvetelt nähtuv töö oli tehtud menetluses põhjendalt ja mõistlikus mahus), ent mitte hädavajalik kulutus. Halduskohtupraktikas mõistetakse vastustajate kasuks menetluskulusid välja üksnes erandjuhtudel, kuna reeglina peaksid vastustajad enda kohtus esindamisega ise hakkama saama. Kohus leiab seetõttu, et RMK kulutused õigusabile tuleb jätta tema enda kanda, v.a. kohtuistungiga seotud kulu 500 eurot.

37. HKMS § 108 lg 8 hüvitab kolmanda isku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite alusel nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema anda kanda. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Erandina saab sama lõike kohaselt esitada kolme tööpäeva jooksul kohtuistungist selliste kulude nimekirja, mis seonduvad osalemisega asja lõpetaval kohtuistungil. Kolmandal isikul enne kohtuvaidluste algust menetluskulude taotlust esitada ei olnud, mistõttu kulud enne kohtuistungit

3-15-3213 9(9) väljamõistmisele ei kuulu. Nende kulude väljamõistmist takistab ka HKMS § 108 lg 8, mille alusel kui vastaspool ei pea kulusid (vastustajale) hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Peale kohtuistungit laekus kolmandalt isikult taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 1656 eurot (arvestamata käibemaksu), mille hulgas kohtuistungiga seonduv kulu koos ettevalmistusega 4 h 54 minutit. Kolmanda isiku esindaja õigusabiteenuse tunnihinnaks oli arve kohaselt 115 eurot. Kohtuistungi pikkus oli protokolli kohaselt 2 tundi. Kohtuistungi ettevalmistamisega seotud kulu vähendab kohus 75 euro võrra, kuna olles materjali varem läbi töötanud, kõlab 3-tunnine ettevalmistus ülemääraselt. Kohus leiab, et kolmanda isiku kohtuistungil osalemisega seotud kulud on põhjendatud ja tuleb kaebajalt välja mõista 500 eurot.

37. Kaebaja kantud menetluskulud (sh riigilõiv) jäävad tulenevalt HKMS § 108 lg 1 tema enda kanda.

38. Kaebaja kohtuistungil esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadriann Ikkonen kohtunik