2-15-106581/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-106581

Tsiviilasi

Riivits legal&finance OÜ hagi Nils Võsa vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

ringkonnakohtus

204 eurot (välja mõistmata jäetud õigusabikulu)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015.a tagaseljaotsus

Menetluse alus ringkonnakohtus Riivits legal&finance OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja) Riivits legal&finance OÜ (reg kood

12096850), seaduslik esindaja Tanel Riivits

Vastustaja (kostja): Nils Võsa (IK: XXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Riivits legal&finance OÜ poolt tsiviilasjas

nr 2-15-106581 Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015.a

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks

Riivits legal&finance OÜ -le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

2

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Riivits legal&finance OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Maakohtu 1. detsembri 2015.a tagaseljaotsuse peale osas, milles kohus jättis kostjalt välja

mõistmata hageja (apellandi) õigusabikulud. Apellant leiab, et õigusabikulude välja

mõistmata jätmise aluseks ei ole asjaolu, et hageja lepinguliseks esindajaks

kohtumenetluses oli hageja enda juhatuse liige.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Riivits legal&finance OÜ poolt Tartu Maakohtu 1. detsembri

2015.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse

kohaselt hageja nõude suuruseks 4000 eurot, sellest põhivõlgnevus 2000 eurot.

Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsus osas, milles kohus jättis kostjalt välja

mõistmata apellandi õigusabikulud summas 204 eurot.

Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva

seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse

resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse

edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu

eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust

menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei

ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21

järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse

võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti

kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt

hinnanud tõendeid ning mõni eelnimetatud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse

väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse

normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud.

Hageja (apellandi) näol on tegemist äriühinguga, kelle põhitegevusalaks on äriregistri

andmetel vastavalt EMTAK 2008 klassifikatsioonile 69102 õigusnõustajate ja

õigusbüroode tegevus. Tegevus hõlmab klientidele õigusabiteenuste osutamist. Hagi

esitamine tsiviilasjas nr 2-15-106581 omas vahetut seost äriühingu põhitegevusalaga

(võlanõuete ülesostmine ja võlgnikelt sissenõudmine). Ringkonnakohus on seisukohal, et

puudub põhjendus tasustada eraldi (sh kohtumenetluses vastaspoolelt väljamõistetavate

õigusabikulude arvel) juhatuse liikme ametitegevust, mis on otseses seoses äriühingu

3

peamise tegevusvaldkonnaga. Tähtsust ei oma seejuures, kas juhatuse liige esines hagejat

esindades füüsilise isikuna või teise äriühingu töötaja ja/või juhatuse liikmena. Maakohtu

otsustus on selle seisukohaga kooskõlas.

Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus lahendas asja tagaseljaotsusega, siis TsMS

§ 657 lg 2 kohaselt tuleks ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse põhjendatuse ning

tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme

kohtule.

4. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg

4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/