2-15-17226/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-15-17226

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number 2-15-17226

Määruse tegemise aeg ja koht 21.01.2016, Tallinn

Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi Sidok-Toomsalu Kohtuasi

HM taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.12.2015 määrus riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HM määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: HM (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 09.12.2015 määrus tühistada ning saata tsiviilasi avalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. HM (avaldaja) esitas 13.11.2015 Harju Maakohtule avalduse ning 30.11.2015 täpsustuse riigi õigusabi saamiseks seoses sooviga pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Probleemi kirjeldusest nähtub, et kriminaalasja nr X-XX- XXXXX läbivaatamisel on 06.08.2012 pealt kuulatud ja salvestatud konfidentsiaalne kohtualuse ja advokaadi vaheline vestlus. Kuna avaldaja sai õiguste rikkumisest teadlikuks pärast lõpplahendi jõustumist, siis puudus tal võimalus esitada vastavasisuline taotlus nimetatud kriminaalasja läbivaatamisel. Asjast tulenevaks võimalikuks kasuks peab avaldaja moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist, kohtuasja uut, erapooletut ning õiglast läbivaatamist ning teistmisavalduse esitamist Riigikohtule Euroopa Inimõiguste Kohtu positiivse lahendi alusel.

Tsiviilasi nr: 2-15-17226

2(4)

2. Harju Maakohus keeldus 09.12.2015 määrusega avaldaja taotluse menetlusse võtmisest. Maakohus märkis, et kohtute infosüsteemi kohaselt on avaldajale kriminaalasjas nr X-XX-XXX antud riigi õigusabi pöördumiseks kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Riigi õigusabi korras määratud advokaat selgitas, et nimetatud asjas on pöördutud Euroopa Inimõiguste Kohtusse 2015. a mai lõpus või juuni alguses ning kaebuse aluseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 rikkumine kriminaalmenetluses nr X-XX-XXXXX. Euroopa Inimõiguste Kohtusse saab esitada kaebuse kuue kuu jooksul riigisisese otsuse jõustumisest. Kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX on jõustunud 19.01.2015, mistõttu oli riigi õigusabi andmise taotluse esitamise ajaks (s.o 13.11.2015) möödunud 6-kuuline kaebuse esitamise tähtaeg. Kuigi kriminaalasjas nr X-XX-XXX riigi õigusabi andmise ajal ei olnud avaldajale teada, et kriminaalasja nr X-XX-XXXXX läbivaatamisel on 06.08.2012 salvestatud kohtualuse ja advokaadivaheline vestlus, sai avaldaja nimetatud faktist teadlikuks 18.05.2015. Asjaolust teadasaamise ajal polnud veel 6- kuuline tähtaeg möödunud ja avaldajale oli antud riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kuna riigi õigusabi ei olnud piiratud kaebuse aluseks olevate EIÕK artiklitega, oli avaldajal maakohtu hinnangul võimalus kaebus esitada riigi poolt määratud advokaadi vahendusel etteantud tähtaja jooksul. Maakohus keeldus avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene kaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu.

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas maakohtu määrusele 30.12.2015 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja riigi õigusabi taotluse rahuldada. 2015. a mai lõpus või juuni alguses Euroopa Inimõiguste Kohtusse avalduse esitamisel ei olnud ammendunud siseriiklikud õiguskaitsevahendid ning õiguskantsleri poolt ei olnud tuvastatud põhiõiguste rikkumine kohtumenetluses. Avaldaja märgib, et ei ole teadlik 2015. a mai lõpus või juuni alguses Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatud avalduse täpsest sisust, kuid kinnitab, et riigi õigusabi korras määratud advokaadiga polnud käesolevas menetluses nimetatud teemat puudutatud. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse avalduse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 19.01.2015.

Menetluse edasine käik

4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi avalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2, § 657 lg 1 p 3 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Tsiviilasi nr: 2-15-17226

3(4)

6. Maakohus on kohtumääruses märkinud, et avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel keelduda, kuna asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene kaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu. RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest RÕS § 37 lg 1 alusel, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, sest EIÕK artikli 35 lõikes 1 sätestatud 6-kuuline kaebuse esitamise tähtaeg on riigi õigusabi taotluse esitamise seisuga möödunud. Maakohus on arvestanud 6-kuulise tähtaja kulgemist arvates kohtuotsuse jõustumisest kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX. Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu.

7. EIÕK artikli 35 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Sättes nimetatud 6-kuuline tähtaeg viitab otsusele, millega kaebaja ammendab oma riigisisesed õiguskaitsevahendid kaevatavas küsimuses. 19.01.2015 jõustunud otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX sellise otsusena kolleegiumi hinnangul käsitletav pole, sest kaevatavat küsimust nimetatud otsus ei analüüsi. Otsusena EIÕK artikli 35 lg 1 mõttes võib ringkonnakohtu hinnangul pidada Riigikohtu 07.12.2015 määrust, millega Riigikohus keeldus avaldaja 19.11.2015 teistmisavalduse menetlusse võtmisest. 19.11.2015 teistmisavalduses viitas avaldaja 06.08.2012 kohtuistungi helisalvestisele ja leidis, et lindistades avaldaja ja tema kaitsja konfidentsiaalset vestlust, loodi prokurörile ja kannatanu esindajale põhjendamatu eelis, kuna vestlus puudutas süüdimõistetu kaitsetaktikat. Avaldaja hinnangul riivati sellega avaldaja kaitsepõhiõigust, mis on käsitletav kriminaalmenetluse olulise rikkumisena kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 12 mõttes. Avaldaja soovis teistmisavalduse esitamisega saavutada kohtumenetluse uuendamist, kuid Riigikohus keeldus avaldaja 19.11.2015 teistmisavalduse menetlusse võtmisest KrMS § 370 lg-s 2 märgitud aluste puudumise tõttu. Teistmisavalduse esitamisega ammendas avaldaja ringkonnakohtu arvates riigisisesed õiguskaitsevahendid kriminaalasjas menetluse uuendamise otsustamiseks. Moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõude esitamine halduskohtule ei oleks eelkõige riigivastutuse seaduse § 15 lg-s 1 sätestatut arvestades hetkel ilmselt õiguslikult perspektiivne. Eelmärgitut arvestades hakkas osundatud Riigikohtu 07.12.2015 määruse jõustumisest kolleegiumi hinnangul kulgema EIÕK artikli 35 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ning maakohtu järeldust, et avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda EIÕK artikli 35 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumise tõttu, ei saa pidada õigeks.

8. Ka pole riigi õigusabi taotluse menetlemisest keeldumist õigustavate põhjendustena ringkonnakohtu hinnangul käsitletav asjaolu, et avaldajale on 26.01.2015 juba antud riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumiseks, ega ka see, et riigi õigusabi polnud piiratud kaebuse aluseks olevate EIÕK artiklitega. Maakohus märgib ka ise vaidlustatud määruses, et 26.01.2015 riigi õigusabi andmise hetkel ei olnud

Tsiviilasi nr: 2-15-17226

4(4) avaldaja veel teadlik 06.08.2012 kohtuistungi vaheaja salvestamisest. Kolleegium möönab, et riigi õigusabi andmiseks võib puududa alus juhul, kui avaldaja on samal eesmärgil riigi õigusabi juba saanud ja samasisulise kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule juba esitanud. Sellist asjaolu tsiviilasjas seni kogutud materjalidest siiski ei nähtu.

9. Menetluses läbivaadatav avaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 477 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Nii hagikui ka hagita menetluses esitatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371. Ringkonnakohus märgib, et riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumist ei saa ülalmärgitut arvestades põhjendada vaid viitega RÕS § 7 lg 1 p-le 5. RÕS-is sätestatud avalduse vormi ning sisunõuete rikkumine võib küll seaduses sätestatud juhtudel olla avalduse menetlemisest keeldumise aluseks, kuid seejuures tuleb täiendavalt tugineda TsMS §-s 371 sätestatule. RÕS § 37 lg 1 (ja ka § 7) alusel riigi õigusabi andmisest keeldumine saab reeglina toimuda aga sisulise menetluse tulemusena, mitte avalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.

10. Tulenevalt eespool märgitust on kolleegium seisukohal, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, keeldudes riigi õigusabi avalduse menetlusse võtmisest RÕS §

7 lg 1 p 5 alusel kaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu. TsMS § 667 lg 2, § 657 lg

1 p 3 koosmõjus §-ga 659 alusel tuleb maakohtu vaidlustatud määrus seetõttu tühistada ja saata tsiviilasi avalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osas, milles avaldaja taotleb maakohtu määruse tühistamist. Avalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel ja sisulisel menetlemisel tuleb maakohtul kontrollida avaldaja vastavust RÕS-is sätestatud tingimustele, sh anda hinnang avaldaja võimekusele tasuda õigusabiteenuse eest oma isiklikest vahenditest. Riigi õigusabi andmisel tuleb arvestada eeskätt avaldaja vältimatute kulutuste olemasolu ja suurust.

11. Muus osas tuleb avaldaja määruskaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtul ei ole võimalik otsustada riigi õigusabi andmise üle olukorras, kus maakohus pole avaldaja taotlust veel sisuliselt lahendanud. TsMS § 11 lg 1 kohaselt vaatavad kõiki tsiviilasju esimese astme kohtuna läbi maakohtud. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Ülle Jänes

Imbi Sidok-Toomsalu