2-15-118227/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-118227

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-118227 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Rauno Varep vastu võlgnevuse 904,74 eurot ja viivise 884,75 eurot väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 1789,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; aadress: Weizenbergi 20,10151 Tallinn)

• Hageja esindaja: Kadri Timuska (lepinguline esindaja); aadress: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: Inkasso@julianus.ee)

• Kostja: Rauno Varep (isikukood: XXXX; aadress: XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Rauno Varep vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Rauno Varepilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 1533,86 eurot (üks tuhat viissada kolmkümmend kolm eurot ja 86 eurosenti), millest 756,93 eurot on põhinõue ja 776,93 eurot on sissenõutavaks muutunud viiviseintress.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 85,71% ulatuses Rauno Varepi ja 14,29% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-118227 Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 (kolmsada) eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ning 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

6. Välja mõista Rauno Varepilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 257,13 eurot (kakssada viiskümmend seitse eurot ja kolmteist eurosenti).

7. Välja mõista Rauno Varepilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt (257,13 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine

8. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse

Tsiviilasi nr 2-15-118227

peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine

9. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 18.12.2015. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolude kirjeldus

Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.06.2012 järgnevad lepingud: liitumislepingu nr 1807613 teenuspaketiga Elisa Lihtne 15; järelmaksuga vara müügilepingu nr 1807623 (seadme väärtus

432 eurot), liitumislepingu nr 1807613 teenuspaketiga Elisa Lihtne 15, järelmaksuga vara müügilepingu nr 1807625 (seadme väärtus 432 eurot), mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.

Tsiviilasi nr 2-15-118227

Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Elisa Eesti AS on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingu(te)st, mis sätestab – juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma Elisa Eesti AS’le miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr 2006144985 käsitlustasudega, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Nimetatud lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Elisa Eesti AS loovutas 2.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 904,75 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja esitas 27.08.2015 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-15-118227), mis anti üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas aegumise vastuväite.

Põhjendav osa

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväites on kostja asunud seisukohale, et hageja nõuded on aegunud. Kohus märgib, et TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3 algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Antud juhul algas kõige varasema arve aegumistähtaeg kulgema 31.12.2012. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mis peatab aegumise, on kohtule esitatud 27.08.2015, siis ei ole hageja esitatud nõuded aegunud. Seega jätab kohus kostja aegumise vastuväite rahuldamata. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 12.06.2012 sõlmitud liitumislepingud nr 18707617 ja 1807614 ning järelmaksulepingud nr 1807623 ja 1807625 lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

Tsiviilasi nr 2-15-118227

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 (12.06.2012 kehtinud redaktsiooni) kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete (2005747908; 2005945501; 2006144985) eest tasumata 904,75 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, järelmaksust, miinimumarvest ja käsitlustasust, kokku summas 904,75 eurot. Kohus leiab, et Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kuuenda lõike kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisa Eesti AS-l õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu 63,91 eurot ja arvestada viivist järelmaksuga vara müügilepingus märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Hageja on avaldanud kohtule, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused ning kohus nõustub sellega, arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.

Kuna käsitlustasu summas 127,82 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 776,93 eurot (60,26+71+645,67). Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis 0,15% päevas. Hageja poolt esitatud viivise arvestuse kohaselt (tlk 62) oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1081,94 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 776,93 eurot.

Kuivõrd kostja on 07.04.2015 tasunud hagejale 20 eurot, arvestab kohus antud summa põhinõudest maha. Hageja nõue kuulub seega osalisele rahuldamisele 1533,86 euro ulatuses, millest 756,93 eurot on põhinõue ja 776,93 eurot 27.08.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 85,71% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 85,71% ulatuses kostja kanda ja 14,29% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuludena 257,13 eurot (85,71%

300 eurost).

Tsiviilasi nr 2-15-118227

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 257,13 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik