Legislator Case Law & Legislation
2-15-7735/11 AI generated

2-15-7735/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-15-7735/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

põhivõlg 6847 (kuus tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) eurot 78 senti, 20. kolm) eurot 69 senti ja viivis alates 21. maist 2015 kuni põhivõla tasumiseni

Legislator headnote

AI generated

2-15-7735/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: kolm) eurot 69 senti ja viivis alates 21. maist 2015 kuni põhivõla tasumiseni

Keywords

AI generated
performance in lieu of fulfillment implausible account of facts pledge bait pricing hail insurance credibility requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-7735

Hagi ese

OÜ ARTEX Design Factory hagi Gulbuve

Elements OÜ (endise ärinimega OÜ Estiske

Laftehus) vastu põhivõla 6847 euro 78 sendi ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7991 eurot 52 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja:

OÜ

ARTEX

Design

Factory;

registrikood 10678275.

Hageja

esindaja:

Olga

Vijard;

e-post

juristid.ee@lindorff.com

•

Kostja:

Gulbuve

Elements

OÜ

(endise

ärinimega OÜ Estiske Laftehus); registrikood

10288172.

Kostja esindaja: vandeadvokaat Rene Varul; e-

post rene@advokaadid.ee

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ ARTEX Design Factory hagi Gulbuve Elements OÜ (endise

ärinimega OÜ Estiske Laftehus) vastu põhivõla 6847 euro 78 sendi ja viivise

väljamõistmiseks.

2. Mõista Gulbuve Elements OÜ-lt OÜ ARTEX Design Factory kasuks välja

põhivõlg 6847 (kuus tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) eurot 78 senti, 20.

mai 2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 643 (kuussada nelikümmend

kolm) eurot 69 senti ja viivis alates 21. maist 2015 kuni põhivõla tasumiseni

määras 0,02% tasumata põhivõlast päevas.

3. Jätta menetluskulud Gulbuve Elements OÜ kanda. Mõista Gulbuve Elements

OÜ-lt OÜ ARTEX Design Factory kasuks välja menetluskulu 635 (kuussada

kolmkümmend viis) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2/3

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ ARTEX Design Factory (hageja) esitas 21. mail 2015 Tartu Maakohtule hagi

Gulbuve elements OÜ (endise ärinimega OÜ Estiske Laftehus) (kostja) vastu põhivõla

6847,78 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja väitel sõlmisid pooled suulise

müügilepingu, millega hageja müüs kostjale köögi- ja vannitoamööblit. Hageja on

kostjale mööbli lähetanud, kuid kostja on jätnud mööbli eest pool ostuhinda 6847,78

eurot tasumata.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostjale on arusaamatu

haginõude alus, sest hageja esitatud 8. veebruari 2013 saatelehel ja 20. jaanuari 2014

arvel olevad kaubad ei lähe kokku ning kostja on saatelehel näidatud kaupade eest

tasunud. Kostja leiab, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud nõude müügilepingujärgse ostuhinna saamiseks, st müügilepingu

täitmise nõude. Selle nõude rahuldamise eelduseks on asjaolu, et poolte vahel on

sõlmitud müügileping ning kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat ostuhinna

tasumise kohustust. Kohtu hinnangul ei ole kostja selgesõnaliselt hageja vastavaid

väiteid vaidlustanud. Samuti ei nähtu nende asjaolude vaidlustamise tahe selgelt kostja

esitatud vastusest hagile. Selles tugineb kostja üksnes hagile (ilmselt ekslikult) lisatud

8. veebruari 2013 saatelehe mittevastavusele hageja esitatud arvel tooduga. Samas ei

ole kostja väljendanud selget seisukohta kas ta tunnistab müügilepingu sõlmimist ja

endal selle alusel raha maksmise kohustust ning kas ta on ostuhinna tasunud. Samuti ei

ole kostja võtnud seisukohta hageja 12. juunil 2015 kohtule esitatud saatelehtede nr

731;747, 755 ja 731;732 kohta, millel märgitud kaubad kattuvad hageja esitatud arvel

tooduga. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud ega nende osas mingit

seisukohta väljendanud vaatamata sellele, et kohus 16. oktoobri 2015. a määruses

kostjalt

nimetatud

asjaolude

kohta

selget

seisukohta

küsis.

Seega

saab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel lugeda kostja nimetatud

asjaolud omaks võtnuks (vt ka Riigikohtu 1. juuli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-

09, p 12), st kohus loeb, et kostja on võtnud omaks asjaolu, et ta hagejaga

müügilepingu sõlmis ja müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise nõue on

sissenõutav. Kohus märgib täiendavalt, et sõltumata kostja omaksvõtust tõendavad

müügilepingu sõlmimist ka hageja 12. juunil 2015 kohtule esitatud saatelehed nr

731;747, 755 ja 731;732.

3/3

4. Kuivõrd eeltoodust lähtuvalt saab lugeda, et kostja on võtnud omaks müügilepingu

sõlmimise, ostuhinna sissenõutavuse ja ei ole esitanud tõendeid ostuhinna tasumise

kohta, on täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) §

108 lg 1 ja § 208 lg 1 kohaselt. Seega tuleb hageja nõue ostuhinna tasumiseks

rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata ostuhinna osa 6847,78 eurot.

Kuivõrd hageja nõuab kostjalt tasumisega viivitamise eest viivist väiksemas määras kui

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär, tuleb ka hageja viivisenõue

rahuldada. Kuivõrd kohus rahuldab hageja esmase nõude, siis hageja esitatud

alternatiivnõuet kohus ei käsitle.

5. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja

kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv

475 eurot ja esindajatasu 990 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

esindaja tunnitasu 80 eurot ning esindajal kulunud aeg hageja esindamiseks on kokku

3,5 tundi. Kohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud kulu

hagi esitamisele kulunud aeg 1 tund. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatud

ajakuluks hagile puuduolevate saatelehtede esitamise kulu, kuivõrd need lisad oleks

tulnud esitada koos esialgse hagiga. Kostja ei pea hüvitama hageja (esindaja)

hooletusest tingitud kulu. Kuivõrd hageja ei ole eristanud hagis puuduste kõrvaldamise

ja oma viimase menetlusdokumendi koostamise kulu, loeb kohus viimase osas

põhjendatuks sarnaselt hagiga ajakulu 1 tund. Nimetatud dokument on hagile sarnase

komplitseeritusastmega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 160

eurot. Kostjalt tuleb järelikult hageja kasuks välja mõista menetluskulu 475+160=635

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik