1-16-154/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-154

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2016.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-154 (11940000016) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Kriminaalasi B.B asi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) süüdistus §

356 lg1 avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses järgi Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

B.B, ik.xxx kehtivaid kriminaalkaristusi kolm, neist viimati:

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2011.a. otsusega

KarS § de 263 p1,4; 214 lg2 p1,4 järgi vangistusega 4 aastat -

(ärakandmisele kuuluv karistus vangistus 3 aastat 8 kuud 28 päeva) tingimisi katseajaga kaks (2) aastat kaks (2) kuud; väärteokaristatust ei oma, tõkendit ei ole kohaldatud,

Kaitsja riigi vandeadvokaat Sulev Raudsepp õigusabi korras RESOLUTSIOON

1. B.B kuriteos

356 lg1 Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

2.

suhtes temale Tartu Maakohtu KarS § 65 lg 1, 64 alusel pöörata täitmisele B.B

Viljandi kohtumaja 27.10.2011 otsusega KarS §

214 lg 2 p 1, 4 järgi -de 263 p 1, 4 ja mõistetud liitkaristus vangistus 4 aastat ja lugedes kergema karistuse kaetuks mõistetud

raskeima karistusega, mõista liitkaristus vangistus neli (4) aastat, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osalisest, so 3 kuud ja 2 päeva ärakantud karistus.

3. karistuseks oleks vangistus 3 (kolm) B.B poolt ärakandmisele kuuluvaks aastat 8 (kaheksa) kuud 28 p . äeva

4. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2011 otsusega B.B

Kriminaalasi nr 1-16-154

süüditunni karistamisel KarS §

214 lg 2 p 1, 4 järgi stamisel ja -de 263 p 1,4 ja vangistusega 4 aastat astat 8 k

28 p (ärakandmisele kuuluv karistus vangistus 3 a uud äeva) vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi KarS § 74, 75 lg 1 alusel katseajaga 2 aastat 2 kuud, milline katseaeg on käesolevaks ajaks möödunud (katseaja lõpp 26.12.2013), seega on B.B esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud.

5. Kuna KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liideti B.B-le Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2011 otsusega mõistetud 4 aastane vangistus ja käesoleva otsusega -

mõistetud 6-kuune vangistus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristusega mõistetud põhikaristus ei muutunud, siis lugeda B.B liitkaristuse kandmisest lõplikult vabastatuks.

6. B.B suhtes

tõkendit ei ole kohaldatud.

7. -

VÕS § de 1043 ja 1045 alusel rahuldada esitatud tsiviilhagid ja mõista B.B-lt välja kahjutasu järgmiselt:

- kannatanu Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu kasuks 7531 (seitse tuhat viissada kolmkümmend üks) eurot hüvitada

30 senti; mis Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2800049463;

- kasuks 7344 eurot, mis

kannatanu R. A (seitse tuhat kolmsada nelikümmend neli) hüvitada R.A arveldusarvele nr X Swedbankis.

8. B.B’ u riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista lt

- kaitsjatasu eurot;

100 (ükssada) - ummas 80 kriminaalasjas kannatanutele arvestatud ja väljamakstud sõidukulu kokku s (kaheksakümmend) eurot; kokku 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot.

Väljamõistetud menetluskulu tuleb B.B’ u tasuda igakuiste osamaksetena l kaheteist (12) kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 15,00 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 29. veebruariks 2016.a.

B.B’ ul menetluskulu

tasuda riigi kasuks välja mõistetud Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- - is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

menetluskulu, B.B 33311500006723 „ “. Selgituseks märkida: , kr asi 1-16-154.

Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe k jooksul lahendi jõustumisest või uu

kohtuotsusega määratud korras ei ole tasutud seadusega ettenähtud . Kui menetluskulu

tähtajal või kohtuotsusega määratud korras kohtutäiturile saadetakse kohtuotsus

täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS

§ 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu,

Kriminaalasi nr 1-16-154

see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.

Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. B.B` s

ut üüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 03.04.2011.a kuni 07.04.2011.a, korraldades X tajana X maakonnas X vallas X X kinnistul metsateatise alusel OÜ töö külas lageraiet ja määrates kaardi ja GPS seadme abil kinnistu piire ning näidates neid looduses ette

OÜ X harvesteri operaatorile G. R töötajale , ei olnud piisavalt tähelepanelik ja näitas raiutava alana kõrvala kinnistu, kus lageraie ei olnud lubatud, mille tagajärjel suva X eraldisel 16 raiuti

G.R poolt 1,421 ha puistu I rinde rinnaspindala alammäärast 10,6 m2/ ha kohta väiksemaks.

B.B korraldatud tegevuse tagajärjeks on Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatud keskkonnakahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast.

Metsaseaduse § 67 lg 3 järgi on 81 90 aastase tamme enamuspuuliigiga puistu kahjumääraks -

rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega 500 eurot 1m2/1ha kohta. Seega tekitas B.B ebaseadusliku metsaraie korraldamisega keskkonnakahju kokku 7531,30 eurot, mis on oluline kahju.

Metsaraiega X kinnistult tekitati kinnistu omanikule R. A varalist kahju kokku 7344,00 eurot.

Metsasea

duse § 37 lg 2 sätestab, et metsa raieks andmisel peab andja võtjale tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima. Sama seaduse § 37 lg 7 kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Oma sellise tegevusega, mis seisnes puude ja põõsaste ebaseaduslikus raiumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani B.B toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo . Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus KarS § 356 lg 1 B.B-le : ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6) kuud..

KarS § 65 lg 1, 64 pöörata täitmisele B.B suhtes alusel Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja 27.10.2011 otsusega KarS § 263 p 1, 4; § 214 lg 2 p 1, 4 järgi mõistetud karistus vangistus 4 aastat ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristus vangistus neli (4) aastat, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osalisest, so 3 kuud ja 2 päeva, ärakantud karistus. Ärakandmisele kuulub karistus vangistus 3 a 8 k 28 p.

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2011 otsusega B.B süüditunnistamisel ja karistamisel KarS § 263 p 1, 4; § 214 lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 4 a (ärakandmisele kuuluv karistus vangistus 3 a 8 k 28 p) vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi KarS § 74, 75 lg 1 alusel katseajaga 2 aastat 2 kuud, milline katseaeg on käesolevaks ajaks möödunud (katseaja lõpp

26.12.2013), seega isik on esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. Kuna KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liideti B.B-le Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

27.10.2011 otsusega mõistetud 4 aastane vangistus ja käesoleva otsusega mõistetud 6 - -kuune

Kriminaalasi nr 1-16-154

vangistus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristusega mõistetud põhikaristus ei muutunud, siis lugeda B.B liitkaristuse kandmisest lõplikult vabastatuks.

Süüdistatav B.B andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistetava menetluskulu tasumisele ositi.

Tsiviilhagidele vastuväited puuduvad.

Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus Kriminaalmenetluse leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. seadustiku (edaspidi KrMS) -s § 239 lg

2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kannatanud Kokkulepe on on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. sõlmitud süüdistatava vab Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul al tahtel ja on talle arusaadav. .

Kohus tunnistab B.B’

356 lg1 kvalifisteeritava kuriteo i süüdi KarS § järgi

toimepanemises kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkuleppe ning mõistab temale kinnitamisel karistuse mõistmise osas arvestab kohus asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas B.B-le süüks arvatud kuritegu on toimepandud enne Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2011.a. kohtuotsust. Kohus arvestab KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. B.B karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend – tõkendit ei ole kohaldatud.

Tsiviilhagi – Kannatanu Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitanud tsiviilhagi summas 7531,30 eurot, mis

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr hüvitada

EE891010220034796011, viitenumbriga 2800049463 / tl 248-254 / ja kannatanu R. A on esitanud tsiviilhagi summas 7344,00 rot . A arveldusarvele nr X Swedbankis / eu , mis hüvitada R

tl 255-265 /. Süüdistataval vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Kohus leiab, et tsiviilhagid kuuluvad VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel rahuldamisele. Asitõendid – puuduvad.

Menetluskulu

d. Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral - menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kuna B.B-lt on juba varasema kohtuotsusega riigituludesse väljamõistetud sundraha ja ta on käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo toimepannud enne viimast kohtuotsust, siis topelt sundraha väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud.

- kannatanutele menetluskuluks mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele on kohtueelses menetluses arvestatud ja riigi poolt tasutud sõidukulu kokku summas 80,00 eurot (t.179-181; 182-184); -

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS §

180 lg1 alusel kuulub riigituludesse. B.B’ u riigi väljamõistmisele süüdistatavalt le

õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud kohtulikus menetluses ja kohtueelses menetluses tasuks kokku eurot, mis kuulub põhjendatud

100 (ükssada) süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi 1 aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik