2-15-17045/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLikvideerida Osaühing XXX ja kustutada ta Tartu Maakohtu registriosakonna Osaühing XXX likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele
Legislator headnote
AI generated2-15-17045/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Likvideerida Osaühing XXX ja kustutada ta Tartu Maakohtu registriosakonna Osaühing XXX likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-17045
Tsiviilasi
XXX avaldus Osaühing XXX pankrotimenetluse
algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX)
Võlausaldaja lepinguline esindaja: XXX(e-post XXX)
Võlgnik: Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht
XXX)
Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX (e-post
XXX)
Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7
Tallinn 10111, telefon 50 97 167, faks 664 5135, e-post
indrek@pankrotihaldur.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
11. jaanuar 2016.a
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada
Osaühing
XXX
pankrotiavalduse
menetlus
pankrotti
välja
kuulutamata raugemise tõttu.
2. Likvideerida Osaühing XXX ja kustutada ta Tartu Maakohtu registriosakonna
registrist.
3. Osaühing XXX likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele
pankrotihaldurile Indrek Lepsoole.
4. Pärast Osaühing XXX kustutamist äriregistrist vabastada Indrek Lepsoo ajutise
halduri kohustustest.
5. Määrata Osaühing XXX dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige
XXX(isikukood XXX).
6. Määrata Osaühing XXX ajutise halduri Indrek Lepsoo töötasuks 560 eurot,
millele lisandub käibemaks 112 eurot ja hüvitada ajutise pankrotihalduri
kulutuste katteks 37,50 eurot, millele lisandub käibemaks 7,50 eurot.
7. Menetluskulud jätta Osaühing XXX kanda.
8. Tasuda osaühing INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr
EE662200221024695063 ajutise halduri tasu 200 euro ulatuses 09.12.2015 tasutud
tagatise arvelt.
9. Ajutise halduri tasu summas 472 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste hüvitis
summas 45 eurot (sh käibemaks) välja mõista Osaühingult XXX osaühing INC
Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr EE662200221024695063.
10. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni
kohtumaja kaudu.
Asjaolud
Võlausaldaja XXX esitas 10.12.2015 kohtule avalduse Osaühing XXX pankrotimenetluse
algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus
võlausaldaja ees 2621,95 eurot, mis tuleneb tööõigussuhtes tasumata jäänud summadest ja on
välja mõistetud töövaidluskomisjoni 16.01.2015 otsusega. Nõude sissenõudmiseks on
alustatud täitemenetlus 17.03.2015 avalduse alusel, kuid selle raames pole suudetud nõuet
täita. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. Harju Maakohtu 16.11.2015
määrusega võeti avaldus menetlusse, 30.11.2015 määrusega kohustati avaldajat tasuma tagatis
ning 10.12.2015 määrusega nimetati Osaühing XXX ajutiseks pankrotihalduriks Indrek
Lepsoo. Avaldaja tasus tagatise summas 200 eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks
09.12.2015 selleks ettenähtud kohtu kontole.
Ajutise halduri aruanne
07.01.2016 esitas Indrek Lepsoo kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.
Ajutine haldur selgitab aruandes, et 10.12.2015 on ajutine haldur saatnud Osaühingu XXX
juhatuse liige XXX järelepärimise, kus palus esitada andmed ja seletuse ettevõtte
majandusliku olukorra kohta, mis aitaksid välja selgitada Osaühingu XXX varad ja
kohustused. Võlgnik on edastanud vastuse ajutise halduri teabenõudele 29.12.2015, kuid
raamatupidamise dokumente võlgniku juhatuse liikmel ajutisele haldurile esitada ei olnud.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, kinnisvara,
väärtpaberid, sõidukid. Võlgnikule on varasemalt kuulunud sõiduk Citroen Jumper (reg. märk
XXX), mis on alates 27.01.2015 võõrandatud. Võlgnikul puudub igasugune turuväärtust
omav vara, mis võimaldaks katta edasisi pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puuduvad ka
võimalused pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku
teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 21 680,09 eurot. Aruande kohaselt on
võlgniku igapäevane majandustegevus lõppenud hiljemalt 2015.a. jaanuarikuus. Ajutise
halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund
ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Majandustegevuse jätkamine või
tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul enam võimalik. Ajutise halduri hinnangul ei ole
võlgniku juhatus täitnud kohustust esitada õigeaegselt pankrotihoiatus ja selliselt on rikutud
hoolsuskohustust. Halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu
PankrS § 22 lg 5 tähenduses, so äriplaani mitterealiseerumine, vead planeerimises,
rahavoogude prognoosimises ja riskide hindamises. Ajutine haldur ei välista tehingute
tagasivõitmise võimalusi seoses sularaha väljamaksetega ja sõiduki Citroen Jumper (reg.
märk XXX) võõrandamisega, kuid täpsemalt saab aruande kohaselt neid tehinguid analüüsida
pankroti väljakuulutamisel.
Ajutine haldur on menetluse käigus tuvastanud, et 07.07.2014 on äriregistrisse kantud
Furnitools OÜ (registrikood XXX), mis tegutseb võlgnikuga samal aadressil, mille
tegevusalaks on sarnaselt võlgnikuga mööbli tootmine ning mille juhatuse liikmeks on
võlgniku juhatuse liige XXX ning osanikeks on võlgniku osanikud. Ajutise halduri hinnangul
ei saa seetõttu välistada, et antud juhul on tegemist ettevõtte üleminekuga VÕS § 180
tähenduses, mille olemasolul vastutab ettevõtte üleandja solidaarselt omandajaga
võlausaldajate ees enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku
ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast
üleminekut. Ka seda asjaolu saab täpsemalt aruande kohaselt analüüsida pankroti
väljakuulutamisel.
Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine
pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 1800
eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus
raugemisega.
Kohtumääruse põhjendused
Kohtuistungile võlgniku seaduslik esindaja ei ilmunud. Kohtuistungil jäi võlausaldaja
avalduse juurde ning ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde.
Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei ole
esitanud.
Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et
Osaühingu XXX pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 21
680,09 eurot ja vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on
kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel
võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata
võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise
nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on
vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole
selgelt tuvastatavad.
PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2
sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude
katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 11.01.2016 määrusega Osaühingu
XXX
pankrotimenetlusest
huvitatud
isikutele
ettepaneku
tasuda
deposiidina
pankrotimenetluse kulude katteks 1800 eurot hiljemalt 18.01.2016. Teade nimetatud
ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole
pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud.
Kohus leiab, et kuna Osaühingul XXX ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja
pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu
poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu XXX
pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1
alusel.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku
dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse
kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise
isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele
XXX(isikukood XXX).
PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning
ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4
kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude
jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada
oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete
täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus
ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus
kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab
vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete
täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse
kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste
hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise
aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg
6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,
mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Ajutine haldur on 07.01.2016 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate
ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu
määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 560 eurot, millele lisandub käibemaks
112 eurot, kokku 672 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur
hüvitada 45 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ning kulutused
välja mõista deposiidi ja riigi vahendite arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb - INC
Partner (registrikood 11008111). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud
kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri
kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele
vastu vaielnud.
Antud juhul on avaldaja tasunud tagatise summas 200 eurot ajutise halduri tasu ja kulude
katteks 09.12.2015.
PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse
raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks
väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,
kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise
halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud
maksud, välja arvatud käibemaks).
PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi
vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks
ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud
summa.
Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulutusi välja mõista riigi
vahendite arvelt ning kohus mõistab ajutise halduri tasu 200 euro ulatuses välja võlausaldaja
poolt tasutud ettemaksu arvelt vastavalt halduri taotlusele osaühing INC Partner (registrikood
11008111) kasuks. Ülejäänu tasust ja kulutustest jätab kohus võlgniku kanda ja mõistab välja
võlgnikult. Seega ajutise halduri tasu summas 472 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste hüvitise
summas 45 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja Osaühingult XXXja see tuleb vastavalt
halduri taotlusele tasuda osaühing INC Partner (registrikood 11008111) arvelduskontole nr
EE662200221024695063.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Mõtsnik
kohtunik