2-15-103563/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-15-103563

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2016, Tallinn

Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi Ergo Insurance SE hagi IA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15. detsembri 2015 otsus Tsiviilasja hind

934,81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Ergo Insurance SE (registrikood 10017013), esindaja Kairi Koppel

Kostja: IA (isikukood XXXXXXXXXXX),

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: Keelduda IA apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest Harju Maakohtu 15. detsembri 2015 otsuse peale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. Ergo Insurance SE esitas 20.04.2015 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse IA vastu 934,81 euro saamiseks. Seoses vastuväite esitamisega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. ERGO Insurance SE esitas 28.04.2015 hagi IA vastu, milles palus kostjalt välja mõista liikluskahju hüvitamiseks 812,88 eurot koos kindlustusjuhtumi käsitluskuludega 121,93 eurot, kokku 934,81 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 28.08.2014 Voose külas (Harjumaa) liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides alkoholijoobes sõidukit Mercedes Benz „Vito“ (XXX XXX), sõitis teelt välja vastu aeda ja liiklusmärgi posti. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis kahju 812,88 eurot, mille hageja kindlustusandjana hüvitas kahju kannatanud isikutele. Kostja poolt liikluskahju tekitamine on tõendatud väärteoasjas nr 2302,14,011363 tuvastatud asjaoludega. Kostja selgitus, et liiklusõnnetuse põhjustas keegi teine ja tema ei olnud antud hetkel sõiduki roolis, ei ole eluliselt usutav.

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tõendatud ei ole kostja poolt vastava sõidukiga alkoholijoobes ja hagis märgitud kuupäeval liikluskahju tekitamine. Tõendatud on ainult see, et 29.08.2014 kella 00.09 ajal sõitis kostja Harjumaal, Kose vallas, Paunküla-Vetla teel sõiduautoga Mercedes Benz „Vito“ (XXX XXX) joobeseisundis. Enne seda sõitis autoga kostja tuttav P (hüüdnimi, tegelik nimi teadmata), kes ilmselt põhjustas liiklusõnnetuse ja lahkus pärast sündmuskohalt eemalesõitmist. Kostja ärkas vaidlusaluses sõidukis Paunküla-Vetla tee peal, märkas, et juhti ei ole ja istus ise juhikohale, kust politseiametnikud ta avastasid.

4. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 934,81 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis temalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 190 eurot. Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et 28.08.2014 toimus Harjumaal Voose külas Männiku talu juures liiklusõnnetus, milles sõiduk Mercedes-Benz riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX sõitis teelt välja vastu aeda ja liiklusmärgi posti. Sõiduki omanik oli AS ja sõiduki suhtes oli sõlmitud liiklusõnnetuse toimumise hetkel liikluskindlustuse leping nr L005478120 ERGO Insurance SE-s. Hageja poolt on hüvitatud liikluskahju kogusummas 812,88 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt kahju käsitluskulu 121,93 eurot. Pooltel puudub vaidlus ka selles, et kostja on Harju Maakohtu 25.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7595(14237600266) süüdi mõistetud selle eest, et juhtis alkoholijoobes 29.08.2014 kella 00:09 ajal Harjumaal Kose vallas Paunküla-Vetla tee 6. kilomeetril liikudes Tartu mnt suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz „Vito“ registreerimismärgiga XXX XXX.

5. Patrullpolitseiniku ettekande, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ja kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kostja oli alkoholijoobes, samuti kinnitavad need tõendid, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse alkoholijoobes. Tunnistaja JJ ütlustega kogumis teiste tõenditega on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja. Kostja versioon, et roolis oli keegi teine isik - P, ei ole eluliselt usutav. Tunnistaja AS ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna võrreldes sündmuse toimumise ajaga kohtus tema kostjaga oluliselt varem, samuti on ta kostja sõber ja äripartner. Samuti ei ole usutav, et AS auto omanikuna ei ole kordagi huvi tundnud, kes on kostja väidetud isik P, kes tunnistaja sõnul juhtis autot ja kostja sõnul põhjustas õnnetuse. Lisaks on kostja vastuväited hagile vastuolulised.

6. Kostja esitas 14.01.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kaebuse kohaselt on tõendamata liiklusõnnetuse põhjustamine kostja poolt. Tunnistaja JJ ütlused on vastuolulised ja kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist ei tõenda. Kohus ei selgitanud, millistel põhjustel ta ei arvesta tunnistaja AS ütlusi ja miks ta välistas P poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja kahju tekitamise. Kohus ei võtnud arvesse, et on tõenäoline, et alkoholijoobes liiklusõnnetuse põhjustanud juht P põgenes, seda enam olukorras, kus ta oli juhututtav ning kostja ja AS tema tegelikku nime ei tea. Kriminaalmenetluses kostjale liiklusõnnetuse põhjustamist ette ei heidetud.

Määruse põhjendused

7. Ringkonnakohus leiab kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.

8. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 934,81 euro tasumist. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

9. Maakohus ei ole oma otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks, mistõttu saaks ringkonnakohus kaebust menetleda juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel oleks selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolusid, mis muudaks tema versiooni toimunust eluliselt usutavaks ja annaks ringkonnakohtule alust hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt. Kostja vastuväited on paljasõnalised. Maakohus rahuldas hagi õigesti ja on oma seisukohti vajalikul määral põhjendanud. Iseenesest asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluseks.

11. TsMS § 638 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna kaebus esitati kohtule elektrooniliselt, pole selle tagastamine vajalik.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/