3-15-2942/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2942 Määruse kuupäev

20. jaanuar 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.Fi kaebus Viru Vangla 06.10.2015.a otsusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja A.F Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud

1. A.F esitas 22.11.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse ja 23.12.2015.a kaebuse täpsustuse (kaebaja avaldus jõudis kohtusse 23.12.2015.a, ümbrikule ei ole kaebaja üleandmise kuupäeva märkinud). Kaebaja taotles Viru Vangla 06.10.2015.a otsusega ehk pikaajalise kohtumise taotluse rahuldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, kusjuures hüvitisena soovis kaebaja saada õigust täiendavale pikaajalisele kokkusaamisele.

2. Tartu Halduskohus jättis 15.12.2015.a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja määras kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva alates resolutsiooni punkti 1 (menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise) jõustumisest. Määruse resolutsiooni punkt 1 jõustus 05.01.2016.a. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 sätestab, et riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse. Seega kuulub kaebus tagastamisele.

4. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kohus selgitas 15.12.2015.a määruses kaebajale, et kaebaja esindaja halduskohtumenetluses ei saa olla Rene Vainik. Kaebaja teatas oma 23.12.2015.a avalduses, et ta ei ole kohtu seisukohaga nõus ning soovib endiselt, et Rene Vainik oleks tema esindaja ja nõustaja. Kohus käsitleb seda avaldust vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90) ja jätab selle rahuldamata. Kohus jääb 15.12.2015.a määruses toodud seisukohtade juurde ja ei korda neid. Kohus lisab, et HKMS § 36 lg 2 kohaselt on nõustajal õigus esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Mingeid muid õigusi halduskohtumenetluse seadustikus nõustajale antud ei ole. Seega saab menetlusosalisel olla nõustaja ainult istungimenetluses ning nõustaja roll piirdub menetlusosalise abistamise ja toetamisega istungil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks Kohtunik