2-15-11256/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-11256

Tsiviilasi

Enn Tuuma hagi Aivar Kello vastu kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. septembri 2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Enn Tuuma (Tuum) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Enn Tuum (isikukood:

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat

Birgit Sisask;

Vastustaja

(kostja):

Aivar

Kello

(isikukood

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 22. septembri 2015.a määrus

muutmata ja Enn Tuuma määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Enn Tuum esitas 28.07.2015.a Tartu Maakohtule hagi Aivar Kello vastu kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kahju hüvitamist, kuna kostja näitas ennast kriminaalasjas

nr 1-10-2963 Enn Tuuma kaitsja rollis asjatundmatuna, hooletuna, ebaeetilisena ja

vastutustundetuna. Kostja poolt hageja nimel Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus oli

rajatud faktilistele, mitte õiguslikele asjaoludele. Sellest tulenevalt ei võtnud Riigikohus hageja

kassatsioonkaebust menetlusse. Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega mõisteti hagejale 15-

aastane vanglakaristus, jõustus.

2. Tartu Maakohus jättis 04.09.2015.a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, s.o hagi aluseks olevate asjaolude täiendavaks põhjendamiseks.

3. Hageja esitas 14.09.2015.a Tartu Maakohtule puuduste kõrvaldamisena avalduse. Hageja

leiab, et õiguslikele asjaoludele rajatud kassatsioonkaebus oleks olnud seadustest, põhiseadusest

ja Euroopa Inimõiguste Konventsioonist tulenevalt õigeksmõistev.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohtu 22.09.2015.a määrusega jäeti Enn Tuuma hagi Aivar Kello vastu kahju

hüvitamise nõudes TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Menetluskulud jäeti Enn

Tuuma kanda.

Maakohus leidis asja materjalide põhjal, et hageja soovis õigusteenuse osutamise käigus

tekitatud kahju hüvitamist hagejale riigi õigusabi korras määratud esindajalt. Hageja hagiga

taotletav eesmärk on hageja ja kostja vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu

rikkumisest hagejale tulenenud kahju eest hüvitise saamine.

Maakohus selgitas, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt

kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi tõendama hageja. Hageja peab tõendama lepingu rikkumise, kahju

tekkimise, rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgi, kahju ettenähtavuse ning põhjusliku

seose kahju ja lepingu rikkumise vahel. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks

VÕS § 103 lg 1 teise lausest tulenevalt tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Maakohus leidis,

et selleks, et hagi oleks õiguslikult perspektiivikas, peab hageja hagis välja tooma vähemalt need

kahju hüvitamise nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mille tõendamise kohustus hagejal

lasub.

Maakohus leidis, et hageja ei ole, vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale toonud välja

asjaolusid, millest nähtuks, et väidetav lepingu rikkumine ja hagejale tekkinud kahju oleksid

põhjuslikus seoses. Maakohus selgitas, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda

conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema

sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust

toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav

tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud.

Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus

mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p

18).

Maakohus märkis, et hageja poolt kostjale etteheidetav rikkumine on hageja nimel Riigikohtule

esitatud kassatsioonkaebuses õiguslikele seisukohtadele tuginemata jätmine ning tuginemine

üksnes faktilistele asjaoludele. Kostjale etteheidetav rikkumise seisneb seega tegevusetuses.

Hagejale tekkinud kahju on talle kohtuotsusega mõistetud 15 aasta pikkune vanglakaristus.

Seega pidanuks hageja hagis välja tooma asjaolud, millest nähtuks, et juhul, kui kostja oleks

esitanud õiguslikult põhjendatud kassatsioonkaebuse, ei oleks tema suhtes tehtud süüdimõistev

otsus jõustunud. KrMS § 362 kohaselt on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused

materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Hageja ei

ole välja toonud, milles seisnes materiaalõiguse vale kohaldamine või menetlusõiguse oluline

rikkumine, mis tinginuks ringkonnakohtu otsuse tühistamise Riigikohtus, st millele kostja oleks

pidanud esitatavas kassatsioonkaebuses tuginema. Hageja tugineb üksnes süütuse

presumptsioonile, st väidab, et ringkonnakohtus ei olnud tema süü tõendatud. Seega tugineb

hageja ringkonnakohtu faktiliste asjaolude valele tuvastamisele. Maakohus asus seisukohale, et

isegi hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades ei nähtu, et kostja väidetava kohustuste

rikkumise ning hagejal tekkinud kahju vahel oleks põhjuslik seos.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

6. Enn Tuum esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 22.09.2015.a määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta esitatud kaebus menetlusse.

Määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt:

1) nõustub kaebaja maakohtuga, mööndes, et süütuse presumptsiooni kohaldamine eeldab

faktilistele asjaoludele hinnangu andmist. Hagi alusena esitatud asjaolud ei välista haginõude

rahuldamist;

2) on TsMS § 392 lg-st 1 tulenevalt kohtul selgitamiskohustus, mida maakohus ei ole piisaval

määral täitnud. Juriidilise eriteadmiseta isikul ei pruugi olla lihtne aru saada kohtu 04.09.2015.a

juhisest põhjusliku seose kohta, kusjuures nimetatud määruses ei selgitanud kohus faktiliste

asjaolude hindamise ja õiguslike väidete erisust;

3) pidanuks maakohus juhtima Enn Tuuma tähelepanu võimalikule vajadusele taotleda riigi

õigusabi esindaja saamiseks, kes oleks tal aidanud hagi puudused kõrvaldada. Määruskaebuse

esitaja leiab, et Riigikohtu pidev praktika, kus viidatakse faktiliste asjaolude hindamise ja

õigusnormi rikkumiste eristamise vajadusele, näitab, et ilmselt on juriidilise eriteadmiseta

isikule nimetatud vahetegu keeruline. Maakohtul oli alust TsMS § 217 lg 8 järgi selgitada Enn

Tuumale võimalust saada riigi õigusabi seoses hagi täpsustamisega, arvestades asjaolu, et TsMS

§ 371 lg 2 p 1 aluse näol on tegu hagi õigusliku perspektiivikuse hindamisega;

4) ei välista TsMS § 3401 lg-d 1 ja 2 menetlusdokumendi käiguta jätmist korduvalt. Kui kohtu

hinnangul ei olnud puudused hagis kõrvaldatud Enn Tuuma 13.09.2015.a menetlusdokumendis,

saanuks kohus hagejale anda täiendava võimaluse taotleda riigi õigusabi. Maakohtu kohustust

selgitada TsMS § 217 lg-st 8 tulenevat õigust toetab ka see, et õigusliku perspektiivituse tõttu

hagiavalduse menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus (RKTK 3-2-1-134-08). Kohus ei pidanud Enn Tuuma 27.07.2015.a

hagiavaldust ilmselt perspektiivituks, vaid pidas võimalikuks anda Enn Tuumale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaeg. Määruskaebuse esitaja hinnangul korreleerub kohtu kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustusega vajadus võimaldada isikule riigi õigusabi;

5) põhjusliku seose olemasolu on tõendamise küsimus, millele ei saa kohaldada TsMS § 371 lg

2 õigusliku perspektiivituse aluseid. Hagi tõendamine on hageja õigus ja kohustus, mille

täitmata jätmisele järgneb hagi rahuldamata, mitte menetlusse võtmata jätmine.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Maakohtu 22.09.2015.a. määrus on põhjendatud ja

seaduslik ning Enn Tuuma määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja mitte võtta Enn Tuuma hagi

kahju hüvitamiseks menetlusse.

Vastuse kohaselt on maakohtu hinnang Enn Tuuma hagile õige ja põhjendatud. Hagiavaldus on

perspektiivitu. Puuduvad kahju hüvitamise nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mille

tõendamise kohustus hagejal lasub.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.09.2015.a määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Enn Tuuma

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus jättis põhjendatult TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata Enn Tuuma hagi

Aivar Kello vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

10. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on jätnud Enn Tuuma kaebuse käiguta ja selgitanud

04.09.2015.a määruses, et hagejal tuleb täpsustada, kuidas on hageja poolt kostjale etteheidetav

tegu ning hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses. Samuti tuli hagejal välja tuua asjaolud

millest nähtuks, et kui kostja oleks Riigikohtule esitanud õiguslikele asjaoludele rajatud

kassatsioonkaebuse, ei oleks hagejale vanglakaristust mõistetud. Maakohus hoiatas, et kui

hageja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jäetakse hagi menetlusse võtmata TsMS §

3401 lg 2 alusel.

Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Kohtul tuleb hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust

eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda

aluse hagi rahuldada. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest,

mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte

tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida

hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega.

Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on

ebaselge. Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning

asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma

hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas asjas maakohus ka nii

toimis.

11. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas kohtule hagiavalduse täpsustused 14.09.2015.a.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ka hagiavalduse täiendusi arvesse võttes ei

kuulu hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlemisele.

Ringkonnakohtu arvates nähtub hageja esitatud 14.09.2015.a täiendustest, et niisuguseid

faktilisi asjaolusid, mille õigsuse korral oleks võimalik hagi rahuldamine, tegelikkuses ilmselt

ei esinenudki. Hageja väited, mille kohaselt kostja rikkus oma kohustusi kaitsjana

kriminaalasjas nr 1-10-2963 ning see tõi kaasa hagejale kahjuliku tagajärje, on hinnangulist

laadi. Kui hageja ei too esile faktilisi asjaolusid, siis ei saa kohus ka eeldada nende faktiliste

asjaolude õigsust.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 2012.a määruses nr 3-7-1-1-669 on märgitud, et

E. Tuuma kaitsja poolt esitatud kassatsioonkaebus oli rajatud faktilistele asjaoludele hinnangu

andmisele ning täielikult puudus õiguslik analüüs ja viited kohtupraktikale. Ringkonnakohus

peab aga vajalikuks märkida, et tegemist on riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisega

kassatsioonimenetluse, kus Riigikohus andis hinnangu kaitsja poolt osutatud õigusabi

põhjendatud mahule, mitte aga selle kvaliteedile. Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg 4

kohaselt vormistatakse kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine Riigikohtu

määrusega, esitamata põhjendusi. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

aluseks ei ole ainuüksi asjaolu, et kaebuses ei ole tuginetud õiguslikule analüüsile, kuivõrd

õiguse kohaldamine kuulub kohtu (sh Riigikohtu) pädevusse. Seega ei ole alust seostada kaitsja

poolt koostatud kassatsioonkaebuse sisu Riigikohtu otsustusega keelduda kassatsiooni

menetlusse võtmisest.

12. Eeltoodut arvestades on hagi perspektiivitu ja maakohus keeldus õigesti selle menetlusse

võtmisest.

Ringkonnakohus märgib, et kohtul oli võimalik jätta hagiavaldus menetlusse võtmata ka TsMS

§ 3401 lg 2 alusel, lähtudes sellest, et hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks

hagiavalduses esinenud puuduseid (ebaselgust). Maakohus on hagejale õigesti selgitanud, et tal

tulnuks hagis välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et juhul, kui kostja oleks esitanud õiguslikult

põhjendatud kassatsioonkaebuse, ei oleks tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus jõustunud.

Hageja ei kõrvaldanud oma 14.09.2015.a menetlusdokumendis puudusi, vaid kordas juba

hagiavalduses esitatud seisukohti. Samas puudub igasugune alus arvata, et hageja jättis

kirjeldamata mingid tegelikkuses esinenud faktilised asjaolud, mis oleksid võinud anda alust

hagi rahuldamiseks. Seega sai kohus ka pärast hageja poolsete täpsustuste esitamist lugeda hagi

perspektiivituks, selle asemel et keelduda hagi menetlemisest kõrvaldamata jäetud puuduste

tõttu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja õiguste rikkumist toonud kaasa asjaolu, et maakohus

ei selgitanud hagejale hagiavalduse käiguta jätmisel täiendavalt võimalusi saada riigipoolset

õigusabi. Hagejal tuli esitada kohtule oma nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, s.o

põhistada kaitsja poolt kriminaalmenetluses oma ülesannete rikkumist. Selliseid asjaolusid esile

toodud ei ole, hageja piirdub põhilises osas seaduste ja Riigikohtu lahendite tsiteerimisega.

Faktiliste asjaolude kirjeldamine ei eelda vältimatult õigusalaste teadmiste olemasolu. Ka ei

anna asjaolu, et Riigikohus ei või KrMS § 363 lg 5 kohaselt tuvastada faktilisi asjaolusid, alust

omistada kostjale kaitsja ülesannete rikkumist hageja suhtes.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

Enn Tuuma kanda.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/