4-15-10859/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-10859

20.jaanuaril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

esindaja Triinu Riigor ja menetlusaluse isiku M.M osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

M.M, ik XXX, Eesti kodakondsus, elukoht XXX, töökoht OÜ XXX, töötaja, 3 kehtivat väärteokaristust –

- väärteoasja LS § 224 lg 2 järgi.

Vastavalt 22.11.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1391822 (2317,15,011859) 22.11.2015 kell 12:59 Saue vallas, Harju maakonnas, ÄÄSMÄE - HAGERI 2.km liikudes Hageri suunas juhtis

M.M mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,40+-0,05mg/l. Lõplikuks mõõtetulemuseks on seega 0,35 mg/l. Alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 EST, seeria nr ARAF-0019, taatlustunnistus nr.TTRC-15 00168. Sellega rikkus M.M LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles M.M-ile karistuseks LS § 224 lg 2 järgi 20 päeva aresti ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 9-kuuks.

Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga, samuti palus võimalusel alles jätta juhtimisõigus, sest elab põhiteedest 5km kaugusel ning vajab juhtimisõigust ka töö tegemisel. Ta seletas, et alkoholi tarvitas eelmisel õhtul, ei olnud plaanis autot juhtida, sõitma läks järgmisel päeval seetõttu, et elukaaslasel oli vaja abi lõhkenud rehvi tõttu.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isiku M.M ütluste kohaselt 22.11.2015 ta juhtis Honda Civic XXX

Ääsmäe-Hageri teel. Politsei peatas ja tuvastas joobe.

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (22.11.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga,

millest nähtuvalt tuvastati 22.11.2015 kell 13:15-13:20 M.M alkoholijoove (lõplik lugem 0,40 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,35 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (22.11.2015 kell 12:59), millest nähtuvalt tuvastati

kontrolli tulemusena M.M alkoholijoove (0,46 mg/l).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati M.M sõiduki

juhtimiselt 22.11.2015, sest ta juhtis sõidukit Honda Civic reg.nr XXX, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Tunnistaja Allan Kuusk ütluste kohaselt 22.11.2015 kell 12:59 koos patrullpolitseinik Gert

Nõguga Harjumaal, Saue vallas, Ääsmäe-Hageri tee 2 km.-l, kus suunaga Hageri poole liikus ebakindlate sõiduvõtetega valget värvi Honda Civic r/n XXX. Sõiduk peatatud patrullsõiduki sinise/punase vilkuriga. Selgus, et sõidukit juhtis M.M ik. XXX, kes puhus alkomeetrisse näiduks 0,46 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näiduks 0,35 mg/l.

- Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk BMW 525 TDS hõbedane teisaldati

asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

2

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on M.M 3 kehtivat väärteokaristust,

viimati karistati teda väärteokorras 02.03.2015 LS § 224 lg 2 ja § 207 järgi rahatrahviga, mis on tasutud.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning M.M süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l. M.M käitumine sisaldab LS § 224 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. M.M käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest

karistusregistri andmetest nähtuvalt on M.M varem kahel korral väärteokorras

karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades rahatrahviga. Sellise käitumisega on M.M näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades M.M süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt

väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. M.M puhul ei ole

rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on M.M väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et M.M-ile tuleb LS § 224 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra suuruses, mille kohus peab võimalikuks asendada

üldkasuliku tööga, sest M.M ei ole varem arestiga karistatud. Kohus ei kohalda lisakaristust, sest mõistetud põhikaristus on kohtu arvates piisav süüdlase mõjutamiseks.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada M.M LS § 224 lg 2 järgi ning mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise

tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata M.M

üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt