3-15-938/47 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-938

Haldusasi

Janek Morozovi kaebus Tartu Vangla 23.02.2015. a

käskkirja nr 3-2/97 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Janek Morozovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Janek Morozov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Janek Morozov esitas 09.04.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 23.02.2015. a

käskkirja nr 3-2/97 tühistamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 24.09.2015. a määrusega J. Morozovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 144 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Halduskohus

selgitas muuhulgas, et HKMS § 146 lg 2 sätestab, et kui kaebus jäeti HKMS § 144 alusel läbi

vaatamata, siis võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse

kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli istungile

ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. J. Morozov

sai Tartu Halduskohtu 24.09.2015. a määruse kätte 30.09.2015.

3. Vastuseks J. Morozovi 06.10.2015. a suulisele päringule andis halduskohus 07.10.2015

kaebajale teada, et HKMS § 52 lg 2 kohaselt tuleb menetlusosalisel oma avaldused esitada

kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. 08.10.2015 esitatud vastuses märkis kaebaja, et teeb

seda istungil suuliselt, kui tema tervis lubab.

4. 17.11.2015 esitas J. Morozov Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse Tartu Halduskohtu

lahendile, milles taotles haldusasja sisulist arutamist istungil. Tartu Ringkonnakohus edastas

J. Morozovi avalduse Tartu Halduskohtule.

5. Tartu Halduskohus jättis 27.11.2015. a määrusega J. Morozovi avalduse käiguta ning andis

kaebajale võimaluse esitada 10 päeva jooksul halduskohtule taotlus menetluse taastamise

taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks.

6. J. Morozov esitas 10.12.2015 menetluse taastamise taotluse koos menetluse taastamise

taotluse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega. Kaebaja märkis, et ta on varasemalt kõik

asjaolud juba esitanud, kuid kordab olulist. Kaebaja väitel tekkis tal 18.09.2015 õhtul palavik,

nohu, köha ja maokrambid ning seetõttu ei saanud ta osaleda ka 19.09.2015 planeeritud pere

väljasõidul. Kaebaja lisas, et haige oli ka 20.09.2015 ning 21.09.2015 teavitas ta halduskohut

oma tervislikust seisundist. Kaebaja väitel kasutab ta rohtusid, mille kasutamisel on

mootorsõiduki juhtimine keelatud. Ravikindlustuse puudumise tõttu ei olnud tal võimalik

perearsti poole pöörduda ning kiirabi kutsumist paberi saamiseks ei pidanud ta põhjendatuks

ja see tundus ebamoraalne.

7. Tartu Vangla asus vastuses Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a kohtunõudele seisukohale, et

J. Morozovi taotlus tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning selle rahuldamiseks ei ole

alust. Tartu Vangla märkis, et J. Morozovi tähtaja ennistamise avalduses märgitust võib

järeldada, et menetluse uuendamise taotluse tähtaegset esitamist takistasid kaebajal esinenud

terviseprobleemid. Samas on vastustaja hinnangul avalduses kirjeldatud terviseprobleeme,

mis tekkisid ning esinesid hetkel, kui toimus haldusasja arutamiseks korraldatud istung, s.o

24.09.2015 ja enne istungit. Seda, et tervislik seisund takistas ka tähtaegselt menetluse

taastamise avalduse esitamist, avaldusest üheselt ei nähtu. Arvestades, et J. Morozov on olnud

halduskohtuga pidevas kirjavahetuses, siis oli vastustaja hinnangul alust arvata, et tervisest

tulenevaid takistusi tähtaegselt kirjaliku menetluse uuendamise taotluse esitamiseks

halduskohtule ei olnud ning tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud.

8. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2015. a määrusega J. Morozovi avalduse menetluse

taastamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et

24.09.2015. a määruses, millega kohus jättis kaebuse läbi vaatamata, selgitati kaebajale tema

õigust esitada 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates kohtule taotlus menetluse

taastamiseks. Avalduse, mida kohus käsitles kaebaja soovina vaidlustada 24.09.2015. a

määrust ja mida saaks tõlgendada menetluse taastamise taotlusena, esitas J. Morozov

17.11.2015. Halduskohus märkis, et kuivõrd kaebaja oli kohtu 24.09.2015. a määruse kätte

saanud 30.09.2015, siis oli menetluse taastamiseks taotluse esitamise viimaseks päevaks

14.10.2015. Seega oli menetluse taastamiseks taotluse esitamise aega ületatud peaaegu kuu

võrra. Halduskohus märkis, et kaebaja on tähtaja ennistamise taotluses välja toonud, et ta oli

alates 18.09.2015 haige, millest ta teavitas kohut 21.09.2015. Halduskohus leidis, et kaebaja

ei ole aga välja toonud, mis takistas tal 14 päeva jooksul arvates 24.09.2015. a määruse

kättetoimetamisest talle esitamast kohtule menetluse taastamise taotlust. Halduskohus asus

seisukohale, et menetluse taastamise taotluse esitamise takistuseks ei saa lugeda seda, et

kaebaja oli enne kohtuistungi toimumist või selle toimumise ajal haige. Halduskohus märkis,

et sellele on põhjendatult osundanud ka vastustaja. Halduskohus leidis, et menetluse

taastamise avalduse esitamist ei saanud kuidagi takistada ka asjaolu, et kaebajal puudub

ravikindlustus, kuna kohtule taotluse esitamist ravikindlustuse olemasolu ei mõjuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. J. Morozov esitas 23.12.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a määruse

vaidlustamiseks. Kaebaja märkis, et halduskohus lõi talle mulje, et haigestumise järel tekib tal

siiski võimalus istungiks. Kaebaja leidis, et kui sellist muljet ei oleks loodud, siis oleks tal

olnud piisavalt aega tähtaja raames kohtu poole pöörduda. Tartu Vangla seisukoht ei ole

kaebaja hinnangul oluline, kuna vaidluse all on vangla käskkiri. Kaebaja märkis, et kui

halduskohus ei oleks kelmitanud ja valetanud, siis ei oleks ta hetkel sellises olukorras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et J. Morozov sai Tartu Halduskohtu

24.09.2015. a määruse kätte 30.09.2015 (tl 36) ning menetluse taastamise taotluse esitamise

viimane päev oli 14.10.2015, kuid J. Morozov esitas menetluse taastamise taotluse alles

17.11.2015. Ka puudub vaidlus asjaolu üle, et halduskohus on määruses selgelt märkinud, et

menetluse taastamise taotlus tuleb esitada 14 päeva jooksul alates 24.09.2015. a määruse

kättesaamisest. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a määruses toodud

põhjendustega ja järgib neid ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et J. Morozov ei ole esitanud ühtegi sellist asjaolu ega väidet, mis

annaks alust menetluse taastamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, seega on

halduskohus põhjendatult jätnud kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

12. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses väidetule, et käesoleva haldusasja

materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kaebajat eksitanud ning kaebaja väide kohtu

sellekohase tegevuse kohta ei ole eluliselt usutav. Halduskohus on 24.09.2015. a määruses

selgitanud kaebajale menetluse taastamise korda ning 07.10.2015. a vastuses kaebaja suulisele

päringule muuhulgas selgitanud, et HKMS § 52 lg-st 2 tulenevalt tuleb menetlusosalistel oma

avaldused esitada kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Kaebaja ei saanud kohtu poolt

07.10.2015 saadetud vastusest järeldada, et tulemas on uus kohtuistung.

13. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

21.06.2013. a määrus nr 33-1-30-13, p 12). Riigikohus on 16.01.2009. a määruse nr 3317508

p-des 16 ja 17 käsitlenud kaebetähtaja ennistamise küsimust, leides, et üldjuhul peaksid

tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada

ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele

vastavalt juhtida. Samas on Riigikohus rõhutanud ka seda, et tähtaja ületamine ei saa olla

vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise

kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab

lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse

süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud

näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus

oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.

Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist

(Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

14. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus J. Morozovi määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 17.12.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel