3-15-3055/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-3055

Haldusasi

AS Agrovaru kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

25.11.2015 otsuse nr 240-15/167777 tühistamiseks

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.11.2015 otsus nr 240-

15/167777

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Willenbrock Baltic OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp

Vastustaja (hankija) – Kaitseliit

Kolmas isik (pakkuja) – AS Agrovaru, volitatud esindaja

Kaili Siilak

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Agrovaru kaebus rahuldamata.

2. Mõista AS-lt Agrovaru Willenbrock Baltic OÜ kasuks välja menetluskulu 480

(nelisada kaheksakümmend) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud

nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.01.2016

(HKMS § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses

(HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseliit (vastustaja, hankija) avaldas 08.10.2015 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Gaasitõstukite ostmine“ (viitenumber 167777)

hanketeate.

3-15-3055

2(8)

2. Pakkumuse esitasid kuus pakkujat, teiste hulgas Willenbrock Baltic OÜ (kaebaja) ja

AS Agrovaru (kolmas isik).

3. Vastustaja tunnistas 04.11.2015 protokolliliste otsustega kaebaja ja kolmanda isiku

pakkumused vastavaks ning kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

4. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja

04.11.2015 otsuste kehtetuks tunnistamiseks osas, milles kolmanda isiku pakkumus tunnistati

vastavaks ja edukaks. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta tehnilises kirjelduses toodud nõudele,

mille kohaselt peab tõstuki pealesõidunurk kaubaga olema vähemalt 30%. Tootja veebilehelt

nähtub, et kolmanda isiku pakutud Jungheinrich TFG 316 tõstuki pealesõidunurk kaubaga on

27%. Tõstuki kasutamine tootja poolt lubatust suurema pealesõidunurgaga töödel põhjustab

tõstukile lubamatult suurt koormus ja ebamõistlikku kulumist. Selline kasutus ei vastaks tõstuki

ettenähtud kasutusotstarbele. Kasutusotstarbele mittevastav kasutamine tooks kaasa hooldus-

ja ekspluatatsioonikulude olulise suurenemise ja tõenäoliselt ka tootjagarantii kehtetuse.

5. Vastustaja palus jätta vaidlustuse rahuldamata. Pakkumuse vastavaks tunnistamise ajal

selgus, et pealesõidunurk vajab täpsustamist ja vastustaja esitas selle kohta täpsustava

küsimuse. Kolmas isik kinnitas, et tema pakutav tõstuk vastab tehnilises kirjelduses toodud

nõuetele. Vastustaja lähtus otsuste tegemisel heas usus pakkumusest ja pakkuja täiendavast

kinnitusest. Komisjon ei tuginenud internetis levivale teabele, sest see võib olla vananenud või

puudulik. Puudub alus eeldada, et kolmas isik on esitanud valeandmeid. Vastustajal puudub

võimalus esitatud andeid iseseisvalt täiendavalt kontrollida.

6. Kolmas isik palus jätta vaidlustuse rahuldamata. Kolmas isik pakkus mudelit TFG 316,

mille kaldtee suutlikkus on 30%. Kolmanda isiku veebileht on uuendamisel ja seal olev pdf-fail

on vana. Õigel uuel failil on selgelt kirjas 30%. Pakutav masin on suuteline sõitma ka suuremal

kaldteel. Kolmas isik on teinud katseid ja kinnitab, et pealesõidunurk on 30% umbes

16-kraadisel kaldteel.

7. VAKO rahuldas 25.11.2015 otsusega nr 240-15/167777 vaidlustuse ning tunnistas

kehtetuks vastustaja 04.11.2015 protokollilised otsused, millega tunnistati kolmanda isiku

pakkumus vastavaks ja edukaks. Põhjendused:

7.1. Kolmanda isiku pakkumuses puudub mistahes informatsioon pealesõidunurga kohta.

Kolmas isik on küll andnud pakkumuses üldise kinnituse pakkumuse vastavuse kohta kõikidele

tingimustele, kuid hankija kohustus kontrollida pakkumuste vastavust tehnilises kirjelduses

esitatud tingimustele oleks sisutühi, kui pakkujad võiksid sisulise pakkumuse esitamise asemel

kinnitada pakkumuse vastavust ühe lausega menetluses osalemise avalduses (Tallinna

Halduskohtu 23.03.2012 otsus haldusasjas nr 3-12-405, p 33). Seega polnud hankijal võimalik

kolmanda isiku pakkumusest tuvastada tõstuki kaubaga pealesõidunurga suurust. Vastustaja

küsis kolmandalt isikult kinnitust, et tõstuki pealesõidunurk on vähemalt 30%. Kolmas isik

kinnitas samal päeval, et pakutavad masinad sõidavad üles kaldteest, mille nurk on 30%.

Vastustaja on sellest kinnitusest pakkumust vastavaks tunnistades lähtunud. Samas on

kolmanda isiku kinnitus antud pealesõidunurga, mitte kaubaga pealesõidunurga kohta.

Kolmanda isiku antud kinnitus on üheks tõendiks, kuid vaidluse korral tuleb sellist tõendit

hinnata koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega. Kaebaja viidatud veebilehel on kolmanda

isiku pakutud tõstuki spetsifikatsioon, mille kohaselt on tõstuki kallakuvõimekus (gradeability)

lastiga 27%, lastita 30%. Tootja veebilehel esitatud andmetega, mille tõelevastavuses pole alust

kahelda. Tootja avalike andmete kohaselt ei vasta kolmanda isiku pakutav tõstuk tehnilises

kirjelduses toodud nõudele, et pealesõidunurk kaubaga peab olema vähemalt 30%.

3-15-3055

3(8)

7.2. Hankija pole tõendanud vaidlustusmenetluses oma otsuse õigsust. Kolmas isik esitas

VAKO-le tõstuki spetsifikatsiooni, millest aga pealesõidunurga suurust ei nähtu. Vastuseks

VAKO järelepärimisele vastas kolmas isik, et täiskummrehvid lisavad esisillale kaalu ja

parandavad pinnase haarduvust, mis tagab hankes nõutud 30% kalde suutlikkuse. VAKO leidis,

et kuigi esineb olukordi, kus pakkumuses pakutakse konkreetse toote (mudeli) modifikatsiooni,

st et tootja mudeli baasvarustust on muudetud, ei ole kolmas isik esitanud vaidlustusmenetluses

ühtegi dokumenti (nt katsetuste tulemusi, arvutusi), tõendamaks modifikatsiooni pakkumist ja

pakutud tõstuki kaubaga pealesõidunurga suurust. Kolmas isik ei ole VAKO-poolsele

tähelepanu juhtimisele esitanud ka tootjapoolset kinnitust.

7.3. Kuna kolmanda isiku pakutud tõstuki kaubaga pealesõidunurga suurus 30% ei ole leidnud

kinnitust, on vastustaja otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

kohta õigusvastased ja tuleb kehtetuks tunnistada.

8. Kolmas isik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 25.11.2015 otsuse nr 240-

15/167777 tühistamiseks. Põhjendused:

8.1. Kolmanda isiku pakutud tõstuk vastas tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuetele ja hankija

otsused on õiguspärased. VAKO ajas segamini tehnilised terminid „kallakuvõimekus“

(gradeability) ja „pealetõusunurk“ (approach angle). Pealesõidunurk on näitaja, mida

mõõdetakse maastikusõidukitel ja mida ei saa määratleda tõstukite puhul. VAKO kontrollis

tootja veebilehelt hoopis kallakuvõimelisuse näitajat.

8.2. Kolmandal isikul puudub teadmine, millist tõstukit pakkus kaebaja, kuid arvestades

pealesõidunurga tehnilise mõõtmise võimatust tõstukitel, ei saa ka tema pakkumus vastata

tehnilise kirjelduse nõuetele. Kaebaja veebilehe andmetel pakub ta Linde kaubamärgi tõstukeid.

Linde veebilehelt nähtuvas tehnilises kirjelduses ei ole kirjeldatud pealesõidunurka, vaid

tõusuvõimekust (climing ability). Seega oleks ka kaebaja pakkumus mittevastav.

8.3. Hankija ei lükka pakkumust tehnilisele kirjeldusele mittevastavuse tõttu tagasi, kui pakkuja

tõendab, et tema pakutud lahendused on tehnilise kirjeldusega samaväärsed. Kolmas isik

kinnitas vastustaja järelepärimise peale, et tema poolt pakutava tõstuki kallakuvõimelisus on

30%. Vastustaja lähtus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel on vajadustest ja

luges õiguspäraselt tema pakkumuse edukaks.

8.4. Kui tehnilises kirjelduses toodud pealesõidunurka tuleks mingil põhjusel käsitleda

kallakuvõimekuse tähenduses, piiravad hankija kehtestanud hanketingimused tõhusat

konkurentsi ja seeläbi rahaliste vahendite säästlikku kasutamist, kuna Eesti turul vastaks

sellisele tingimusele vaid kaebaja pakutavad tõstukid. Eesti tingimustes ei ole niivõrd kõrge

kallakuvõimelisusega tõstuki hankimise vajadus objektiivselt põhjendatud.

8.5. Riigihangete seaduse (RHS) § 32 lg 1 ei võimalda järeldust, et ebatäpse ja vastavas

valdkonnas mitte kasutatavat terminit tehnilises kirjelduses saaks hiljem sisustada või

tõlgendada teisiti kui selle mõiste tegelik sisu. Vastustaja tunnistas, et on eksinud tehnilises

kirjelduses mõiste kasutamisega, kuid selle avastamise hetkeks olid pakkumused juba avatud

ja hankedokumentide muutmine võimatu. Taolise terminoloogilise eksimuse tagajärjeks saab

olla üksnes vastava tingimuse hindamata jätmine, sest puudus alus arvata, et pakkujad oleks

pidanud ise mõistele alternatiivse tähenduse andma. Eeltoodu kehtib muidugi juhul, kui

tegemist ei ole hankija jaoks niivõrd olulise tingimusega, mille puudumine tooks kaasa asja

mittevastavuse tema vajadustele ja eesmärgile. Hankija ei ole seda väitnud. Kuna

pealesõidunurk ei ole hangitaval tootel mõõdetav, siis ei saa see tegelikult põhjustada ka

kõrvalekaldumist hankija vajadustest. Hankija on kinnitanud, et kolmanda isiku pakutav tõstuk

vastab tema vajadustele ja kaebaja väited võimalikest ohtlikest tagajärgedest ei ole asjakohased.

3-15-3055

4(8)

9. Vastustaja toetas kaebust. Hange viidi läbi õiguspäraselt, lähtudes hankija vajadustest ja

tagades konkurentsi, pakkujate võrdse kohtlemise ja rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka

kasutamise. Pakkumuste avamise järgmisel pakkumuste vastavuse kontrollimisel selgus, et

vaidlusalune tingimus ei ole päris täpne. Pealesõidunurk ei ole tõstukite tehnilistes andmetes

kajastuv näitaja. Seetõttu ei saanud hankija pakkumuste vastavuse kontrollimisel seda tingimust

hinnata. Seetõttu oli põhjendatud ka kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ja

lõpptulemusena edukaks tunnistamine kui madalaima hinnaga pakkumus. VAKO on otsuse

tegemisel eksinud. Hankijal ei olnud mingit alust hinnata pakkumusi kallakuvõimelisusest

lähtudes, kuna sellist tingimust ei olnud kehtestatud.

10. Kaebaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

10.1. Tehnilises kirjelduses sätestatud tingimuse sisu oli selge ja puudub eksimus selle sisu

osas. Praeguses menetlusetapis ei ole enam võimalik hanke alusdokumente vaidlustada.

Kolmas isik ei ole varem väiteid väidetava termini ebaselguse osas esitanud. Kolmas isik on

hankijale antud kinnitusega püüdnud sisuliselt esitada andmeid, mis vastavad „gradeability“

terminile. Kõik menetluses osalejad on mõistnud tehnilise kirjelduse punkti ühes ja samas

tähenduses: „gradeability“. Kolmas isik ega ka ükski teine pakkumuse esitamisest huvitatud

isik ei ole esitanud hankemenetluse jooksul hankijale ühtegi küsimust „pealesõidunurga“

termini sisuga, samuti ei ole hankedokumente vaidlustatud. Seega olid kõik tingimused

kolmandale isikule ja teistele isikutele arusaadavad ja selged.

10.2. VAKO ei ole eksinud. Kolmanda isiku VAKO-le esitatud seisukohast ei nähtu, et

hankija oleks terminitega eksinud või et vaidlustuses oleks terminite osas esitatud väärväiteid.

Kolmanda isiku seisukohtadest ei ole kunagi nähtunud, et ta mõistis mõiste sisu teisiti kui

hankija, kaebaja või VAKO. VAKO on lähtunud samast terminikasutusest kui seda on teinud

menetlusosalised.

10.3. Kuivõrd tingimuses on nõutud, et pealesõidunurga väärtus tuleb esitada „kaubaga“, pidi

kolmandale isikule olema selge, et hankija soovis teada tõstukite võimet kallakul tööd teha.

„Approach angle“ näitaja puhul ei eristata näitaja väärtust kaubaga ja ilma, küll aga

„gradeability“ puhul. Kuna kolmas isik vastustajale täiendavaid küsimusi termini sisu osas ei

esitanud, oli ta teadlik, millise näitaja väärtusega on tegu ja tal oli võimalus esitada vastavad

andmed. Mh esitas kolmas isik vaidlustusmenetluses enda pakutud toote uuema

spetsifikatsiooni, millest pidavat väidetavalt nähtuma 30%-le vastavus. Kuna Jungheinrich

toodete spetsifikatsioonidest ei nähtu „approach angle“, on selge, et ka kolmas isik oli

seisukohal, et hankija esitas nõude „gradeability“ väärtusele.

10.4. Vaidluse all olev tehniline näitaja on väga oluline, kuna juhul, kui tõstuk ei ole

võimeline kallakul ettenähtud koormat teisaldama, võib ohtu sattuda etteantud ülesande

täitmine. See võib kaasa tuua tõsiseid ja ohtlikke vigastusi nii tõstukile, tõstuki operaatorile kui

ka lähedal paiknevale varale ja isikutele.

10.5. Kolmas isik ei saa enam vaidlustada hankedokumente väitega, et need piiravad

konkurentsi. Seejuures on ka peale kaebaja pakutavate tõstukite olemas veel teisi tõstukeid, mis

nimetatud tingimuse täidaks (nt Toyota Tonero, mille vastav näitaja on isegi 40%).

10.6. Hankijal ei ole võimalik hankemenetluses asuda hankedokumentides esitatud tingimusi

pärast pakkumuste esitamist muutma, sh ei või ta jätta mõnda tingimust kohaldamata. Samuti

ei saa hankija lähtuda pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitatud andmetest. Selgituste

küsimise võimalus ei loo olukorda, kus pakkujad võiksid pärast pakkumuste esitamise tähtaega

esitada täiesti uusi andmeid.

3-15-3055

5(8)

10.7. Viited hankija rahaliste vahendite säästlikule ja otstarbekale kasutamisele ei ole

asjakohased. Tehniliselt nõrga, kuid hinnalt odava tõstuki soetamine ei ole rahaliste vahendite

säästlik ja otstarbekas kasutamine.

10.8. Kaebaja pakkumuse vastavus ei riku kolmanda isiku õigusi, sest ka juhul, kui kaebaja

pakkumus ei vasta hanketingimustele, puudub kolmandal isikul võimalus hankijaga lepingut

sõlmida. Samuti ei ole kolmas isik kaebaja kohta tehtud otsuseid vaidlustanud, mistõttu on

nende vaidlustamise tähtaeg möödas.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Hankedokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ järgi oli hangitava asja üheks tingimuseks

see, et selle pealesõidunurk kaubaga on vähemalt 30%. VAKO tunnistas kehtetuks kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused seetõttu, et kolmas isik ei olnud

tõendanud ei hanke- ega vaidlustusmenetluses, et tema pakutava tõstuki pealesõidunurk oleks

olnud koos kaubaga vähemalt 30%. Kolmas isik vaidlustas VAKO otsuse põhjusel, et hangitava

tõstuki puhul ei ole pealesõidunurga määratlemine võimalik ja tegemist on asjakohatu nõudega.

VAKO kontrollis otsuse tegemisel kolmanda isiku pakutava tõstuki kallakuvõimelisust, mitte

pealesõidunurka, mistõttu on õigusvastane VAKO järeldus, et kolmanda isiku pakutav tõstuk

ei vasta hanketingimustele.

Vaidluse all on seega küsimus, kas mõistete „pealesõidunurk“ (approach angle) ja

„kallakuvõimekus“ (gradeability) erinev sisu omab asja lahendamise seisukohalt määravat

tähtsust ja kas see mõjutab hanke tulemust.

12. Riigihangete registrist ei nähtu, et hankedokumente oleks vaidlustatud. Seega on

hankedokumentide vaidlustamise tähtaeg möödunud (RHS § 121 lg 1) ja praeguses

menetlusetapis puudub enam võimalus hanketingimuste õiguspärasuse üle vaielda

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4). Seetõttu on asjakohatud kolmanda

isiku ja vastustaja väited, et vastukaalutõstukite puhul ei saa pealesõidunurga tingimust

kehtestada ja see tingimus tuleb jätta kui asjakohatu tähelepanuta.

13. RHS § 32 lg 1 p 2 järgi on tehniline kirjeldus RHS tähenduses hankija poolt hankelepingu

eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja

täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade

või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu.

Eeltoodud definitsioonist nähtuvalt ei oma tehnilise kirjelduse koostamisel tähtsust niivõrd

terminoloogiline täpsus kui just tingimuste arusaadavus vastavas valdkonnas tegutsevale

keskmisele mõistlikule isikule. Seega tuleb hanketingimusi tõlgendada ja sisustada selliselt,

nagu vastavas valdkonnas tegutsev keskmine mõistlik isik pidi neid mõistma.

14. Eelnevast hanke- ja vaidlustusmenetlusest nähtub, et tehnilises kirjelduses olev

pealesõidunurga tingimus ei ole arusaamatusi tekitanud ja keegi ole väitnud, et sellist tingimust

ei saa hangitavale tõstukile seada ega mõõta.

Riigihangete registrist (ka VAKO toimikust) nähtub, et hankemenetluses küsiti hankijalt seda,

kas pealesõidunurk peab ka ilma kaubata olema vähemalt 30%. Hankija vastas, et

pealesõidunurk peab nii kaubaga kui ka ilma olema vähemalt 30%. Keegi ei ole pakkumuste

esitamise menetlusstaadiumis seadnud kahtluse alla vaidlusaluse tingimuse kohasust ega

küsinud selle sisu kohta vastustajalt tõlgendust. Seega oskasid pakkujad vaidlusalust tingimust

sisustada ja mõistsid seda sarnaselt vastustajale, olenemata termini võimalikust ebatäpsusest.

3-15-3055

6(8)

Kaebaja selgituse kohaselt ei eristata „approach angle“ näitaja puhul näitaja väärtust kaubaga

ja ilma, küll aga „gradeability“ näitaja puhul. See pidi taaskord andma pakkujatele teavet, et

vastustaja pidas tehnilises kirjelduses silmas tõstuki võimet kallakul tööd teha.

VAKO toimikus olevast pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollist nähtub, et kuuest

pakkumusest tunnistati vastavaks vaid kaks – kaebaja ja kolmanda isiku omad. Kaebaja ja

kolmanda isiku pakkumuse osas mingeid kommentaare ei esitatud peale selle, et pakkumused

vastas hanketingimustele. Seevastu OÜ AWRE pakkumusele heideti ette pealesõidunurga välja

toomata jätmist ja esitatud päringule vastamata jätmist. Ka AS A.K.K. pakkumusele heideti ette

seda, et pakkumus ei vasta mh pealesõidunurga osas tehnilistele tingimustele. Seega ei ole

teistele pakkumustele pealesõidunurga osas etteheiteid tehtud, mis tähendab, et teised pakkujad

oskasid tuua välja näitaja, mida vastustaja on pealesõidunurga tingimust seades silmas pidanud.

Samuti näitab eeltoodu, et tõele ei vasta vastustaja väide, et pakkumuste avamise järgmiselt

selgus pakkumuste vastavuse kontrollimisel, et vaidlusalune tingimus ei ole päris täpne, seetõttu

ei saanud hankija pakkumuste vastavuse kontrollimisel seda tingimust hinnata. Protokollist

nähtub vastupidi, et vastustaja ei ole pakkumuste vastavuse kontrollimisel tingimuse ebatäpsust

avastanud ja on kontrollinud selle tingimuse täidetust.

Vastustaja ja kolmas isik ei väitnud vaidlustusmenetluses, et vastustaja on pealesõidunurga

tingimuse ebaõigesti kehtestanud ja kaebaja on seda vaidlustuses ebaõigesti sisustanud.

Vastustaja väitis, et küsis selle tingimuse osas kolmandalt isikult täpsustavaid küsimusi ja

kolmas isik kinnitas pakkumuse vastavust hanketingimustele. Kolmas isik esitas VAKO

järelepärimisele kinnituse, et tema pakutava tõstuki kaldtee suutlikkus on 30% ja masin on

suuteline sõitma ka suuremal kaldteel. Seda kinnitavad väidetavalt tema tehtud katsed. Kolmas

isik esitas koos oma seisukohaga VAKO-le pakutava toote spetsifikatsiooni, millest nähtub

„gradeability“ näitaja, mitte „approach angle“ näitaja. Seega mõistsid ja sisustasid

menetlusosalised ja VAKO vaidlusalust terminit ühtmoodi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaatamata termini võimalikule ebatäpsusele

tehnilises kirjelduses ei ole selline eksimus takistanud pakkumusi esitamast ja neid hindamast.

Vastustaja, pakkujad ja VAKO on vaidlusalust tingimust sarnaselt mõistnud ja sisustanud kui

kallakuvõimekust (gradeability). See, et tegelikult võib mõistel „pealesõidunurk“ olla teine sisu

ja seda arvestades võib see tingimus olla hangitava toote puhul asjakohatu, ei mõjuta praeguse

asja lahendust ega hanke tulemust. Seega on kolmanda isiku ja vastustaja vastavad väited

asjakohatud ja põhjendamatud.

15. Kohus nõustub VAKO-ga, et kolmanda isiku pakkumusest ei nähtu mingit infot

pealesõidunurga või kaldtee võimekuse ega muu sarnase näitaja kohta. Ainuüksi kolmanda

isiku antud kinnitus pakkumuse vastavuse kohta hanketingimustele ei saa olla piisav. Kolmas

isik ei ole esitanud oma pakkumuse vastavuse kohta tõendeid ka vaide- ega kohtumenetluses.

VAKO-le koos seisukohaga esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et „gradeability“ näitaja on

kaebaja pakutud tõstuki TFG 316 osas kaubaga 27% ja ilma kaubata 30%. Kuna tehnilises

kirjelduses nõuti, et näitaja oleks koos kaubaga 30%, ei vastanud kolmanda isiku pakutud tõstuk

hankedokumentides esitatud tingimustele. Kolmas isik ei ole esitanud ka tõendeid, et tema poolt

väidetavalt modifitseeritud toode vastab hankija esitatud tingimustele. Seega luges VAKO

õiguspäraselt kolmanda isiku pakkumuse hanketingimustele mittevastavaks ning tunnistas

vastustaja otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta

kehtetuteks.

16. Viited kaebaja pakkumuse võimaliku mittevastavuse kohta on asjakohatud. Kuna kolmas

isik ei ole vastustaja otsust kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta vaidlustanud, siis

on sellise vaidlustuse esitamise tähtaeg möödunud ja praeguses menetlusetapis puudub enam

3-15-3055

7(8)

võimalus kaebaja pakkumuse vastavust kontrollida. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta

kolmanda isiku väite, et kaebaja pakutava tõstuki tootja veebilehel on kirjeldatud

tõusuvõimekust, mitte pealesõidunurka.

17. Arusaadavalt ei ole hankijal kohustust osta asja, mis ei vasta tema vajadustele ja nõuetele.

RHS § 32 lg 1 p-st 2 nähtuvalt ongi tehniline kirjeldus selliseks dokumendiks, mis kirjeldab

hankija vajadustele vastava asja tingimusi. Seega tuleb kontrollida, kas esitatud pakkumused

vastavad tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Vastustaja on tehnilisest kirjeldusest

nähtuvalt pidanud hangitava asja puhul oluliseks selle võimekust kallakul tööd teha. Ükski

pakkumusest huvitatud isik ei ole hankedokumente vaidlustanud, mistõttu on see tingimus

kehtiv ja sellest tuleb edaspidi hankemenetluses, aga ka vaidlustus- ja kohtumenetluses lähtuda.

Hankedokumentide vaidlustama jätmisel ei ole hiljem enam asjakohane arutleda selle üle, kas

selline tingimus oli asjakohane, vajalik, mõistlik, põhjendatud ja proportsionaalne ning kas ilma

seda tingimust täitmata saab toode vastata hankija vajadustele. Sellekohased väited tulnuks

esitada hankedokumentide vaidlustamise menetluses. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta

kolmanda isiku väited selle kohta, et pealesõidunurga tingimus piirab konkurentsi ja ei võimalda

rahalisi vahendeid säästlikult kasutada, samuti väite, et selline tingimus ei ole Eesti oludes

objektiivselt põhjendatud.

18. Kuna hankedokumente ei ole vaidlustatud ja hankija ei ole neid enne pakkumuste esitamist

ka ise muutnud, siis puudub ka hankijal endal enam võimalus öelda, et teatud tingimus on

asjakohatu ja tuleb jätta hindamata. Hankija peab RHS § 47 lg-st 1 nähtuvalt kontrollima

esitatud pakkumuste vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele. Pakutava tõstuki

pealesõidunurga/kallakuvõimekuse protsendi erinevus hankedokumentides nõutust on sisuline

kõrvalekalle, sest mõjutab tõstuki kasutamise võimalusi, seega puudus vastustajal õigus

kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistada (RHS § 47 lg 2). Kui vastustaja leiab, et on

teinud hankemenetluses tõsiseid ja hanke tulemusi mõjutavaid vigu, on tal võimalik

hankemenetlus kehtetuks tunnistada (RHS § 29 lg 3 p 6).

19. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et VAKO otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku

suhtes kohaldatakse samas paragrahvis poole kohta sätestatut.

Kuna

hankeasjades

on

kohtumenetlus

jätkumenetluseks

VAKO-s

toimunud

vaidlustusmenetlusele ning HKMS 28. peatükk ei kehtesta hankeasjades erisätteid

menetluskulude jagamise osas, lähtub kohus menetluskulude jagamisel sarnastest põhimõtetest

nagu apellatsioonimenetluses, kus apellatsioonkaebuse on esitanud kolmas isik.

Seega kuna kohus jätab kolmanda isiku kaebuse rahuldamata, tuleb kaebaja menetluskulud

mõista välja kolmandalt isikult. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ka

vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest ta on kolmanda isikuga

samal poolel, samuti ei esitanud ta kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid ja nende kandmist

tõendavaid dokumente.

21. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kaebaja esitas tema menetluskulusid tõendavate dokumentidena Nord

Advokaadibüroo OÜ 30.11.2015 arve nr 20150839 summas 1672 eurot ja selle arve tasumist

tõendava 14.12.2015 maksekorralduse ning 21.12.2015 arve nr 20150902 summas 600 eurot ja

selle arve tasumist tõendava 22.12.2015 maksekorralduse. Arved sisaldavad käibemaksu.

Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

3-15-3055

8(8)

30.11.2015 arvelt nähtub, et menetluskulu on kantud seoses õigusabi osutamisega

vaidlustusmenetluses. Kohus ei saa arvata menetluskulude hulka teise menetlusega

(vaidlustusmenetlus, haldusmenetlus) seotud kulusid, vaid ainult kohtumenetlusega seotud

kulusid, mistõttu tuleb need kulud jätta kaebaja enda kanda.

21.12.2015 arvelt nähtub, et menetluskulud on kantud seoses õigusabi osutamisega

kohtumenetluses. Kuigi arvelt ei nähtu haldusasja numbrit, on tööde kirjelduses toodud

kuupäevasid ja praeguses menetluses menetlus- ja kohtudokumentide kuupäevasid arvestades

võimalik järeldada, et kulud on kantud seoses praeguse haldusasjaga. Kui 08.12.-21.12.2015

tehtud toimingud seonduvad kohtumenetlusega ja neid ei saa pidada põhjendamatuteks, siis

07.12.2015 kuupäeva juurde on märgitud, et 0,20 tundi kulutati VAKO ja Kaitseliidu

informeerimisele kliendi pangarekvisiitidest nõudega hüvitada riigilõiv 640 eurot. Kohus on

seisukohal, et seda kulu ei saa lugeda kohtumenetlusega seotud kuluks ja see tuleb jätta kaebaja

enda kanda.

Seega tuleb kohtumenetlusega seotud põhjendatud kuluks lugeda 4,8 tundi eest tasutud summa.

Arvestades 21.12.2015 arvel näidatud õigusabi teenuse tunnihinda 100 eurot, on põhjendatud

kuluks 480 eurot, mis tuleb kolmandalt isikult kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik