3-14-52447/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52447

Haldusasi

Aleksandr Sinetski kaebus Tallinna Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 6600 eurot seoses

ebainimlike kinnipidamistingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.08.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Sinetski

Esindaja v.adv Denis Piskunov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 26.08.2015. a otsus ja lõpetada asja

menetlus.

2. Tagastada Advokaadibüroo Magnusson OÜ-le 15.12.2014 tasutud

riigilõiv summas 25 eurot.

3. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud (õigusabikulud) kaebaja enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 25.03.2014 A. Sinetski kahju hüvitamise nõude, milles ta

leidis, et teda on hoitud Tallinna Vanglas ebainimlikes kinnipidamistingimustes, sest

kinnipeetava isiklik ruum kambrites jääb alla 3 m². Lisaks märkis A. Sinetski järgmisi

asjaolusid: talle võimaldati ainult 20-minutiline dušikord nädalas olukorras, kus kambrites

puudus soe vesi; kambri õhuaknad olid kaetud perforeeritud metallist plaatidega, mis

takistasid õhuvahetust. A. Sinetski taotles alates 2007. aastast Tallinna Vanglas viibitud 22

kuu eest välja mõista iga kuu eest 500 eurot. Tallinna Vangla andis 13.05.2014. a kirjaga nr 5-

18/14/8958-2 A. Sinetskile kahju hüvitamise nõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10

päeva alates kirja kättesaamisest. A. Sinetski esindaja vangla kirjale ei vastanud. Tallinna

Vangla tagastas 29.09.2014. a vastusega nr 5-18/14/8958-3 A. Sinetski kahju hüvitamise

taotluse perioodi 29.01.2008-25.02.2009 osas läbivaatamatult ning perioodi 13.09.2012-

17.07.2013 osas jättis taotluse rahuldamata.

2. A. Sinetski esitas 15.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 20.11.2014 kohandatud

kaebuse Tallinna Vangla vastu perioodidel 02.2008-02.2009 ja 09.2012-07.2013

inimväärikust alandavates tingimustes hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 6600

eurot, s.o 300 eurot iga kuu eest. Lisaks taotles kaebaja viivist seadusjärgses määras

põhinõudest alates kaebuse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Kaebaja hinnangul on

kahju tekkinud tema kinnipidamise tõttu Tallinna Vangla inimväärikust alandavates

tingimustes, mis põhjustasid kaebajale stressi ja allasurutuse tunde. Kaebaja viitas

ebapiisavale põrandapinnale ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale selles vallas.

Kaebaja märkis, et Tallinna Vangla 6-kohalistes kambrites on üldpinda enamasti umbes 2,5 m²

või natuke vähem inimese kohta ning vaba pinda, kust on maha arvutatud mööbli ja inventari

alla jääv ruum, on vähem kui 1,5 m² inimese kohta. Kaebaja viitas ka muudele puudustele

vangla olmetingimustes: vanemas eluosakonnas on ooteaeg tualeti kasutamiseks

ebamõistlikult pikk; vahistatute kambrites ja kinnipeetavate ootekambrites on inimesed

lukustatud 23 tundi ööpäevas; kinnipeetavatele on ette nähtud 1-tunnine jalutuskäik boksis,

mille suurus jääb alla 15 m²; riideid tuli pesta ja kuivatada kambris, mistõttu on seal pidevalt

niiske ning kambrite seintel võib kohata hallitust; kambri ventilatsioon on puudulik; tagatud ei

ole piisavad pesemisvõimalused, kuna vangla võimaldab 20-minutilist duširuumi külastust

nädalas ja seda olukorras, kus kambrites on ainult külm vesi; kambri valgustus ei vasta

vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

3. Tartu Halduskohus tagastas 28.11.2014. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o kahju

hüvitamise nõudes perioodi 29.01.2008-25.02.2009 osas. Tartu Halduskohus võttis

22.12.2014. a määrusega kaebuse menetlusse perioodi 13.09.201217.07.2013 osas.

4. Tartu Halduskohus jättis 26.08.2015. a otsusega kaebuse läbi vaatamata osas, milles

kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses Tallinna Vangla kambrite ebapiisava

valgustatuse, liigniiskuse ja hallitusega ning WC-sse saamise pika ooteajaga kinnipeetavate

eluosakonnas; rahuldas A. Sinetski kaebuse osaliselt; mõistis Tallinna Vanglalt A. Sinetski

kasuks välja 240 eurot ja ülejäänud osas jättis kaebuse rahuldamata; menetluskulud jättis

kohus poolte endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Isikliku ruumi pindala arvutamisel tuleb kambri üldpindalast välja jätta tualeti alune pind.

Nii EIK lahendites kui ka vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg-s 6 on räägitud kas 3- või

2,5ruutmeetrisest põrandapinnast isiku kohta, mitte kambri sisustusest vabast põrandapinnast.

Kaebaja viibis 120 päeva olukorras, kus talle oli tagatud vähem kui 3 m² põrandapinda, sellest

47 päeva olukorras, kus tagatud oli vähem kui 2,5 m² põrandapinda. Seega jäi isiklik ruum

alla minimaalse lubatavaks peetava määra, mille tõttu EIK praktika kohaselt tuleb

kinnipidamistingimusi pidada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (EIÕK) art-st 3

tuleneva inimväärikust alandava kohtlemise keeluga vastuolus olevaks. Riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 viidatud õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei takista

hüvitusnõude rahuldamist. Kaebaja kasuks tuleb välja mõista 2 eurot päeva eest, mil talle ei

olnud tagatud minimaalselt nõutav isiklik ruum, s.o kokku 240 eurot.

2) Kaebaja ei ole väitnud, et hüvitise maksmisega viivitamine oleks tema jaoks kaasa toonud

varalise kahju tekkimise, mille hüvitamiseks oleks kohane ja vajalik viivise kohaldamine.

Kahju puudumise tõttu ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused ja vastavalt

puudub alus viivise nõude rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Tallinna Vangla esitas 08.09.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 26.08.2015. a otsus osas, millega kohus rahuldas osaliselt A. Sinetski kaebuse ja

mõistis kaebaja kasuks välja 240 eurot mittevaralise kahju tekitamise eest ning teha asjas uus

otsus, millega jätta A. Sinetski kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja leiab, et kohus on

ebaõigesti arvestanud põrandapinna arvestamisel kambri üldpindalast maha WC alla jääva

pinna ning kaebaja oli paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides

sätestatud põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat inimväärikust alandavates

tingimustes hoitud. Vastustaja märgib, et kohus on jätnud isikuõiguste riive tuvastamisel

muude kinnipidamistingimustega ja asjas tähtsust omavate asjaoludega arvestamata ega

nõustu kohtu seisukohaga, et vangla ei ole tõendanud süü puudumist. Vastustaja leiab, et

kohus on jätnud arvestamata seisukohad, mis välistavad võimaluse lugeda alla 3 m²

põrandapinda isiku kohta kambris automaatselt EIÕK art 3 rikkumiseks..

6. A. Sinetski esitas 12.10.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta märgib, et ei nõustu

vastustaja käsitlusega, et WC alune pind tuleb maha arvata kambri pindalast. Kaebaja on

seisukohal, et Eesti riik pidi teada saama inimõiguste rikkumisest hiljemalt 05.03.2004, mil

võeti vastu CPT 2004. a raport. Kaebaja leiab, et vastustajal olid võimalused vähendada

ruumipuudusest tulenevaid kannatusi rohkem väljas viibimise võimaldamisega, kuid seda ei

tehtud, seega on vastustaja olnud tegevusetu ja käitunud süüliselt.

7. A. Sinetski esitas 24.09.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palus tühistada Tartu

Halduskohtu 26.08.2015. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või

alternatiivselt saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus ei

jätkanud 08.10.2015. a määrusega kaebajale menetlusabi andmist riigilõivu tasumisest

vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel, jättis kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ja

andis 10 päeva määruse jõustumisest arvates täiendava riigilõivu 82,80 euro tasumiseks.

Kaebaja esindaja sai ringkonnakohtu 08.10.2015. a määruse kätte 08.10.2015. Määrus jõustus

24.10.2015, kuna seda ei vaidlustatud. Kuna kaebaja ei tasunud nõutud riigilõivu, siis tagastas

ringkonnakohus 23.11.2015. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse. Kaebaja esindaja sai

23.11.2015. a määruse kätte 23.11.2015 ning ei ole seda vaidlustanud. Seega on

ringkonnakohtu 23.11.2015. a määrus jõustunud.

8. A. Sinetski esitas 17.12.2015 seisukoha, milles ta leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt,

mistõttu ei ole vajalik kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamine. Kaebaja

märkis, et ta esitas taotluse vastustajale 25.03.204, seega pidi vastustaja lahendama taotluse

hiljemalt 25.05.2014 (RVastS § 18 lg 1), kuid tegi seda alles 29.09.2014, mistõttu

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-t 3 arvestades oli kaebajal aega kohtusse

pöördumiseks kuni 25.05.2015, kuid kaebaja esitas kaebuse kohtusse 20.11.2014, seega

tähtaegselt. Kaebaja viitab HKMS-i kommenteeritud väljaandes viidatule, mille kohaselt

HKMS § 47 lg 3 ja RVastS § 18 lg 2 vahel on vastuolu, mis tuleks lahendada ilmselt HKMS-i

sätete ülimuslikkust tunnistades.

9. Tallinna Vangla esitas 22.12.2015 seisukoha, milles ta palub jätta A. Sinetski taotlus

rahuldamata ja lõpetada kaebuse menetlemine ning menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks ning lähtuda tuleb RVastS § 18 lg-s 2 toodud regulatsioonist, mis on HKMS

§ 47 lg 3 suhtes erisäte. Vastustaja hinnangul vangla viivitus kahju hüvitamise nõude

lahendamisega ei anna alust kaebajale kaebuse esitamisega viivitada, kuivõrd sellisel juhul on

seadusandja ette näinud võimaluse pöörduda kohtusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.08.2015. a otsus tuleb tühistada

olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

11. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning

lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.

Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme kohtu lahend on vaidlustatud,

kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest

materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes

(Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-08, p 11;

11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15). Seega on

ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on A. Sinetski

hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahju

hüvitamise nõude 25.03.2014 ning seejärel on vangla 13.05.2014 andnud puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja, kuid A. Sinetski ei ole puudusi kõrvaldanud. Kaebuse halduskohtusse

on kaebaja esitanud 15.10.2014.

13. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg

taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse

menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev

30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka

taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3314108,

p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu

kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks

ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Eelnevast lähtuvalt oli kaebajal kohustus esitada

halduskohtule kaebus, arvestades vanglale kahju hüvitamise nõude esitamise aega, hiljemalt

25.06.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud 15.10.2014. Seega on A.

Sinetski esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt.

14. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ringkonnakohus kohustas

kaebajat 15.12.2015. a määrusega (tl 121-122) esitama kohtule kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt 23.12.2015. Kaebaja esindaja sai määruse kätte

15.12.2015 (tl 125). Kaebaja esindaja esitas 17.12.2015 ringkonnakohtule seisukoha, milles ta

ei pidanud vajalikuks esitada tähtaja ennistamise taotlust, kuivõrd leidis, et kaebus on esitatud

tähtaegselt. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et HKMS § 47 lg-s 3 sätestatut

arvestades oli tal aega kohtusse pöördumiseks kuni 25.05.2015. Riigikohus on selgitanud, et

RVastS-is kahjunõude esitamise kohta sätestatu on kohaldatav eriregulatsioonina ning HKMS

sätestab kahju hüvitamise nõude üldised tähtajad. Vastasel juhul muutuks RVastS § 18 lg 2

regulatsioon sisutuks (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 8). Ringkonnakohus

leiab, et olukorras, kus haldusorganile esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamise tähtaeg

tuleneb RVastS §-st 18, on põhjendamatu väita, et sama paragrahvi teises lõikes sätestatud

tähtaeg halduskohtule kaebuse esitamiseks ei kohaldu. Seega kohaldub haldusorganile kahju

hüvitamise nõude esitamise puhul üldsätte HKMS § 47 lg 3 asemel eriregulatsioonina RVastS

§ 18 lg 2, mille kohaselt tuleb haldusorgani poolt isiku taotluse RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud

tähtaja jooksul mitteläbivaatamise korral pöörduda kohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul selle

tähtaja möödumisest.

15. Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuivõrd kaebaja esindaja ei pidanud 17.12.2015.

a seisukohas vajalikuks esitada tähtaja ennistamise taotlust, ei ole ringkonnakohtule esitatud

ühtegi põhjust, mis oleks takistanud kaebajal esitada kaebust ringkonnakohtu poolt juba

15.12.2015. a määruses osutatud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.

Seega ei ole ringkonnakohtule teada põhjuseid, mis takistasid kaebajal esitada kaebust

halduskohtule tähtaegselt ning mis võiksid kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise. Asja

materjalides olevast 22.03.2014. a volikirjast (tl 4) järelduvalt on kaebajat vanglale kahju

hüvitamise taotluse esitamisel esindanud advokaat, kes pidi oma erialateadmiste tõttu olema

teadlik ka halduskohtule kahju hüvitamise nõude esitamise tähtajast. Kuna kaebus on esitatud

halduskohtusse mittetähtaegselt ning tähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus puudub, siis on

halduskohus võtnud A. Sinetski kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava

kaebuse suhtes.

16. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS

§ 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse

jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi

määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja

rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja

lõpetab asja menetluse.

17. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus vabastas 28.11.2014. a määrusega

(tl 3234) kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ning kohustas kaebajat

tasuma riigilõivu summas 25 eurot. Nõutud riigilõiv on tasutud 15.12.2014 Advokaadibüroo

Magnusson OÜ poolt (tl 40). Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2

alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv summas 25 eurot tagastamisele Advokaadibüroo

Magnusson OÜ-le.

18. 17.12.2015 esitatud avalduses menetluskulude kindlaksmääramiseks toob kaebaja esindaja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskuluna välja õigusabikulud summas 276 eurot ning

palub need vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab

kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 näeb menetluse lõpetamise korral sellise

erandi ette üksnes lg-s 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud siis, kui asjas

lõpetatakse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kuna käesolevas asjas vastav säte

menetluse lõpetamise alusena kohaldamisele ei kuulu, kannab asjas peale tagastatava

riigilõivu muud menetluskulud kaebaja ise ja ringkonnakohtul puudub alus 17.12.2015

esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulusid Tallinna Vanglalt kaebaja

kasuks välja mõista.

19. Tallinna Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel

vabastatud. Eeltoodut arvestades puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel