2-14-61465/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-14-61465

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-61465

Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2016, Tallinn

Kohtukoosseis Ülle Jänes, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Kohtuasi

AL’i hagi Nordea Bank AB Eesti filiaali vastu täiteasjas nr 022/2014/6159 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.10.2015.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 6000 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AL’i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AL (isikukood XXXXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaat Vladimir Sadekov ja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12608043), tehinguline esindaja Taago Pähkel

Kohtuistungi toimumise aeg 15.01.2016 Istungil osalenud isikud Hageja AL, hageja tehinguline esindaja, vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev, kostja tehinguline esindaja Taago Pähkel Resolutsioon:

1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Hageja, AL loobub käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist.

1.2. Kostja, Nordea Bank AB (Eesti filiaali kaudu) kohustub esitama täiteasjas nr 022/2014/6159 kohtutäiturile taotluse, et nimetatud täiteasjas ei korraldataks ja ei kuulutataks välja kinnisasja sundenampakkumist mitte enne 01.01.2017.a.

Tsiviilasi nr 2-14-61465

2(4)

2. Tühistada Harju Maakohtu 06.10.2015.a otsus.

3. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.

4. Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2014.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati kohtutäituri Elin Vilippuse poolt läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/6159 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-14-61465.

5. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

6. Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 212,50 eurot SL pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).

7. Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Hageja esitas kohtule 25.11.2014.a hagi kostja vastu tunnistada lubamatuks täiteasja nr 022/2014/6159 sundtäitmine. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu) 27.11.2009.a hagejaga laenulepingu nr 0932081763501 (laenuleping nr 1), millise kohaselt sai hageja laenu summas 276 975 eurot. 16.11.2012.a sõlmisid pooled täiendava laenulepingu nr 0932081763502 (laenuleping nr 2), mille kohaselt andis pank hagejale laenu summas 25 000 eurot. 2013.a sügisel leppisid pooled suuliselt kokku, et hageja tasub lepingutest tulenevaid laenumakseid iga kahe kuu tagant. 09.05.2014.a teatas pank, et ei aktsepteeri enam suulist kokkulepet ning andis hagejale tähtaja 30.05.2014.a kõigi olemasolevate võlgnevuste likvideerimiseks. 03.09.2014.a saatis kostja hagejale laenulepingute ülesütlemisavalduse, kuivõrd hageja on jätnud osaliselt või täielikult tasumata vähemalt kolm järjestikust makset mõlema lepingu puhul ning võlgneb laenulepingu nr 1 alusel pangale 4065,04 eurot ja laenulepingu nr 2 alusel 4600,06 eurot. Seisuga 15.09.2014.a on laenulepingust nr 1 tulenev laenujääk 235 740,28 eurot ja laenulepingust nr 2 tulenev laenujääk 2138,96 eurot. Hageja on seisukohal, et tulenevalt vaidluse faktilistest asjaoludest, ei olnud kostjal õigust 03.09.2014.a laenulepinguid üles öelda (s.t et laenulepingute ülesütlemise alus ei olnud veel saabunud) ja/või et laenulepingute ülesütlemine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Seetõttu ei ole kostjal hageja vastu täitmisavalduses näidatud ulatuses sissenõutavaks muutunud nõuet. Lisaks on käesoleval juhul sundtäitmise läbiviimine vastuolus ka hea usu põhimõttega, mistõttu esineb alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitedokumendis sätestatud ulatuses nõude sissenõudmine hagejalt on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna viidatud nõude täitmisega tekitakse hagejale kahju, ning kostja käitub hageja suhtes laenulepingute täitmist nõudes vastuoluliselt. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sügisel 2013.a ei leppinud kostja ja hageja suuliselt kokku, et hageja tasub laenulepingust nr 1 ja laenulepingust nr 2 tulenevaid laenumakseid iga kahe kuu tagant. Kostja tegi 09.05.2014.a hagejale ettepaneku kokku leppida, et hageja tasub 30.05.2014.a olemasolevad võlad ning alates juunist 2014.a tasub hageja igakuised laenu tagasimaksed ja intressimaksed järjestikuste maksetena igakuiselt (laenulepingust nr 1 tulenevalt 1. kuupäeval ja laenulepingust nr 2 tulenevalt 21. kuupäeval) ette, mitte järgi. Hageja oma 15.05.2014.a saadetud vastuskirjas kinnitas kokkuleppe sõlmimist ning kinnitas, et kõik maksed s.t igakuised laenu tagasimaksed ja intressimaksed järjestikuste maksetena igakuiselt tehakse õigeaegselt s.t igakuiselt. Hageja poolt on 01.07.2014.a, 01.08.2014.a ja 01.09.2014.a laenu tagasimaksed tasumata. Pärast 02.06.2014.a oli järgmine laekumine 07.10.2014.a summas 420 eurot. Seega esinesid laenulepingu nr 1 erakorralise ülesütlemise puhul nii materiaalsed eeldused kui ka seadusest tulenev alus. Laenulepingu nr 2 ülesütlemine oli kooskõlas VÕS § 415 sätestatuga sõltumata sellest, kas 2013.a sügisel oli

Tsiviilasi nr 2-14-61465

3(4) sõlmitud kokkulepe kostja ja hageja vahel või mitte, sest laenulepingust nr 2 tulenevad laenu tagasimaksed ja intressimaksed, pidid olema sooritatud 21. kuupäeval. Hageja on 21.03.2014.a tasumisele kuuluva laenu tagasimakse ja intressimakse tasunud 17.04.2014.a. Pärast seda ei ole hageja kuue kuu vältel laenu tagasimakseid korrektselt tasunud, mistõttu on antud laenuleping lõpetatud 27.09.2014.a. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Esimese astme kohtu otsus 3. Harju Maakohus tegi 06.10.2015.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning tühistas Harju Maakohtu 09.12.2014.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati kohtutäituri Elin Vilippuse poolt läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/6159 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-14-61465. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 06.10.2015.a otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldatakse hagi. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Menetluse käik 6. 15.01.2016.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada. Apellant palus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused 7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

8. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna käesoleva kompromissi kinnitava määrusega lõpetatakse käesolevas asjas menetlus, tühistab ringkonnakohus hagi tagamise.

9. Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 425 eurot. Sellest pool (212,50 eurot) tuleb apellandile tagastada. Apellant palus tagastada lõivuosa sellele isikule, kes lõivu tasus ja sellele arvele, kust see tasuti.

Tsiviilasi nr 2-14-61465

4(4) 10. Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

Ülle Jänes

Krista Kirspuu

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/