3-15-2730/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2016, Tartu Haldusasja number 3-15-2730 Haldusasi Xu kaebus Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014. a käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ punktide 1.2, 2.2 ja 2.2.1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning tühistamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks, Tartu Vangla 20. märtsi 2015. a käskkirja 6-2/314 tühistamiseks ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla poolt oktoobris 2015 teostatud läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Xu määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

2. Jätta Xu taotlus määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 20. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 6-2/314 karistati Xut distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 64 p 1 rikkumise eest, kuna X ei allunud 23. veebruaril 2015 valvuri korraldusele täielikul läbiotsimisel.

X esitas Tartu Vanglale vaide (registreeritud 14. oktoobril 2015) eelnevalt nimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks; Tartu Vangla läbiotsimise juhendi p-de 1.2 ja 2.2 sisustamiseks ja p 2.2.1 kuuenda lõigu tühistamiseks ning 7. oktoobri 2015. a toimunud läbiotsimise õigusvastasuse tuvastamiseks. Lisaks esitas X taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot, mis on tekitatud õigusvastaste läbiotsimistega.

X võttis 21. oktoobril 2015 tagasi Tartu Vanglale esitatud vaide, mis puudutas eelnevalt nimetatud nõudeid.

2. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014. a käskkirja nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhendi“ p-de 1.2, 2.2 ja 2.2.1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks; kohustamaks piiritlema eelnevalt nimetatud läbiotsimise juhendit selliselt, et läbiotsimist ei saaks läbi viia iga vanglaametnik ning et seda ei saaks teostada igal ajal ja põhjusel; Tartu Vangla 20. märtsi 2015. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/314 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks; kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot, mis on talle tekitatud õigusvastaste läbiotsimistega alates 19. veebruarist 2014; läbiotsimiste õigusvastasuse tuvastamiseks. Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, et peatataks läbiotsimise juhendi nimetatud punktide rakendamine tema suhtes.

3. Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 Xu kaebus tagastati. Määruse põhjenduste kohaselt:

3.1. X on esitanud kaebuse „Tartu Vangla läbiotsimise juhendi“ p-de 1.2, 2.2 ja 2.2.1 õigusvastasuse tuvastamiseks, tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks sisustada ja piiritleda nimetatud juhendi mainitud punkte. Halduskohus leidis, et läbiotsimise juhend on halduse siseakt, mis reguleerib Tartu Vangla töökorraldust ning sellel on defineeriv ja selgitav iseloom. Läbiotsimise juhendil ja selle punktidel, mida kaebaja on vaidlustanud, ei ole vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele, mistõttu ei saa see kaebaja õigusi rikkuda. Vangla ametniku õigus teha vajadusel kinnipeetavale läbiotsimine tuleneb mitte vaidlusalusest juhendist, vaid vangistusseaduse (VangS) §-st 68. Halduskohus leidis, et selle nõude osas puudub Xul ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb vastavas osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Ühtlasi puudub kaebeõiguse puudumise tõttu vajadus kaebajale täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduse kõrvaldamiseks.

3.2. Kaebaja on taotlenud ka Tartu Vangla 20. märtsi 2015. a käskkirja nr 6-2/314 õigusvastasuse tuvastamist, selle õigusvastasuse korral käskkirja tühistamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohus märkis, et kuna tühistamisnõue hõlmab ka õigusvastasuse tuvastamise, ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamine vajalik ja lubatav. Nii tühistamiskui hüvitamisnõude esitamiseks tuleb kinnipeetaval vastavalt VangS § 11 lg-dele 5 ja 8 läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vaide esitamise näol vanglale. Tartu Vangla 3. ja 11. novembri 2015. a vastustest kohtu teabenõudele nähtub, et kaebaja ei ole nimetatud nõudest juhindunud, st kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamisja hüvitamisnõude osas on läbimata. Kaebaja küll esitas 14. oktoobril 2015 vanglale vaide 20. märtsi 2015. a käskkirja tühistamiseks, kuid võttis oma vaide 21. oktoobril 2015 tagasi. Seega tuleb kaebus nende nõuete osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

3.3. Lisaks taotleb kaebaja Tartu Vangla toimingute, oktoobris kuuel korral toimunud läbiotsimised lahti riietumisega, õigusvastasuse tuvastamist ning tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohus märkis, et kahjunõude lahendamisel tuleb anda hinnang ka toimingute õigusvastasusele, mistõttu ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamine vajalik. Tartu Vangla

3. ja 11. novembri 2015. a vastusest kohtu teabenõudele nähtub, et kaebaja ei ole esitatud hüvitamisnõude osas läbinud VangS § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega ka see nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

3.4. Kaebaja oli halduskohtule esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, kuid kaebuse tagastamise tõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna kaebajal ei ole nimetatud nõuete osas ka vaidemenetlust pooleli, ei ole tegemist HKMS § 249 lg-s 5 sätestatud olukorraga, mil esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada juba vaidemenetluse ajal. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. X esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a määruse tühistada. Määruskaebuses märgitu kohaselt:

4.1. Halduskohus on vääralt leidnud, et läbiotsimise juhend ei mõjuta kaebaja õigusi. Läbiotsimise viisi ja korda ei kehtesta VangS § 68, see tuleneb ikkagi vaidlustatud juhendist. Seega oli tühistamisja tuvastamistaotluse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel väär. Halduskohus oleks pidanud kaebajale andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

4.2. Kaebaja leiab, et ta ei pidanud vaidemenetluse korras vaidlustama distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, kuna vanglal puudub pädevus õigusvastasuse tuvastamiseks ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika rakendamiseks ja hindamiseks. Ajaks, mil oli selgunud, et lahti riietumisega läbiotsimine eesmärgiga leida tubakatooteid on kaebaja õigusi rikkuv, oli käskkirjale vaide esitamise tähtaeg möödunud ning ilmselt oleks tähtaja ennistamise taotluse esitamine olnud edutu. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale saab hinnangu anda alles seejärel, kui analüüsitud on ka läbiotsimise juhendit. Kaebaja ei oleks vaiet tagasi võtnud, aga sellesisulise soovituse andis talle vastustaja, kes soovitas kohe kaebusega halduskohtusse pöörduda.

4.3. Kaebaja on seisukohal, et läbiotsimistega seoses esitatud tuvastamisnõue tagastati ebaõigesti. Kaebaja ei esitanud seda nõuet ainult kahjuhüvitise saamiseks, vaid ka selleks, et oma õigusi kaitsta.

4.4. Ühtlasi palus kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitset, kuna tema suhtes on jätkuvalt läbi viidud lahti riietumisega läbiotsimisi.

5. Tartu Halduskohtu 9. detsembri 2015. a määrusega jäeti rahuldamata Xu määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p-le 1 ning edastati see lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jäeti Tartu Halduskohtu 9. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p-ga 5 läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja on Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud läbiotsimise juhendi tühistamist, õigusvastasuse tuvastamist ning kaebuses märgitud läbiotsimise juhendi punktide sisustamiseks ja piiritlemiseks esitanud ka kohustamisnõude.

8. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kuna isik on esitanud läbiotsimise juhendi vaidlustamiseks nii tühistamiskui õigusvastasuse tuvastamise nõude, tuleb lugeda, et tuvastamisnõude läbivaatamine on kaetud tühistamisnõudega, seega tuleb kaebus tõlgendada tühistamiskaebuseks.

9. Kuna kaebaja ei ole läbiotsimise juhendit vaidemenetluse korras vaidlustanud, ei ole ta kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Järelikult oli kaebuse tagastamine nimetatud nõuete osas õige, kuna VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt tuleb vangla haldusakti vaidlustamiseks pöörduda esmalt vangla poole.

10. Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et halduskohus pidanuks talle läbiotsimise juhendiga seonduvate nõuete osas andma tähtaja, mille käigus kaebaja oleks saanud kaebuses esinenud puudused kõrvaldada. HKMS § 120 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebaja oli halduskohtule esitanud nõuded, mille osas ta oleks pidanud eelnevalt läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Kui kaebaja on seda nõuet eirates kohtusse pöördunud, ei ole tegemist puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seega ei pidanud halduskohus andma kaebajale täiendavat tähtaega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

11. Lisaks on kaebaja soovinud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist, paludes sealjuures tuvastada ka selle haldusakti õigusvastasuse. Kuna ka siin kontrollitakse haldusakti õigusvastasust tühistamisnõude läbivaatamisel, tuleb halduskohtule esitatud nõue lugeda tühistamisnõudeks. Seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuses märgitu, mis puudutab distsiplinaarkaristuse vaidlustamis vaidemenetluse korras. Ka siin ei ole vaidlust selles, et vaiet distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale ei ole kaebaja esitanud, mistõttu oli ka selle nõude tagastamine õiguspärane.

12. Kaebuses on nõutud ka kahju hüvitamist seoses õigusvastaselt läbi viidud läbiotsimistega. Kaebaja leiab, et halduskohus oleks pidanud tuvastama läbiotsimiste õigusvastasuse ning kaebuse tagastamine seetõttu, et haldusorgani tegevuse õiguspärasust analüüsitakse ka kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel, mistõttu ei ole eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine vajalik, ei ole õige. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtule esitatud seisukohtadest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud toimingute õigusvastasuse tuvastamist ka mõnel muul eesmärgil kui kahju hüvitamine, seetõttu ei pidanud halduskohus otsustama tuvastamisnõude menetlusse võtmise üle ja laskma kaebajal selgitada, milles seisneb tema põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamisel, kuna kahju hüvitamise nõudes osas ei olnud kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sellest tulenevalt ei saanud halduskohus hakata hindama ka nimetatud nõude ühe eelduse esinemist – haldusorgani õigusvastane tegevus haldusõigussuhtes.

13. Kaebaja on Tartu Halduskohtule 27. detsembril 2015 esitanud taotluse koopia väljastamiseks 6. detsembril 2015 Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a määrusele esitatud määruskaebusest. Koopia saamise põhjenduseks on märgitud, et tegemist oli mahuka materjaliga, mistõttu ei ole kaebajal selle sisu üksikasjalikult meeles.

14. Riigikohtu halduskolleegium on 8. septembri 2015. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 märkinud, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Eriregulatsiooni olemasolu tõttu ei kohaldata haldusasja menetlusdokumendist ärakirja väljastamisele avaliku teabe seadust (vt AvTS § 2 lg 2 p 4). Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Kuigi HKMS § 88 ei sätesta ärakirja saamise eeldusena põhjendatud huvi ja näib ammendavalt sätestavat menetlusdokumentidest ärakirjade saamise piirangud, tuleb HKMS § 88 kohaldamisel arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirja. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju.

15. Ringkonnakohtu arvates puudub kaebajal praegu vajadus oma määruskaebusest koopia saamiseks, kuna tegemist on tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendiga ning selle sisu on talle teada. Kaebaja ei ole ka koopia väljastamise taotluses esitanud põhjendusi, mis annaks alust arvata, et koopia saamine on kaebaja õiguste kaitse seisukohast siiski talle vajalik. Põhjendus, et määruskaebus oli mahukas ja selle sisu ei ole kaebajal üksikasjalikult meeles, ei ole mõjuv väljastamaks kaebajale soovitud koopiat. Seega jääb kaebaja taotlus tema enda määruskaebusest koopia saamiseks rahuldamata.

16. Riigikohtu halduskolleegium on eelnevalt mainitud määruses märkinud ka seda, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on korraldav määrus HKMS § 11 lg 2, § 12 lg 1, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ning see ei ole edasi kaevatav. Samuti ei takista see asja edasist menetlemist. Tegemist ei ole ka toimikuga tutvumisloa andmisest keeldumise määrusega HKMS § 88 lg 5 tähenduses.

17. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. novembri 2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene