1-15-7208/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-7208

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2016. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7208 Kohtukoosseis

Eesistuja , liikmed Meelika Aava ja Ivi Pavel Gontšarov Kesküla Kriminaalasi S.R

’i süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsus menetluses lühi Apellatsiooni esitajad Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raivo Bergson Prokurör Maria Entsik Süüdistatav S.R

isikukood XXX, elukoht: X , X , X , XX XX XX emakeel eesti X , karistatus: varem – keel, töökoht: XX kriminaalkorras karistamata, . tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat Raivo Bergson Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. M maakohtu otsuse

tsiviilhagi rahuldamise

uuta põhiosa, jättes sellest välja põhistused osas ning asendada neid

käesoleva otsuse põhistustega.

2. tsus muutmata. Muus osas jätta maakohtu o

3.

Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

2(8)

1. S.R , alates on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema töötades 01.01.2010 S OÜ´s (reg kood töölepingu alusel autojuhi ametikoh XXXXXXXX XX , asukoht X ) al

ja täites alates 31.08.2010 logistiku tööülesandeid kuni töölt vabastamiseni 13.05.2011, pööras vahendlikult ajavahemikul 24.02.2011 kuni 11.05.2011 ebaseaduslikult talle usaldatud S -le OÜ kuuluvat vara kolmandate isikute kasuks suures ulatuses, kasutades selleks teisi isikuid. Nimelt olid tulenevalt tööülesannetest S.R-i valduses alates 2011.a algusest O AS poolt S - OÜ le väljastatud kütusekaardid nr 7084273000410081 (nr 49), nr 7084273000409695 (nr 10), nr

7084273000410164 (nr 57), nr 7084273000410172 (nr 58) ja nr 7084273000410198 (nr 60), millised olid ette nähtud OÜ kasutatavate veokite ja puidupurustamis masinate kütusega S varustamiseks. S.R palus oma tuttavat AT osutada talle abi kütuse tankimisel, väites, et kütust tangitakse OÜ sõidukite jaoks, paludes tal minna Paide S O tanklasse, kus pidi kohtuma

isikutega, kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse kütust tangitakse ja palus AT tankimise eest tasumiseks esitada tankla operaatorile S O OÜ kasutuses olevad AS kütusekaardid. S.R andis selleks S

OÜ kasutuses olevad kütusekaardid AT kätte, paludes need pärast kütuse tankimist talle tagastada. sai S.R-ilt S AT OÜ kasutuses olevad kütusekaardid enda kätte, läks

S.R-i määratud ajaks (reeglina samal päeval) Paide O tanklasse, kus kohtus sinna tulnud, S.R-ilt kütuse omandamises kokku leppinud isikutega, kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse kütus tangiti. AS tankla operaatorile kütuse eest AT esitas enne tankimist O

tasumiseks S O OÜ kasutuses olevad AS kütusekaardid ning seejärel tagastas pärast tankimist kütusekaardid kas samal või järgmisel päeval S.R-ile. AT helistas kas ise S.R-ile pärast tankimist või helistas S.R talle ja siis lepiti kokku kütusekaartide tagastamise aeg ja koht.

Selliselt käis AT S.R-i palvel Paide O tanklas, kasutades S OÜ kasutusse antud kütusekaarte diiselkütuse tankimiseks järgmiselt:

kuupäev kellaaeg kütusekaardi number kogus liitrites maksumus 24.02.2011 18.25 7084273000410081 (nr 49) 271,31 338,86 eurot 01.03.2011 18.46 7084273000410081 (nr 49) 511,66 654,41 eurot 08.03.2011 21.23 7084273000409695 (nr 10) 510,25 655,16 eurot 09.03.2011 12.04 7084273000409695 (nr 10) 160,02 205,47 eurot 17.03.2011 19.51 7084273000409695 (nr 10) 569,12 736,44 eurot 17.03.2011 20.03 7084273000410164 (nr 57) 632,64 818,64 eurot 17.03.2011 20.17 7084273000410172 (nr 58) 625,67 809,62 eurot 17.03.2011 20.18 7084273000410081 (nr 49) 742,76 eurot 04.04.2011 21.29 7084273000409695 (nr 10) 599,4 760,64 eurot 04.04.2011 22.00 7084273000410081 (nr 49) 699,8 888,05 eurot 10.04.2011 17.04 7084273000409695 (nr 10) 600,24 761,7 eurot 21.04.2011 20.16 7084273000409695 (nr 10) 721,27 893,65 eurot 21.04.2011 20.31 7084273000410198 (nr 60) 680,63 843,3 eurot

21 04 2011

20 44 7084273000410164 (nr 57)

467 04

578 66 eurot 26.04.2011 21.31 7084273000410164 (nr 57) 743,4 eurot 26.04.2011 21.42 7084273000409695 (nr 10) 693,84 eurot 26.04.2011 21.42 7084273000410198 (nr 60) 792,96 eurot 04.05.2011 21.08 7084273000410198 (nr 60) 867,3 eurot 04.05.2011 21.22 7084273000410164 (nr 57) 867,3 eurot 04.05.2011 21.41 7084273000409695 (nr 10) 848,72 eurot 06.05.2011 21.28 7084273000409695 (nr 10) 715,12 886,03 eurot 06.05.2011 21.38 7084273000410198 (nr 60) 670,64 830,92 eurot

3(8) 07.05.2011 12.46 7084273000410164 (nr 57) 743,4 eurot 11.05.2011 20.47 7084273000410164 (nr 57) 743,4 eurot 11.05.2011 21.01 7084273000409695 (nr 10) 817,74 eurot 11.05.2011 21.11 7084273000410198 (nr 60) 867,3 eurot 11.05.2011 21.21 7084273000410198 (nr 60) 49,56 eurot

Nimetatud kütusekoguseid ei kasutatud OÜ huvides, ükski OÜ kasutuses olevatest veokitest ei S S viibinud nimetatud ajal nimetatud tanklates, samuti ei toimunud tanklatest mahutite abiga veokitele või puidupurustamis masinatele kütuse vedu nimetatud kogustes.

Samuti S -st lahkumist ajavahemikul 04.06.2011 pööras S.R vahendlikult pärast OÜ kuni 18.08.2011 ebaseaduslikult S -le kuuluvat vara kolmandate isikute kasuks suures ulatuses, OÜ

kasutades selleks teisi isikuid. S.R jättis pärast st lahkumist, s.o pärast S OÜ- 13.05.2011, enda valdusse O AS poolt S - OÜ le väljastatud kütusekaardid nr 7084273000410081 (nr 49), nr 7084273000409695 (nr 10), nr 7084273000410164 (nr 57), nr 7084273000410172 (nr 58) ja nr 7084273000410198 (nr 60), ehkki oleks olnud kohustatud need kütusekaardid S OÜ-le tagastama ja

S palus jätkuvalt oma tuttavat AT osutada talle abi kütuse tankimisel, väites, et kütust tangitakse

OÜ sõidukite jaoks, paludes tal minna tanklasse, kus pidi kohtuma isikutega, kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse kütust tangitakse ja palus tankimise eest tasumiseks esitada tankla operaatorile O AS poolt S - S OÜ le väljastatud OÜ kütusekaardid. S.R andis selleks tema valduses olevad kütusekaardid AT

kätte, paludes need pärast kütuse tankimist talle tagastada.

AT sai nii nagu ennegi S.R-ilt S

OÜ kasutuses olevad kütusekaardid enda kätte, läks

S.R-i määratud ajaks (reeglina samal päeval) Paide O tanklasse, kus kohtus sinna tulnud, S.R-ilt kütuse omandamises kokku leppinud isikutega, kelle sõidukitesse paig O utatud mahutitesse kütus tangiti, esitades enne tankimist AS tankla operaatorile kütuse eest

tasumiseks O AS poolt S - S OÜ le väljastatud OÜ kütusekaardid ning seejärel tagastas pärast tankimist kütusekaardid kas samal või järgmisel päeval S.R-ile. Selliselt käis AT S.R-i palvel Paide O tanklas, kasutades S OÜ kasutusse antud kütusekaarte diiselkütuse tankimiseks järgmiselt:

kuupäev kellaaeg kütusekaardi number kogus liitrites maksumus 04.06.2011 17.08 7084273000409695 (nr 10) 879,86 eurot 04.06.2011 17.20 7084273000410198 (nr 60) 784,74 eurot 04.06.2011 17.30 7084273000410164 (nr 57) 832,3 eurot 16.06.2011 21.06 7084273000410198 (nr 60) 846,3 eurot 16.06.2011 21.24 7084273000410164 (nr 57) 803,99 eurot 16.06.2011 21.15 7084273000409695 (nr 10) 888,62 eurot 18.08.2011 21.05 7084273000409695 (nr 10) 362,7 eurot 18.08.2011 21.05 7084273000409695 (nr 10) 483,6 eurot 18.08.2011 21.22 7084273000410081 (nr 49) 664,95 eurot Nimetatud kütusekoguseid ei kasutatud OÜ huvides, ükski OÜ kasutuses olevatest veokitest ei S S viibinud nimetatud ajal nimetatud tanklates, samuti ei toimunud tanklatest mahutite abiga veokitele või puidupurustamis masinatele kütuse vedu nimetatud kogustes. Samuti kasutas S.R pärast S OÜ-st lahkumist ajavahemikul 26.06.2011 kuni 12.08.2011 teisi, kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikuid, kütuse tankimisel, kes käisid S.R-i palvel S.R-i määratud ajal tanklates kütust tankimas. Kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikud said S.R-ilt O

S OÜ kasutuses olevad kütusekaardid enda kätte, läksid S.R-i määratud ajaks (reeglina samal päeval) kas Tallinnas asuvasse Betooni tanklasse või Harju maakonnas O asuvasse Lagedi O tanklasse, kus kohtusid sinna tulnud, S.R-ilt kütuse omandamises

4(8)

kokku leppinud isikutega, kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse kütus tangiti, esitades enne tankimist O S O AS AS tankla operaatorile kütuse eest tasumiseks OÜ kasutuses olevad kütusekaardid ning seejärel tagastasid pärast tankimist kütusekaardid S.R-ile. Selliselt käisid kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikud S.R-i palvel Tallinnas Betooni O tanklas ja Harju maakonnas Lagedi O tanklas, kasutades S OÜ kasutusse antud kütusekaarte diiselkütuse tankimiseks järgmiselt:

k

uupäev kellaaeg tankla kütusekaardi number kogus liitrites maksumus 26.06.2011 10.31 Betooni 7084273000410081 (nr 49) 520,6 639,82 eurot 26.06.2011 10.40 Betooni 7084273000409695 (nr 10) 480,06 589,99 eurot 25.07.2011 09.30 Lagedi 7084273000409695 (nr 10) 500,04 624,55 eurot 25.07.2011 09.47 Lagedi 7084273000409695 (nr 10) 180,26 225,14 eurot 25.07.2011 09.48 Lagedi 7084273000410081 (nr 49) 560,45

700 eurot 25.07.2011 09.52 Lagedi 7084273000410081 (nr 49) 121,47 151,72 eurot 25.07.2011 16.34 Betooni 7084273000410164 (nr 57) 161,87 202,18 eurot 26.07.2011 19.36 Betooni 7084273000410164 (nr 57) 599,52 eurot 09.08.2011 21.12 Betooni 7084273000410164 (nr 57) 567,26

700 eurot 09.08.2011 21.18 Betooni 7084273000410164 (nr 57) 120,22 148,35 eurot 11.08.2011 20.21 Lagedi 7084273000410081 (nr 49) 567,26

700 eurot 12.08.2011 15.01 Betooni 7084273000409695 (nr 10) 567,26

700 eurot

Nimetatud kütusekoguseid ei kasutatud OÜ huvides, ükski OÜ kasutuses olevatest veokitest ei S S viibinud nimetatud ajal nimetatud tanklates, samuti ei toimunud tanklatest mahutite abiga veokitele või puidupurustamis masinatele kütuse vedu nimetatud kogustes. Kokku pööras S.R kolmandate isikute kasuks S OÜ kasutuses olevate kütusekaartidega diiselkütust maksumusega O AS S -le arved kokku summas 753,41 eurot. Kütusekaartide kasutamisest tulenevalt esitas OÜ S - S - 668,38 eurot (arvetes oli aluseks võetud OÜ le kohalduv kütuse soodushind), mille OÜ AS

ile O

ka tasus. Seega, omades valdust talle võõrale asjale – kütusekaartidele, millega oli õigust tankida kütust, saades seega valduse ka kütusekaartidega tangitud kütusele, pööras S.R kütusekaartide kasutamisega le kuuluvat kütust S OÜ- ebaseaduslikult, s.o omamata S OÜ nõusolekut, kolmandate isikute kasuks.

Seega pani S.R toime KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo – isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 21. oktoobri 2015.a. otsusega mõisteti S.R süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati S.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti vangistus 8 (kaheksa) kuud täitmisele pööramata tingimusel, et S.R ei pane temale määratud 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1

-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna järelevalve all, kohustudes:

elama aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või - -

5(8)

õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestati S.R´ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.oktoober 2015. Sama otsusega VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõisteti S.R’ilt kannatanule

OÜ S S arveldusarvele nr kuriteoga tekitatud kahju, s.o. 30 668,38 eurot mis tuleb kanda OÜ XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank.

ESITATUD APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas kannatanu süüdistatava S.R-i kaitsja vandeadvokaat Raivo Bergson, kes ei vaidlusta S.R-i süüdimõistmist ja temale karistuse mõistmist KarS § 201 lg

1 järgi, kuid vaidlustab tsiviilhagi rahuldamist. Käesoleva kriminaalasja menetlust alustati 09.09.2011. Kannatanu OÜ S esitas tsiviilhagi kohtule alles 27.07.2015, s.o. ligi neli aastat hiljem. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 aegub kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aeg kolme aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. OÜ esitas 31.08.2011 Põhja Prefektuurile kuriteokaebuse, milles märkis, et S.R-i S

ja kolmandate isikute tegevusega on tekitatud OÜ-le kahju 29000 eurot.

Kuriteokaebusele kirjutas alla juhatuse liige t S.R-ile TK. Kuriteokaebusest nähtub ka, e tehti 30.08.2011 ettepanek esitada oma seisukoht kahjude hüvitamise kohta järgmiseks päevaks, so. 31.08.2011. Kuriteokaebusest nähtuvalt oli OÜ S juhatusel juba sel ajal teada, et kahju on tekitanud S.R ning sellest ajast hakkas kulgema ka hagi esitamise tähtaeg. Kannatanu esindaja oli kogu kriminaalmenetluse ajal ekslikul seisukohal, et kahju tekitanud isiku saab kindlaks teha alles kriminaalmenetluse käigus ja seega saab kannatanu teada kahju tekitanud isikutest alles uurimise lõppedes pärast toimikuga tutvumist. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu erikogu kohtuotsusega 22.veebruarist 2013 (3-1-1-106-

12) kus märgitakse (p 39), et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg.1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei pea eeldama täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamisse üksikasjadest, piisab kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavalt menetlusse võtaks. Riigikohus märgib samas lahendis ka seda, et juhul kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, siis hõlmab

TsÜS § 150 lg s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgemine vaid nõudeid nende isikute vastu, kelle - hüvitamiskohustusest on kannatanu teadlik. Kannatanu esindaja seisukoha ekslikkusele, et kahju tekitajast saab teada alles menetluse lõppedes toimikuga tutvudes, viitab ka Riigikohtu erikogu otsuses (p 41) märgitud nõue, et asjaolud, millest nähtub, et kannatanu teadis või pidi teadma kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne seda, kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda, peab esitama ning tõendama kohtumenetluse pool, kes aegumisele tugineb. Maakohtule esitatud kaitseaktis on seda tehtud.

Maakohus samuti ei nõustunud kannatanu esindaja seisukohaga, kuid tugines tsiviilhagi rahuldamisel teistele, apellandi a

rvates ebaõigetele, tõenditele.

Maakohus viitas oma otsuses Riigikohtu 25.02.2009 otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-149-08 mille kohaselt tuleb tsiviilhagiga võrdsustada politseiprefektuurile kriminaalasja raames avalduse esitamine, seda eeldusel, et avalduses on väljendatud taotlust mõista tsiviilhagi korras kahju välja konkreetselt isikult. Maakohus peab selliseks avalduseks 31.08.2011 koostatud kuriteokaebust, kuid jätab tähelepanuta, et see esitati mitte kriminaalasja raames vaid 9 päeva enne kriminaalmenetluse alustamist.

6(8)

Otsuses viidatakse ka 05.07.2012 koostatud teatisele varalise kahju tekitamise kohta, kuid seda teatist ei saa lugeda tsiviilhagiks kuna seal pole väljendatud taotlust mõista tsiviilhagi korras kahju välja konkreetselt isikult. Faktiliselt esitas O S hagi alles 27.07.2015,

Ü so pärast hagi esitamise tähtaja aegumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § sÜS § 150 lg 1 -dest 318, 337 lg 1 p 4, 340 lg 2 p 5 ja T palub kaitsja t

ühistada Harju Maakohtu 21.10.15 otsus tsiviilhagi osas seoses aegumisega.

TSIVIILHAGEJA VASTUS APELLATSIOONILE

4. Tsiviilhageja OÜ on seisukohal, et Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning S apellat

sioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus on vaidlustatud otsuses viitega Riigikohtu 25.02.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-

1-149-08 (p 10, 11) selgitanud, et kriminaalasja raames avalduse esitamine tuleb võrdsustada politseiprefektuurile hagi esitamisega, seda eeldusel, et avalduses on väljendatud taotlust mõista tsiviilhagi korras kahju välja konkreetsetelt isikutelt. Selline tsiviilhageja avaldus sisaldub juba prokuratuurile 31.08.2011 esitatud kuriteoteates. Lisaks sellele, esitas 05.07.2012 S juhatuse liige teatise tekitatud varalise kahju kohta (kd 1 OÜ TK

tl 107- S hagiavalduse S.R-i 108) summas 32 753,41 eurot. 27.07.2015 koostas OÜ vastu summas 30 668,38 eurot (aluseks oli võetud OÜ lduv kütuse soodushind, mille nad -le S koha on OÜ AS-le O ka tasunud). Kannatanu lepinguline esindaja Harland Paas kinnitas kohtuistungil, et kuni eeluurimise lõpuni ei olnud talle teada, kas kahju tekitanud isikuid on rohkem kui üks. Edasi märkis Harju Maakohus, kui kannatanu on kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada saanud (nt pärast kriminaaltoimikuga tutvumist kohtueelses menetluses), on tal võimalik oma esialgset tsiviilhagi täpsustada ning nimetades konkreetsed isikud, kelle vastu tema nõue on suunatud. Tsiviilhagi täpsustamine on erinevalt tsiviilhagi esitamisest võimalik ka pärast KrMS §

225 lg 1 nimetatud tähtaja möödumist, sh kohtumenetluses. 1. septembril 2011 jõustunud KrMS § 2631 se saadetud tsiviilhagi, teeb lg 1 esimene lause sätestab, et kui koos süüdistusaktiga on kohtus kohus määruse tsiviilhagi menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks puuduste kõrvaldamiseks tsiviilhagis või tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks. Seega ei ole OÜ nõue aegunud. S

Kõike eeltoodut aluseks võttes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsiooni ning kannatanu esindaja vastusega esitatud apellatsioonile, leiab, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse osas, milles põhistatakse tsiviilhagi rahuldamist, jätab maakohtu põhistused tsiviilhagi rahuldamise osas otsusest

välja ning asendab neid ringkonnakohtu põhistustega.

6. Maakohus põhjendas ning aegumistähtaja saabumata jäämist viitega tsiviilhagi rahuldamist

Riigikohtu 25.02.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-149-08 (p 10, 11), mille kohaselt tuleb võrdsustada politseiprefektuurile kriminaalasja raames avalduse esitamine hagi esitamisega, seda eeldusel, et avalduses on väljendatud taotlust mõista tsiviilhagi korras kahju välja konkreetsetelt isikutelt. S koostas 31.08.2011 kuriteokaebuse Edasi viitas maakohus asjaolule, et kannatanu OÜ (kd 1, tl 1-3), milles i ja kolm -le on märgitud, et S.R’ andate isikute tegevusega on OÜ

S tekitatud kahju ca 29000 eurot. S juhatuse liige teatise tekitatud 05.07.2012 koostas OÜ TK varalise kahju kohta (kd 1 tl 107-108) summas 32 753,41 eurot. Kohtukolleegium on seisukohal, et ühtegi maakohtu poolt nimetatud dokumentidest ei saa käsitleda tsiviilhagina või muu avaldusena tsiviilhagi väljamõistmiseks. Samuti ei nõustu kohtukolleegium maakohtu poolt eelnimetatud Riigikohtu l ahendile antud tõlgendusega.

7(8)

Kohtukolleegium osundab, et Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-08 kui kehtis käsitles olukorda,

KrMK § 41,42 regulatsioon tsiviilhagi esitamise osas. Riigikohus seletas, et selleks, et lugeda kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks TsÜS § 121 lg 1 p 1 mõttes, on oluline, et hageja esitatud kirjalikus avalduses oleks nimetatud ka isik või isikud, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse. Nähtuvalt nimetatud Riigikohtu lahendist esitas hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) Pärnu Polits

5. veebruaril 2001. Tsiviilhagi eiprefektuurile avalduse kostja kriminaalvastutusele võtmiseks esitas hageja kriminaalasjas 14. detsembril 2001.a. Edasi asuski Riigikohus seisukohale, et kuna hageja nimetas 14. detsembri 2001. a avalduses kostjat II ja III kui isikuid, kellelt ta nõuab kahju hüvitamist, siis tuleb TsÜS §

1 järgi lugeda nende kostjate suhtes hagi aegumine

121 lg 1 p katkenuks alates 14. detsembrist 2001.

Nimetatud Riigikohtu otsusest tuleneb üheselt, et tsiviilhageja (kriminaalmenetluses kannatanu)

esitas kriminaalmenetluse raames eraldi tsiviilhagi, kus nimetas ka isikuid, kelle vastu hagi esitatakse ja seda ligi aasta peale kuriteokaebuse esitamist politseile. Kohtukolleegium osundab ka Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-58-07, mille kohaselt arusaam, nagu tuleks kuriteoavalduse esitamine võrdsustada hagi esitamisega TsÜS §

4 mõttes,

160 lg 2 pst on

ekslik ja ei tulene seaduse mõttest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

4 sätestatu

160 lg 2 p-s

kohaselt võrdsustatakse hagi esitamisega avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Riigikohus selgitas, et niisuguse avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses konkreetse tsiviilnõude osas esitatud avaldust, mitte aga avaldust isiku karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamise kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole OÜ eeluurimise käigus S sellist avaldust teinud, seega ei ole kannatanu hagiavaldust esitanud enne 27.07.2015, kui nimetatud kuupäeval avaldus oli esitatud maakohtule.

7. Järgnevalt kohtukolleegium kannatanu OÜ nõue hindab, kas seisuga 27.07.2015 S oli aegunud

TsÜS § 150 lg 1 järgi, mille kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud on

isikust teada sai või pidi teada saama. Nähtuvalt kanntanu OÜ poolt 31.08.2011 Põhja S

Politseiprefektuurile esitatud kuriteokaebusest oli kannatanul kahtlustus, et S.R ja tema vahendusel kolmandad isikud on saanud äriühingu kütusekaardid enda kasutusse ning diiselkütuse tankimisega on omastanud OÜ S vara, tekitad kannatanule kahju ca 29 000 eurot. (T es

I lk 1). 10.01.2012 edastas kannatanu Politseiametile taotluse, milles palutakse menetluse kiirendamist ning avaldatakse, et tegemist sisuliselt ei ole peitkuriteoga ning kuriteokaebuses on välja toodud isik, kes on äriühingule kahju tekitanud. Samas märgitakse, et kannatanule ei ole teada, kas isik tegutses üksi või isikute grupis (T 1 lk 8).

Kohtukolleegium on seisukohal, et kuigi kannatanu juba kuriteokaebuses toob nimeliselt välja S.R-i kui isikut, keda on alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, sai kannatanu teada, et kahj

u hüvitama kohustatud isikuks on S.R alles viimasele kahtlustuse esitamise päevast ehk 14.08.2012. Väärib tähelepanu, et kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud S.R end süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos ning seletas menetlejale, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Tema ütluste kohaselt kütuse krediitkaardid asusid igas autos, kütusekaartidele oli suhteliselt vaba juurdepääs. Sisuliselt süüdistas ta kuriteos hoopis autojuhte (T I lk 110). Kohtukolleegium leiab, et kahtlustatava sellisest menetluslikust positsioonist võib järeldada, et kuriteo toimepanemise asjaolud ning isik ei saanud olla kannatanule kahju hüvitama kohustatud

teada kuni vajalike menetlustoimingute läbiviimiseni, mis päädisid S.R-ile kahtlustuse esitamisega 14.08.2012. Asjaolu, et S.R on otsinud enne kuriteokaebuse esitamist võimalusi endise tööandjaga/kannatanuga kokkuleppele jõuda, üksnes viitab sellele, et kannatanul oli alus S.R-i omastamises kahtlustada, kuid kannatanu ei teadnud, et S.R on kahju hüvitama kohustatud isikuks.

8(8) Kohtukolleegium osundab, et sarnast olukorda käsitles Riigikohus asjas nr. 3-1-1-58-07, kus H.S. lõi OÜ B juhatuse liikmena esinedes 25. mail ja 31. mail 2001 kannatanu AS G esindajale teadvalt ebaõige ettekujutuse, et on endiselt osaühingu esindaja, kuigi tema volitused äriühingu esindamiseks lõppesid 15. mail 2001. Tekkinud ebaõiget ettekujutust ära kasutades ning omamata kavatsust kauba eest tasuda sai H.S. kannatanult - -le B kokk AS lt G OÜ u 11 000 l kütust, mille

müügist saadud raha võttis ta enda valdusse. Ringkonnakohus märgib, et kuigi H.S. isik oli kannatanule teada ka alates kuriteokaebuse esitamisest, leidis Riigikohus, et nimetatud kriminaalasjas tuleb ajaks, mil kannatanu AS G teada sai, et H.S. on kahju hüvitama kohustatud isikuks, tuleb lugeda H.S.-i kaht . lustatavaks tunnistamise määruse koostamise kuupäeva Kohtukolleegium sedastab, et seisuga 27.07.2015, kui OÜ S esitas maakohtule tsiviilhagi, ei olnud

S.R-ile kahtlustuse esitamisest ehk 14.08.2012 ei ole kolme aastat veel möödunud, seega hagi aegunud.

8.

Lähtudes eeltoodust ning ringkonnakohus muudab juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 3; § 342

maakohtu otsuse osas, milles põhistatakse tsiviilhagi rahuldamist, jätab maakohtu põhistused tsiviilhagi rahuldamise osas otsusest välja ning asendab neid ringkonnakohtu põhistustega. Ringkonnakohus jätab süüdistatava kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava

Pavel Gontšarov Ivi Kesküla RESOLUTSIOON 1. jaanuari 2016. a ja Harju Maakohtu 21. oktoobri Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. 2015. a otsus osas, millega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti S.R-ilt OÜ S kasuks välja 30 668 eurot 38 senti.

2. Jätta kannatanu tsiviilhagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada.