3-12-2233/97 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2016, Tartu

Haldusasja number

3-12-2233

Haldusasi

Aleksei Jaretsi kaebus Viru Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Jaretsi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Jarets

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Jaretsi määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2015. a määruse põhjenduste p-de 12–14

käesoleva määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 10. juuli 2012. a käskkirjaga nr 6.-1/470-KP kohaldati Aleksei Jaretsi suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid.

A. Jarets esitas nimetatud käskkirjale vaide, kuid see jäeti Viru Vangla 21. septembri 2012. a

vaideotsusega nr 6-12/308-3 rahuldamata.

2. A. Jarets esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis Viru Vangla 10. juuli 2012. a

käskkirja nr 6.-1/470-KP tühistamist.

3. Hiljem esitatud kaebuse täiendustes taotles kaebaja Viru Vangla operatiivtöötaja poolt

ametnikustaatuse kuritarvitamise ning tegevusetuse tuvastamist; ametniku saatmist

vanglaametnike atesteerimiskomisjoni erakorralisele atesteerimisele; Viru Vangla

vanemvalvuri tegevusetuse tuvastamist ning julgeoleku tagamise põhimõtte rikkumise

tuvastamist kinnipeetavate paigutamisel; kaebaja õiguste õigusvastast piiramist perioodil

10. juuli 2012 kuni 10. oktoober 2012; vaide läbivaatamise põhimõtete rikkumise ja

vaideotsuse tegemise tähtaja rikkumise tuvastamist.

4. Tartu Halduskohtu 12. novembri 2013. a otsusega A. Jaretsi kaebus rahuldati ning tühistati

eelnevalt nimetatud Viru Vangla käskkiri.

5. Tartu Halduskohtu 12. novembri 2013. a otsusele esitasid apellatsioonkaebuse nii A. Jarets

kui ka Viru Vangla.

6. Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2014. a otsusega rahuldati A. Jaretsi

apellatsioonkaebus osaliselt. Tartu Halduskohtu otsus tühistati osas, millega jäeti lahendamata

A. Jaretsi täiendavad nõuded Viru Vangla ametniku ametistaatuse kuritarvitamise ning

tegevusetuse tuvastamiseks; Viru Vangla kohustamiseks saata ametnik erakorralisele

atesteerimisele; Viru Vangla vanemvalvuri tegevusetuse ning 10. juuli 2012. a julgeoleku

tagamise põhimõtte rikkumise tuvastamiseks; Viru Vangla poolt kaebaja õiguste piiramise

õigusvastasuse tuvastamiseks ajavahemikul 10. juuli 2012 kuni 10. oktoober 2012; vaide

läbivaatamise põhimõtete, sh dokumentidega tutvumise õiguse ning vaideotsuse tegemise

tähtaja rikkumise tuvastamiseks. Vastavas osas saadeti asi ettevalmistava menetluse

jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Viru Vangla apellatsiooni jättis Tartu Ringkonnakohus

rahuldamata.

7. Viru Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2014. a otsusele

kassatsioonkaebuse, mis rahuldati Riigikohtu halduskolleegiumi 6. mai 2015. a otsusega.

Sama otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2014. a otsus osas, millega jäeti

Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata, ja Tartu Halduskohtu 12. novembri 2013. a

otsus osas, millega rahuldati A. Jaretsi kaebus Viru Vangla 10. juuli 2012. a käskkirja nr 6.-

1/470-KP tühistamise nõude osas. Riigikohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis A.

Jaretsi kaebuse Viru Vangla 10. juuli 2012. a käskkirja nr 6.-1/470-KP tühistamise nõude osas

rahuldamata.

8. Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2015. a määrusega tagastati A. Jaretsi kaebus. Määruse

kohaselt:

8.1. Halduskohtus ei vaata läbi kaebusi, mis on esitatud ametniku või ametiasutuse

vastutusele võtmiseks, seega ei saa kohus menetleda kaebust Viru Vangla ametniku

ametnikustaatuse kuritarvitamise ning tegevuse tuvastamiseks ning kaebus tuleb tagastada

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei

ole halduskohtu pädevuses.

8.2. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna isikule õigust esitada kohustamiskaebust, mille

sisuks on saata ametnik erakorralisele atesteerimisele. Halduskohus leidis, et selle nõude

esitamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8.3. Ülejäänud tuvastamisnõuete kohta leidis halduskohus, et kaebaja jättis puudused

kõrvaldamata, mistõttu on kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 1 p 2. Nimelt jättis

Tartu Halduskohus 22. septembri 2015. a määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste

kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Määruse tõlke sai kaebaja

kätte 23. septembril 2015. Seega tuli tal puudused kõrvaldada hiljemalt 8. oktoobriks 2015.

Kaebaja esitas 27. septembril 2015 kohtule vastuse, milles märkis, et õigusvastasuse

tuvastamine aitab kaasa kahjunõude koostamisele ning annab kahjunõudele õigusliku aluse.

Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja siiski ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. A. Jarets esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2015. a

määruse tühistada. Määruskaebuses märgitu kohaselt ei ole õige halduskohtu väide, et kaebaja

ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Kaebaja vastas 27. septembril 2015

halduskohtule, et tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks on hilisema kahju hüvitamise

nõude esitamine. Praeguseks hetkeks on aga möödunud kahju hüvitamise nõude esitamise

tähtaeg, sestap palus kaebaja halduskohtul tuvastada kohtumenetluse mõistliku menetlusaja

rikkumine. Ühtlasi oli kaebajale arusaamatu 22. septembri 2015. a määruse p 10, mille sisu

oleks kohus pidanud talle selgitama. Selle asemel tagasta halduskohus aga kaebuse. Kaebaja

leiab, et see, miks kahju hüvitamise nõude esitamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, on

tingitud kohtu tegevusest, seega on ta seisukohal, et vastava nõude esitamiseks mõeldud

tähtaega oleks võimalik ennistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

11. Ringkonnakohus nõustub, et halduskohus on tagastanud õigesti nõuded, mis puudutavad

vanglaametniku atesteerimisele saatmist ja Viru Vangla ametniku ametistaatuse

kuritarvitamise ning tegevusetuse tuvastamist. Neid põhjendusi ei pea ringkonnakohus

vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Seda enam, et sisuliselt ei nähtu

määruskaebusestki seda, et kaebaja hinnangul oleks nõuded nimetatud osas valesti tagastatud.

12. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei

kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi, st ei selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud

huvi Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja hinnangul seisneb

põhjendatud huvi selles, et tuvastamiskaebuse läbivaatamisel antaks hinnang haldusorgani

tegevusele, mis lihtsustab tulevikus hüvitamiskaebuse esitamist.

13. Kaebaja on halduskohtule esitanud ka nõude Viru Vangla vanemvalvuri tegevusetuse ning

10. juuli 2012. a julgeoleku tagamise põhimõtte rikkumise tuvastamiseks ning Viru Vangla

poolt kaebaja õiguste piiramise õigusvastasuse tuvastamiseks ajavahemikul 10. juuli 2012

kuni 10. oktoober 2012. Kuna kaebaja lõhkus 10. juulil 2012 kambri akna, otsustati tema

suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nende kohaldamine lõpetati 10. oktoobril

2012. Ringkonnakohus leiab, et nõue, mis puudutab vangla tegevuse väidetavat

õigusvastasust kaebaja õiguste piiramisel eelnevalt nimetatud kolme kuu vältel, on sisuliselt

saanud hinnangu Riigikohtu halduskolleegiumi 6. mai 2015. a otsuses nr 3-3-1-88-14, mille

p-dest 18 ja 19 tuleneb, et meetmete kohaldamist ja kohaldamise pikkust tuli pidada

vajalikuks ja proportsionaalseks ning vajadus tagada vangla julgeolek ja hoida ära kaebaja

poolt edasised õigusrikkumised, kaalus üles kaebaja õiguste riive. Seega on selles otsuses

antud hinnang ka sellele, et meetme kohaldamine iseenesest, selle kohaldamine kestus ja

sellest tulenevalt ka selle perioodi vältel kaebaja õiguste täiendav piiramine ei olnud

õigusvastane. Seega ei saa hetkel enam kaebaja nõuda oma õiguste piiramise õigusvastasuse

tuvastamist perioodil 10. juuli kuni 10. oktoober 2012, kuna selle osas on seisukoht võetud

Riigikohtu otsusega, mis on jõustunud.

14. Nõuete, mis puudutavad vanglaametniku õigusvastast tegevust 10. juulil 2012 ja

vaidemenetluse nõuete rikkumist, esitamisel tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 ära

näidata, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu

tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada

tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega

võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega on

tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina aktsepteeritav kavatsus esitada tulevikus kahju

hüvitamise kaebus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari 2010. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-88-09, p 11; Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus

nr 3-3-1-11-02, p 15).

15. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt on kaebuse

tagastamise aluseks siinkohal asjaolu, et kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul kaebuses esinenud puudusi (HKMS § 121 lg 1 p 2). A. Jaretsi 27. septembri 2015. a

vastuses Tartu Halduskohtu 22. septembri 2015. a määrusele on märgitud, et

tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks on hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus. Ringkonnakohus leiab, et seda vastust tuleb käsitada puuduste kõrvaldamise

avaldusena, mistõttu oli väär tagastada kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

16. Vaatamata sellele, et kaebaja on ära näidanud põhjendatud huvi, tuleb juhul, kui

tuvastamisnõue esitatakse hilisema hüvitamisnõude esitamiseks, hinnata ka seda, ega hilisem

hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ole. Samas ei või perspektiivikuse hindamisel

arvesse võtta seda, kas hüvitamisnõuet oleks antud juhul võimalik tähtaegselt esitada või mitte

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-76-10, p 18). Teisalt on ringkonnakohus

seisukohal, et vanglaametniku väidetav õigusvastane toimimine 10. juulil 2012 enne seda, mil

leidis aset intsident, mille tõttu kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati ning

vaidemenetluse nõuete väidetav rikkumine ei saanud kaasa tuua sellist kahju, mis kuuluks

hüvitamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel. Kaebaja on märkinud, et vaide

läbivaatamisel ei kuulatud ära kõiki huvitatud isikuid jne, st vaie vaadati läbi ühekülgselt (I kd

tl 68). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide usutav, kuna hilisemas kohtumenetluses

ning asja sisulisel läbivaatamisel on haldusakti, millele vaie esitati, peetud õiguspäraseks.

Seega ei ole usutav, et ka hilisem vaidemenetlus oleks eraldiseisvalt rikkunud kaebaja õigusi.

17. Ringkonnakohus mainib, et juba kaebuses (vt I kd tl 37) märkis kaebaja, et

vaidemenetluses ei kogutud kõiki tõendeid ja ei kuulatud ära kõiki isikuid. Need väidetavad

minetused on kaebaja sidunud ikkagi vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse kontrolliga. Kuna

kohtumenetluses on aga vaidlustatud käskkirja hinnatud õiguspäraseks, ei saa kaebaja esitatud

põhjendusel leida, et vaidemenetluses oleks talle tekitatud hüvitamisele kuuluvat kahju.

Kaebaja sõnutsi sai vangla vaide eestikeelse tõlke kätte 22. augustil 2012, seega vaideotsus

tulnuks teha 21. septembriks 2012. Vaideotsuse sai kaebaja enda väidete kohaselt kätte alles

25. septembril 2012, kuigi otsus kannab kuupäeva 21. september 2012. Isegi kui vaideotsus

edastati kaebajale teatud viivitusega, ei saa sellist viivitust lugeda taoliseks, mis lubaks

eeldada, et hüvitamisnõue oleks perspektiivikas. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et

käesoleva määruse p-s 14 nimetatud nõuete osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

18. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 14. oktoobri 2014. a määruse põhjenduste

p-de 12–14 käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene