3-16-144/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-144 Määruse kuupäev

19. jaanuar 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus kohustada Tartu Vanglat 06.01.2016. a vaiet läbi vaatama Resolutsioon

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-15-2730) Tartu Vangla direktori 28.01.2014. a käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ punktide 1.2, 2.2 ja 2.2.1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning tühistamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks lubada läbiotsimise juhendi p-s 2.2.1 kirjeldatud viisil läbiotsimist üksnes meditsiiniosakonnal, Tartu Vangla 20.03.2015. a käskkirja nr 6-2/314 tühistamiseks ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla poolt oktoobris 2015 teostatud läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Koos kaebusega esitas X esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada ja keelata Tartu Vangla direktori 28.01.2014. a käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ punkti 2.2.1 kuuenda lõigu täitmine tema suhtes. Tartu Halduskohus tagastas 25.11.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-15-2730 kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. X esitas nimetatud määruse tühistamiseks määruskaebuse, mis on käesoleval hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses.

2. X esitas 30.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kordas haldusasjas nr 3-15-2730 esitatud nõudeid ning esitas lisaks nõude novembris ja detsembris 2015 teostatud täielike läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, lahtiriietumistega läbiotsimiste õigusvastaseks tunnistamiseks ning Tartu Vangla direktori 14.12.2015. a otsuse nr 1-13-/286 (hüvitamistaotluse rahuldamata jätmine) tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-15-3238.

3. X esitas 10.01.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat menetlema tema poolt 06.01.2016 vaideblanketil esitatud avaldust vaidena ning kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et tagada kaebajale jalutuskäigud koos teiste kinnipeetavatega ühes jalutusboksis ja ühel jalutusväljakul ning peatada kaebaja suhtes lahtiriietumisega läbiotsimised. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt. Kaebusele oli lisatud kaebaja poolt 06.01.2016 vaideblanketil Tartu Vanglale esitatud avaldus (registreeritud nr 2-3/50-1). Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3- 16-144.

Kohtu seisukoht

4. Kaebaja leidis 10.01.2016. a kaebuses, et tegemist on liitkaebusega haldusasjas nr 3-15-2730. Kohus selgitab, et 10.01.2016. a kaebus registreeriti eraldi haldusasjana nr 3-16-144, kuna kohustamisnõue kaebaja vaide menetlemiseks ja õiguskaitse taotlus seoses teiste kinnipeetavatega koos jalutamisega ei ole sisuliselt seotud varasemas kaebuses esitatud nõuetega. Kaebaja märgib kaebuse lk-l 4 ka ise, et tegemist on uute asjaolude lisandumisega. Seega ei ole tegemist liitkaebusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKJMS) § 37 lg 3 mõistes.

5. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kohustamiskaebuse menetlemise osas (I) ning seejärel esialgse õiguskaitse taotluse osas (II).

I

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuses on esitatud kohustamisnõue vangla kohustamiseks vaadata kaebaja vaideblanketil esitatud avaldus läbi vaidena.

Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et tema avaldus on õigusvastaselt jäetud vaidena läbi vaatamata, on tal vastavalt kohtupraktikas omaks võetud seisukohale võimalik pöörduda põhinõudega otse kohtu poole. Kohtul on sellisel puhul kohustus hinnata avalduse vaidena läbi vaatamata jätmise õiguspärasust ning võtta õigusvastase menetluse korral kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita.

Eeltoodud põhjustel ei ole kohustamisnõue kaebaja vaide läbi vaatamiseks lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tema vaide läbi vaatamiseks kohustamiseks (vrdl Tartu Halduskohtu 08.07.2013. a määrus asjas 3-12-1473).

7. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebus kohustamisnõudes lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.

10. Täiendavalt märgib kohus, et vastavalt haldusmenetluse seaduse § 72 lg-le 1 võib vaidemenetluse korras nõuda üksnes järgnevat: 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist;

2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Kohus selgitab, et vastav nõue tuleb selgelt esitada vaideblanketi lahtris nr 5, s.o vaide esitaja taotlus. Kaebaja on antud juhul soovinud vaideblanketil tuvastamist ja asjaolude selgitamist, mis eeltoodud regulatsiooni mõistes ei saa olla vaide nõudeks.

II

11. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset selliselt, et tagada kaebajale jalutuskäigud koos teiste kinnipeetavatega ühes jalutusboksis ja ühel jalutusväljakul ning peatada kaebaja suhtes lahtiriietumisega läbiotsimised. Ühtlasi palus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamist.

12. Vastavalt HKMS § 249 lõigetele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav vaid siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli.

13. Käesolevas asjas on X esitanud kaks esialgse õiguskaitse taotlust – esiteks koos teiste kinnipeetavatega samal jalutusalal jalutuskäikude tagamiseks ning teiseks lahtiriietumisega läbiotsimiste peatamiseks kaebaja suhtes. Esimese taotluse osas puudub käesoleval hetkel pooleliolev menetlus – kaebaja ei ole esitanud kohtule ega vanglale nõuet, milles taotleks, et teda lubataks jalutama teiste kinnipeetavatega samal jalutusalal. Teise taotlusega analoogse taotluse osas on kohus võtnud seisukoha 25.11.2015. a määruses haldusasja nr 3-15-2730, jättes taotluse läbi vaatamata, kuna ilma põhivaidluseta ei saa kohus kohaldada esialgset õiguskaitset. Sisuliselt esinevad käesoleval juhul samad asjaolud – täielike läbiotsimiste keelamise nõuet ei ole menetlusse võetud ning seega ei ole võimalik õiguskaitse korras vastavate läbiotsimiste peatamine.

Seetõttu ei ole antud hetkel pooleli esitatud esialgse õiguskaitse taotlustega seotud kohtumenetlust ega vaidemenetlust. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused.

14. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohtu hinnangul ei ole poolelioleva menetluse puudumine esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik