1-15-10962/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2016.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-10962 (15230200947)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär

Liilia Rehhovskaja

Prokurör Enge Selge

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

E.R: isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: eesti keel; põhiharidusega; töökoht XXX OÜ; elukoht: XXX; 1 kehtiv kriminaalkaristus, 5 kehtivat väärteokaristust

süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.R KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud.

KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o 08.11.2013.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 27 päeva vangistust võrra, mõistes E.R-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 567 (viissada kuuskümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg 4 alusel on E.R kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas XXX;

2

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud ning allutada E.R üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista E.R-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 645.00 eurot

- tasu joobeseisundi tuvastamise eest – 131.00 eurot

- määratud kaitsjale makstud tasu – 72.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu

jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 84.80 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

E.R süüdistatakse selles, et tema tahtlikult 24.09.2015 kella 02.45 ajal juhtis

Tallinnas, liikudes Kivimurru tänavalt Peterburi maanteele, mootorsõidukit Lexus GX470 registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,60 mg/l laiendmääramatusega ±0,05 mg/l (õplik mõõtetulemus 0,55 mg/l) ja narkojoove).

3 Sellise käitumisega rikkus E.R liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 /juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt

on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja

reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima/ nõudeid.

Seega E.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 7 kuud.

KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud 7 kuud vangistust eelmise kohtuotsuse Pärnu Maakohtu 08.11.2013 otsuse ärakandmata osa 11 kuu ja 27 päeva võrra, mis teeb lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, mis teeb lõplikuks karistuseks üldkasuliku töö 567 tundi. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 24 kuud.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajal E.R Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve alla ning kohustada KarS § 75 lg 1-ga

ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi täitma:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

E.R nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud

selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

4

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb E.R temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi

mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab E.R-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid

määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund

tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et E.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka

seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi

kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa

kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna

mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Kuigi kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes on märgitud sundraha suuruseks 585.00 eurot, siis Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2015.a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-le 1 on alates 1. jaanuarist 2016.a tunnitasu alammääraks 2.54 eurot ning kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430.00 eurot ning kuivõrd sundraha suurus ei ole seotud kuriteo toimepanemise ajaga, vaid väljamõistetava summa suurus on seotud otsuse tegemise ajaga, siis

seega tuleb süüdistataval tasuda käesolevalt KrMS § 179 lg 2 kohaselt sundraha teise astme

kuriteo eest summas 645.00 eurot. Süüdistatav ja prokurör jäid kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ka sundraha muutumisel. Seega tuleb E.R-ilt välja mõista sundraha 645.00

eurot, lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 72.00 eurot ning joobetuvastamise kulu 131.00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumist või ka

nende kulude ajatamist. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine E.R-ile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 84.80 eurot.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik