2-15-16269/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2016, Tallinn

Kohtuasja number 2-15-16269

Kohtuasi

AL kaebus kohtutäitur Hille Kudu 22.10.2015 otsusele täiteasjas nr 035/2014/1543

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.11.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AL määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): AL (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Hille Kudu, seaduslik esindaja kohtutäituri abi Kädi Pekkermann Sissenõudja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140), esindaja Dagne Niit Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 18.11.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda, kuid jätta rahaliselt kindlaks määramata puudutatud isikutel nende puudumise tõttu.

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Sissenõudja avalduse ja täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 07.10.2014 määruse tsiviilasjas nr 2-14-24312 alusel algatas kohtutäitur Hille Kudu täitemenetluse AL

2(4) (avaldaja, võlgnik) suhtes täiteasjas nr 035/2014/1543 AS Nordea Finance Estonia nõude (võlg 1528,77 eurot, millele lisanduvad täitekulud) sissenõudmiseks.

2. 16.09.2015 otsusega seadis kohtutäitur keelumärke võlgniku varale, so 8 tsiviilrelvale ja tegi selle kohta käsutamise keelumärke registrisse.

3. 25.09.2015 esitas võlgnik kaebuse kohtutäiturile, märkides, et relvade arestimisega takistab kohtutäitur võlgnikul jäägriteenuse osutamist ja sellega põhjustab kohtutäitur võlgniku poolt lepingu rikkumise. Arestimine on vastuolus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 66 lg 1 p-ga 5.

4. 22.10.2015 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata.

5. 29.10.2015 esitas võlgnik Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Hille Kudu 22.10.2015 otsusele täiteasjas nr 035/2014/1543. Avaldaja osutab jäägriteenust Ansepuu Mets OÜ- le. Lisaks on vaja relva enesekaitseks, et mitte sattuda metslooma rünnaku ohvriks. Jahindus ei ole sportlik harrastus, vaid jääger on elukutse. Hetkel on relvad käsipandipidaja valduses, kuna ta omab ka paralleelrelvaluba. Lisaks on avaldaja litsentseeritud laskesportlane ja seda on vaja selleks, et tagada jäägerteenuse osutamisel kõrget kvaliteeti. Väide, et kõik relvad ei ole vajalikud, on alusetu ja ebaprofessionaalne. Iga uluki küttimiseks on vaja erinevate omadustega relva. Lisaks relvad amortiseeruvad ja vajavad remonti, hetkel vajavad remonti kaheksast relvast viis.

6. Kohtutäitur teatas, et jääb oma 22.10.2015 otsuses toodud seisukoha juurde.

7. Sissenõudja nõustus kohtutäituriga, et relvasid ei saa lugeda hädavajalikeks esemeteks ning jahidus on pigem sportlik harrastus.

Maakohtu määrus

8. Harju Maakohtu 18.11.2015 määrusega jäeti avaldaja kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

9. Võlgniku valduses olevate asjade arestimise sätestab TMS § 64. TMS § 66 lg 1 p 5 kohaselt ei või arestida ega täitemenetluses müüa füüsilise isiku majandusvõi kutsetegevuse või töövõi teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid.

10. Maakohus leidis, et kohtutäituri tegevus avaldaja vara (8 tsiviilrelva) arestimise ja varale keelumärke seadmise kohta oli õiguspärane. Asjas nähtub ja ka avaldaja kinnitas kaebuses, et Suvemaja OÜ-le pakub jahiteenust turistidele äriühing Ansepuu Mets OÜ, mitte avaldaja (tl 10). MR e-kiri (tl 17) ei tõenda, et Ansepuu Mets OÜ ja avaldaja vahel oleks sõlmitud mingi leping, millest tuleneks avaldaja kohustus osutada jäägri teenust. Samuti ei ole avaldaja teinud kohtu jaoks usutavaks asjaolu, et ta peab jäägriteenust osutama just 8 relvaga. Kohus nõustub kohtutäituriga selles, et avaldaja majandusvõi kutsetegevuseks ei saa olla vajalikud kõik 8 relva. Kohus kohustas avaldajat teatama kohtutäiturile, milline relv on temal vajalik majandustegevuses ja esitada selle kohta tõendid. Juhul, kui avaldaja osutab jäägriteenust majandustegevuses, siis tuleb avaldajal teatada kohtutäiturile igakuise sissetuleku suurus, et kohtutäituril oleks võimalik rahuldada täitemenetluses täidetav nõue muu vara (raha) arvelt.

Määruskaebus

11. 30.11.2015 esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja tunnistada lubamatuks kohtutäituri tegevus.

12. Kohus tegi vale otsuse, kuna tõlgendas valesti võlaõigusseaduse (VÕS) § 11. Kaebaja avalduse lisas on olemas Ansepuu Mets OÜ omaniku MR kinnitus selle kohta, et avaldaja töökohustuste hulka käib ka jäägriteenuse osutamine. Avaldaja on Ansepuu Mets OÜ juhatuse liige. Võlaõigusseadus lubab ka suulist lepingut. MR kirjast on selgelt aru saada lepingu olemasolu. Kohus väitis, et jäägriteenust osutab Ansepuu Mets OÜ mitte AL. Maakohtule esitatud kaebuse materjalid tõendavad, et jäägriteenust

3(4) osutab Ansepuu Mets OÜ ja selle teenuse teostajaks ja vastutajaks teenuse eest on määratud AL lepingu alusel.

13. Kohus on valesti tõlgendanud jahiseaduse (JahiS) § 26 ja § 31. Kohtu väide, et jäägriteenust saab osutada ühe relvaga, on alusetu ja jahiseadusest lähtudes isegi lubamatu. JahiS § 26 määrab ära, milliseid relvi võib kasutada erinevate ulukiliikidele jahipidamiseks. JahiS § 31 kohaselt peetakse jahti jahiloa alusel. Jahiload on antud avaldaja nimele, kuna jahiseaduse järgi ei saa väljastada uluki luba ilma loa peale vastutavat isikut märkimata. Sellest nähtub, et AL on see isik, kes osutab Ansepuu Mets OÜ tööl olles jäägriteenust ja ka vastutab jahiseaduse täitmise eest.

14. Põhiseaduse (PS) § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala elukutset ja töökohta ning PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Hetkel tehakse takistusi mulle minu töökohustuste täitmisel.

15. Lisaks ei ole kohtutäitur ja Harju Maakohus arvestanud TMS § 66 lg 1 p 5.

Vastused määruskaebusele

16. Võlausaldaja ja kohtutäitur paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

18. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Avaldaja põhjendab kaebuse esitamist sellega, et maakohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata tema töösuhte ning et kohtutäitur rikkus TMS § 66 lg 1 p 5, arestides avaldaja vara, mis on hädavajalik tema töövõi teenistussuhte jätkamiseks. Seega pidi avaldaja tõendama oma majandustegevuse või töösuhte ja selle, et arestitud vara (8 relva) on hädavajalik tema majandustegevuses või töösuhte jätkamiseks. MR kiri töösuhte olemasolu ei kinnita. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust, tuginedes kaebuse rahuldamata jätmisel TMS §-le 64 ja § 66 lg 1 p-le 5, ja arusaadavalt põhjendanud, miks ei ole kohus esitatud tõendite pinnalt veendunud, et avaldaja on lepingulises töövõi teenistussuhtes jäägriteenust osutava Ansepuu Mets OÜ-ga. Maakohus on õigesti kohustanud võlgnikku teatama jäägriteenuse osutamisest saadavast sissetulekust. Sellegipoolest ei ole avaldaja tõendanud, et ta teenib elatist arestitud relvadega.

20. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et kuivõrd talle on väljastatud jahiload, siis on see tõendiks jäägriteenuse osutamisel. Jahilubade olemasolu iseenesest ei tõenda, et isik, kellele need on väljastatud, tegeleb jahindusega oma majandusvõi kutsetegevuses. Jahiluba tõendab vaid jahipidamisõigust.

21. Isegi kui lähtuda sellest, et võlgniku sissetulek sõltub jäägriteenuse osutamisest, siis õige on võlausaldaja ja kohtutäituri seisukoht, et relvade arestimine ei saa takistada jäägriteenuse osutamist, kuivõrd TMS § 54 lg 1 kohaselt keelatakse keelumärke seadmisega vara käsutamine mitte kasutamine.

22. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et juhul kui avaldaja vajab oma majandusvõi kutsetegevuses relvi, siis ei saa olla vajalikud kõik 8 relva. Määruskaebuses on avaldaja teinud usutavaks, et jahipidamisvahenditena on lubatud

4(4) väga erinevad relvad tulenevalt erinevatest jahitavatest ulukitest ja jahipidamisviisidest. Kuivõrd avaldaja ei ole suutnud tõendada, et relvad on hädavajalikud tema töövõi teenistussuhtes, siis ei muuda maakohtu sellekohane seisukoht praeguses asjas lõppjäreldust.

23. Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Puudutatud isiku menetluskulude hüvitamise nõuet pole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Margo Klaar Tiit Kollom