4-15-6948/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-6948

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2016

. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6948 Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi

Menetlusaluse isiku D.I kaebus litseija Po

Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna

keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo

07.08.2015. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 221015000018 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik: D.I

(isikukood

xxx; elukoht: xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx , , xxxxxxxxx; e-post: );

Kaitsja: advokaat Katrin Prükk (Advokaadibüroo

Advocatus; asukoht: Pepleri 32, Tartu, e-post: katrin@advocatus.ee);

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Lõuna talituse uurija

Uxxxx Sxxxxxxx (asukoht: Riia 132, Tartu; e-post: louna@politsei.ee). Kohtuistungi toimumise aeg 24.11.2015. a ja 15.12.2015. a.

RESOLUTSIOON

1. Politseija Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna Tühistada

keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo otsus väärteoasjas nr 07.08.2015. a 221015000018 osaliselt, s.o D.I

süüditunnistamises ja karistamises KVS § 19 järgi september 2013. a ja 29.10.2013. a toime pandud . süütegudes

2. Lõpetada menetlusaluse isiku D.I suhtes september 2013. a ja 29.10.2013. a toime pandud süütegudes väärteomenetlus VTMS § aegumise tõttu.

29 lg 1 p 5 alusel

3. . Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata

3. Karistuseks määratud

15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse rahatrahv tuleb tasuda

jõustumisest alates uvälise menetleja a otsuses märgitud

koht 07.08.2015. Rahandusministeeriumi arveldusarvele, ja selgitusega. otsuses märgitud viitenumbri

4. D.I kaebus rahuldamata. Jätta

5. VTMS § 23 alusel mõista välja Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku D.I kasuks

150 (ükssada viiskümmend) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15. jaanuaril 2016. a kell 16.00.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

13.07.2015. a koostati D.I

221015000018 suhtes väärteoprotokoll väärteoasjas nr . V

äärteokirjeldus on järgnev: D.I, olles alates 17.08.2006 kuni 31.12.2014 x Kooli direktor, kelle ametiülesanneteks oli vastavalt Kooli juhataja ameti - x juhendile muuhulgas kooli õppe ja kasvatustöö juhtimine; kooli personali koosseisu planeerimine; kooli eelarve projekti koostamine ja eelarve täitmine, - olles seega ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 mõttes, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, mis seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaledes selle tegemises või selle sisulises suunamises, tegi ajavahemikul september 2013 kuni 24.11.2014 ametiisikuna otsused temaga seotud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Mxxxx Mxxxxxx

(ettevõtja Mxxxx Mxxxxxx) ja eraisiku Mxxxx Mxxxxxx (ik 37007082744), kes on D.I xxxxxxxx

, suhtes järgnevalt – -september 2013 kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga KVS § 11 lg 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Mxxxx Mxxxxxx poolt x Koolile

12.09.2013 esitatud arve nr 200 summas 1037,14 eurot, mille alusel tasus Põltsamaa Vallavalitsus 17.09.2013 FIE-le Mxxxx Mxxxxxx kokku 1037,14 eurot;

- jaanuar 2014 kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga KVS § 11 lg 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud FIE Mxxxx Mxxxxxx poolt x Koolile 14.01.2014 esitatud arve nr 207 summas 115,20 eurot, mille a -le Mxxxx lusel tasus Põltsamaa Vallavalitsus 22.01.2014 FIE Mxxxxxx kokku 115,20 eurot;

- aprill 2014 kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga KVS § 11 lg 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud FIE Mxxxx Mxxxxxx poolt x Koolile 17.04.2014 esitatud arve nr 216 summas 576,00 eurot, mille alusel tasus Põltsamaa Vallavalitsus 23.04.2014 FIE-le Mxxxx Mxxxxxx kokku 576,00 eurot;

- august 2014 kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga KVS § 11 lg 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud FIE Mxxxx Mxxxxxx poolt x Koolile 11.08.2014 esitatud arve nr 221 summas 483,00 eurot, mille alusel tasus Põltsamaa Vallavalitsus 15.08.2014 FIE-le Mxxxx Mxxxxxx kokku 483,00 eurot;

- 2014 aastal sõlmis Kooli nimel ametisikuna KVS § 11 lg 1 sätestatud keeldu eirates x endaga seotud isikuga, Mxxxx Mxxxxxxxxx käsunduslepingu nr 9, mille kohaselt oli Mxxxx Mxxxxxx

15.07.-18.07.2014 Vaiblas x Kooli XI looduslaagri kasvataja, kokku 78 tundi, tunnitasu määraga 2,5 eurot tunnis; - eldu eirates otsuse endaga seotud isiku Mxxxx tegi ametiisikuna KVS § 11 lg 1 sätestatud ke Mxxxxxx x -2/22 Mxxxx suhtes, määrates 29.10.2013 Kooli direktorina käskkirjaga nr 6 Mxxxxxxxxx lisatasu summas 25 eurot; - xxxx tegi ametiisikuna KVS § 11 lg 1 sätestatud keeldu eirates otsuse endaga seotud isiku M

Mxxxxxx x -2/4 Mxxxx suhtes, määrates 27.02.2014 Kooli direktorina käskkirjaga nr 6 Mxxxxxxxxx lisatasu summas 19 eurot; - xxxx tegi ametiisikuna KVS § 11 lg 1 sätestatud keeldu eirates otsuse endaga seotud isiku M Mxxxxxx x K -2/26 Mxxxx suhtes, määrates 24.11.2014 ooli direktorina käskkirjaga nr 6 Mxxxxxxxxx lisatasu summas 125 eurot. Antud teoga rikkus D.I KVS § s 11 lg 1 p 1 sätestatud toimingupiirangu nõudeid, - pannes toime KVS § 19 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja 0 lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 7.08.2015. a otsusega

alusel osas, mis puudutas 27.02.2014 x Kooli direktori käskkirja nr 6-2/4 alusel lisatasu määramist Mxxxx Mxxxxxxxxx summas 19 eurot. Ülejäänud väärteokirjelduses tunnistati D.I süüdi KVS § 19 alusel ja määrati karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Menetlusaluse isiku D.I kaitsja esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Lisaks taotles kaitsja aegumise kohaldamist september 2013. a ja 29.10.2013. a etteheidetavates süütegudes.

Kaebuse kohaselt ei oma D.I ametiseisundit, kuna Põltsamaa vallavolikogu 16.12.2010. a määrusega nr 19 (§ 2 lg 2) on kehtestatud loetelu vallaametnikest, kellel on KVS mõttes ametiseisund. Kooli juhatajat nende hulgas ei ole. kuna toimingupiirangud on kehtestatud vaid ametiisikute suhtes (KVS § 11 lg 1), ametiisiku mõiste on avatud läbi ametiseisundi (KVS § 2 lg 1), siis ametiseisundi puudumise tõttu ei saa D.I toimingupiirangute rikkumise eest karistada. Kuna eelnimetatud määrus on Riigi Teatajas märgitud kehtivana, tuleb selle kehtivust eeldada. Isegi kui Riigi Teatajas märgitud akt mingil põhjusel ei kehti, on lubamatu karistada isikut, kes on sellise aktiga kooskõlas käitunud ega teadnud akti mittekehtivusest. Põltsamaa vallavolikogu määruse § 2 lg 2 alus tuleneb kehtivast õigusest (KVS § 3 lg 3 p 1). Avaldatud ei ole seadust, millega tunnistatakse varasem KVS redaktsioon kehtetuks. Väidetavalt on vastav säte § 38, kuid see on ametlikust tekstist välja jäetud.

Kaebuse kohaselt ei ole Mxxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxx erinevad isikud. Eraõiguslikud isikud on seaduses (TsÜS is) ammendavalt loetletud ja nende hulgas füüsilisest - isikust ettevõtjat ei ole. Seega on M üks ja seesama inimene. Isegi, kui tegemist xxxx Mxxxxxx oleks erinevate inimestega, ei vabasta see tööandjat kohustusest (tuleneb töölepingust, TLS §- st 40 ja VÕS § st 628) töötaja kulud hüvitada. Kas kulude eest esitataks - e arve ja kes selle arve

esitab, ei oma kulutuste hüvitamise seisukohast õiguslikku tähendust. Seega ei ole kulude hüvitamise näol tegemist eraldiseisva otsusega, vaid varasemalt sõlmitud töölepingu täitmisega tööandja poolt. Igakordse kuluhüvitise näol on tegemist rutiinse otsusega, mille puhul korruptsioonioht puudub, mistõttu ei saa toimingupiirangut sellele kohaldada (KVS § 11 lg 2 p 6).

Kaebuse kohaselt ei ole looduslaagri puhul tegemist koolikohustuse täitmisega. Laager oli vabatahtlik ja avatud kõigile lastele (olenemata elukohast ja koolist), seda ei finantseeritud riigiega vallaeelarvest, vaid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) vahenditest. Seega ei ole käsunduslepingu sõlmimine seotud avaliku ülesande täitmisega ja lepingut sõlmides ei tegutsenud D.I ametiisikuna. Lisaks on lepingu sõlmimine kooskõlastatud KIK-iga ja viimane oli sellega nõus.

Mxxxx Mxxxxxxxxx lisatasu maksmine on rutiinne otsus, mille puhul korruptsioonioht puudub. 24.11.2014. a lisatasu on olemuselt preemia, mida maksti vastavalt eelarvelistele võimalustele. Seda maksti kõigile töötajatele ja selle arvestuse aluseks oli selge ning kõigile ühesuguselt kohaldatud metoodika, mida D.I on kirjeldanud ütlusi andes. Seega ei ole õige toimingupiirangut kohal (KVS § 11 lg 2 p 6) dada .

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et D.I suhtes tehtud otsus tuleb osaliselt D.I üldmenetluse tühistada.

suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada september 2013. a ja 29.10.2013. a toimepandud süüteoepisoodides aegumise tõttu. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

2. Kohus on seisukohal, et D.I-le etteheidetavad süüteod on osaliselt aegunud (september 2013. a ja 29.10.2013. a episood). KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Väärteokirjeldusest nähtuvalt heidetakse D.I-le ette, et tema kinnitas x Kooli nimel ametiisikuna allkirjaga septembril 2013. a endaga seotud FIE Mxxxx Mxxxxxxx poolt x Koolile 12.09.2013. a esitatud arve nr 200. Samuti on ette heidetud, et D.I tegi KVS §

11 lgxxxx Mxxxxxxx s 1 sätestatud keeldu eirates endaga seotud isiku M suhtes, määrates 29.10.2013. a x Kooli direktorina käskkirjaga nr 6-2/22 Mxxxx Mxxxxxxxxx lisatasu 25 eurot. Eelnimetatud süütegude toimepanemise ajaks on september 2013. a ja 29.10.2013. a. Seega on käesolevaks ajaks möödunud tegude toimepanemisest rohkem kui 2 aastat. Kuna süüteod on aegunud, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada.

3. Väärteokirjeldusest nähtuvalt heidetakse D.I-le ette otsuste tegemist temaga seotud isiku suhtes xxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxx) te (M . Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on D.I sellega rikkunud KVS § 11 lg s 1 sätestatut ja sellega toime pannud - KVS § s 19 sätestatud väärteo. -

KVS § 19 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt toimingupiirangu või toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest.

Toimingupiirangute regulatsioon tuleneb KVS § KVS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et -st 11. ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. KVS § 11 lg 3 sätestab alused toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta.

Eeltoodust tulenevalt on vajalik tuvastada, kas D.I oli väärteokirjelduses märgitud aegadel ja otsuste vastu ametiisik kas D.I on teinud võtmisel KVS § 2 mõttes ning otsused temaga seotud isiku

xxxx Mxxxxxxxxx ja FIE-ga Mxxxx Mxxxxxx) ja seda tega (M teadvalt, s.o vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

4. Kohus leiab, et D.I oli ametiülesannetest tulenevalt väärteokirjeldustes toodud otsuste vastuvõtmisel ametiseisund KVS § 2 lg 2 tähenduses ja seda järgmistel põhjendustel. KVS § 2 lg 1 sätestab, et metiisik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on a

avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 sätestab, et ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises.

Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 17.06.2006. a on Põltsamaa Vallavalitsus vallavanem xxxxx xxxxxxx isikus ja D.I sõlminud töölepingu, mille kohaselt asub D.I alates 17.08.2006. a tööle x Kooli juhatajana (väärteotoimik tl 60 Vaidlust ei ole selles, et D.I on väärteokirjelduses -62). toodud otsustused (jaanuar 2014. a kuni 24.11.2014. a) x Kooli direktorina (v.a vastu võtnud käsundlepingu nr 9 sõlmimine Mxxxx Mxxxxxxxxx, mille osas on vaidlus).

Põltsamaa Vallavolikogu 16.12.2010. a vastu võetud määruse nr 14 „ Kooli põhimäärus“ x (edaspidi x Kooli põhimäärus) § 2 lg 2 kohaselt on Kool munitsipaalomandis olev Põltsamaa x Vallavalitsuse hallatav õppeasutus.

Haridusseaduse (edaspidi HS) g 1 kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus Eestis § 4 l

igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras. - HS § 31 lg 1 kohaselt finantseeritakse avalikke haridusasutusi ja avalik õiguslikke ülikoole r HS § 29 lg 2 kohaselt on iiklikest, munitsipaalja omavahenditest.

haridusasutused õpetamise ja kasvatamise korraldamisel ning raha ja vara kasutamisel õigusaktides kehtestatud piires iseseisvad.

HS § 4 lg 4 järgi vastutab haridusasutuse tegevuse, sealhulgas õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab haridusasutuse juht. HS § 32 lg 1 järgi juhib haridusasutust juhataja, direktor või rektor. Kooli põhimääruse § 28 lg 1 kohaselt juhib kooli direktor, Ka x kes sama paragrahvi lõike 2 järgi vastutab oma pädevuse piires õppeja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Eeltoodust tulenevalt oli x Kool iseseisev õppeülesannete ja eelarve täitmise osas. D.I x Kooli direktorina vastutas õppetöö korraldamise ja tulemuste eest, aga ka kooli eelarveliste vahendite õiguspärase kasutamise eest. Seda kinnitab ka x Kooli juhataja ametijuhend (kinnitatud Põltsamaa vallavanema 15.08.2006. a käskkirjaga nr 15), mille kohaselt oli juhataja tööülesanneteks muuhulgas kooli õppe ja kasvatustöö juhtimine, kooli personali koosseisu - komplekteerimine, kooli eelarve projekti koostamine ja eelarve täitmine (väärteotoimik tl 63- 65). Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et D.I puudus ametiseisund tulenevalt 16.12.2010. a vastu võetud Põltsamaa Vallavolikogu määrusest nr 19 „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“ (edaspidi Määrus) (väärteotoimik tl 20

-21). Esiteks undusega, et nimetatud M on kehtestatud nõustub kohus kohtuvälise menetleja os äärus eelmise KVS redaktsiooni alusel (kuni 31.03.2013. a kehtinud KVS § 3, 4, § 12 lg 1,3, § 14 lg 1,5,11 ja § 15 lg 3 alusel). Määrus jõustus 01.01.2011. a ja reguleerib deklaratsioonide esitamise kohustust (täpsustades isikuid, kellel deklaratsioone tuleb esitada) ja deklaratsioonide hoidmisega seotut. Alates 01.04.2013. a kehtib uus KVS redaktsioon.

Teiseks ei kohtu hinnangul

võimalda Määrusest tulenevat tõlgendada selliselt, x kooli et

direktor ei ole ametiisik. Kaitsja poolt osundatud Määruse § 2 lg 2 sätestab loetelu ametiseisundit omavatest vallaametnikest. Vallavanem xxxxx xxxxxx on selgitanud, et Määruse § 2 lg s 2 on mõeldud ametnikke, koolidirektor on vallava - litsuse hallatava asutuse juht M

le on ääruse § 2 lg 1 p 4 mõttes. Kohus nõustub, et sellesisuline tõlgendus Määruse sätete sõnastusest lähtuvalt ainuõige. Määruse § 2 lg 1 p 6 sätestab, et majanduslike huvide deklaratsioon tuleb esitada ametiseisundit omavatel vallaametnikel. Seega Määruse § 2 lg-s 2 loete - lust nähtuvalt täpsustatakse, milliseid ametnikke § 2 lg 1 p s 6 silmas on peetud. Samas §

2 lg-s 1 sätestatud loetelu on oluliselt laiem. Kohtu arvates on käesoleval juhul asjakohane Määruse § 2 lg 1 p 4, millest nähtuvalt kuuluvad ametiisikute hulka ka vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid. Selle hulka kuulub ka x Kooli juhataja. Seega ei saanud D.I Määruse korrektsel täitmisel tekkida arusaama, et tal puudub ametiseisund KVS i mõttes. - Samuti peab kohus oluliseks, et D.I ütluste kohaselt ta esitas majanduslike huvide deklaratsioone. Seega olukorras, kus D.I arvates ei olnud ta ametiisik, , miks tuli jääb arusaamatuks

tal majanduslike huvide deklaratsioone esitada (ja seda Määruse § 2 lg 1 järgi, nagu on osundanud kohtumenetluses kaitsja). Lisaks rõhutab kohus, et Määrus reguleerib deklaratsiooni esitamise kohustusega seonduvat, mitte toimingupiirangutesse puutuvat, mida reguleerib KVS.

Kolmandaks leiab kohus, et ametiseisundi mõiste tuleneb KVS-ist ja seda aktsepteerib ka

Määrus, määratledes reguleerimisvaldkonnaks KVS i rakendamise korra Põltsamaa valla -

ametiisikutele. seisundi Sellest tulenevalt ei ole Määruses avatud iseseisvalt ametiisiku või – mõistet. Isegi, kui nimetatud asjaolud oleksid Määruses kajastatud, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab, et vallavolikogu määrus ei mõjuta seaduse kehtivust ja ei anna alust selle tuginedes KVS-

le is sätestatu mittetäitmiseks.

Kohus on seisukohal, et väärteokirjelduses toodud otsused on D.I teinud avalikku ülesannet täites. D.I töötas alates 17.08.2006. a x Kooli juhataja ametikohal. Vaidlust ei ole selles, et väärteokirjelduses märgitud arved on välja makstud kooli eelarvelistest vahenditest te hulka), nagu ka (mille projekti koostamine ja täitmine kuulus tööülesanne käskkirjaga määratud lisatasu. Kõik nimetatud otsustused on D.I vastu võtn ud x Kooli

juhatajana. Lisaks leiab kohus, et D.I on käsunduslepingut nr 9 sõlmides täitnud avalikku ülesannet (kooli õppeja kasvatustöö juhtimine kuulus tööülesannete hulka) (otsuse p 7).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et -st 2 tulenevad D.I-le laienes KVS § 3 lg kohustused pidada KVS-is sätestatud juhul ja tingimustel kinni tegevusja toimingupiirangutest ning avaldada oma huvid huvide deklaratsioonis. D.I oli kohustus järgida toimingupiiranguid.

5. Vaidlust ei ole selles, et Mxxxx Mxxxxxx on D.I-ga seotud isik KVS § 7 lg 1 p 1 kohaselt. Rahvastikuregistri andmetel on D.I ja Mxxxx Mxxxxxx xxxxxxxxx (väärteotoimik tl 88). Seda fakti on kinnitanud ka D.I ütlusi andes (aga ka tunnistaja xxxxx xxxxxx).

6. Järgnevalt käsitleb kohus süüteoepisoode, mis on seotud arvete kinnitamistega jaanuar is 2014. a, aprillis 2014. a ja august 2014. a. is

6.1 FIE Mxxxx Mxxxxxx on 14.01.2014. a esitanud x Koolile arve nr 207 summas 115,20 eurot. Arve kohaselt tuleb tasuda vanapaberi ladustamise ja transpordi eest Räpina paberivabrikusse ning valmis pabertoodangu veo eest. Arve on kinnitanud x Kooli direktorina D.I (väärteotoimik tl 52). Vaatlusprotokolli kohaselt on Mxxxx Mxxxxxxx arveldusarvele AS-is Swedbank 22.01.2014. a arve nr 207 - alusel nimetatud summa üle kantud (väärteotoimik tl 70 71). Selles ei ole ka vaidlust. FIE Mxxxx Mxxxxxx on 17.04.2014. a esitanud x Koolile arve nr 216 summas 576 eurot. Arve kohaselt tuleb tasuda 6 tm lauamaterjali poiste tööõpetuse tundideks ning välisõhuklassi pinkideks; 1 tm ümarpuitu välisõhuklassi pinkideks, muud materjalid, transport. Arve on kinnitanud x Kooli direktorina D.I (väärteotoimik tl 54). Vaatlusprotokolli kohaselt on Mxxxx Mxxxxxxx arveldusarvele AS-is Swedbank 23.04.2014. a arve nr 216 alusel nimetatud summa üle kantud (väärteotoimik tl 70-71). Selles ei ole ka vaidlust. FIE Mxxxx Mxxxxxx on 11.08.2014. a esitanud x Koolile arve nr 221 summas 483 eurot. Arve kohaselt tuleb tasuda traktoritööde eest xxxx mänguväljakul suveperioodil juuni – august 2014. Arve on kinnitanud x 3). Vaatlusprotokolli Kooli direktorina D.I (väärteotoimik tl 5 kohaselt on M xx Mxxxxxxx arveldusarvele AS-is Swedbank 15.08.2014. a arve nr 221 alusel xx nimetatud summa üle kantud (väärteotoimik tl 70-71). Selles ei ole ka vaidlust.

6.2 Vaidlust ei ole selles, et D.I on kõik eelnimetatud arved kinnitanud ja seda x Kooli direktorina. Kaitsja hinnangul ei olnud arvete kinnitamine eraldiseisev otsus, vaid töölepingu täitmine tööandja poolt. Kohtuväline menetleja leiab, et FIE Mxxxx Mxxxxxx oli eraldiseisev isik, kelle suhtes D.I otsuseid vastu võttis. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et Mxxxx Mxxxxxx oli x alates 03.09.2012. a Kooli töötaja kuni detsember 2014. a. D.I x xxxx Kooli direktorina on 03.09.2012. a sõlminud M Mxxxxxxxxx xxxx Mxxxxxx x töölepingu nr 183, mille kohaselt asus M 03.09.2012. a tööle Kooli xxxx hoones haldusspetsialistina. Töölepingu kohaselt annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult direktor (väärteotoimik tl 45 46). Täpsemad tööülesanded on -

määratletud haldusspetsialisti ametijuhendis (väärteotoimik tl 66-67). Seega oli Maxxx Mxxxxxx haldusspetsialistina ja D.I otseses alluvussuhetes (lisaks sellele, et tegemist on xxxxxxxxxxxx). Arved nr 207,216 ja 221 on esitanud x Koolile FIE Mxxxx Mxxxxxx. Vaidlust ei ole selles, et Mxxxx Mxxxxxx tegutseb ka füüsilisest isikust ettevõtjana. D.I ütluste kohaselt on ta raamatupidaja FIE-le Mxxxx xxxxxxx. Kohus ei nõustu kaitsja käsitlusega, et FIE Mxxxx xxxxxxx poolt esitatud arvete kinnitamist saab pidada kulutuste hüvitamiseks Mxxxx Mxxxxxxxxx seoses tema tööülesannete täitmisega kooli haldusspetsialistina. xxxx Mxxxxxxxx ja Samuti ei nõustu kohus arvamusega, justkui M FIE-l Mxxxx Mxxxxxx mingisugust erinevust ei ole.

Esiteks peab kohus oluliseks osundada, et füüsilisest isikust ettevõtja on füüsiline isik, kes tegeleb majan -s 1 dustegevusega. Seda kinnitab ainuüksi äriseadustiku (edaspidi ÄS) § sätestatud ettevõtja määratlus. Nimetatud sätte kohaselt on ettevõtja tähenduses on ÄS-i

füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning sätestatud äriühing.

ÄS- is

Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik (ÄS § 3 lg 1), kuid enne tegevuse alustamist tuleb esitada avaldus enda kandamiseks äriregistrisse (ÄS § 3 lg 2) ning tuleb teatada tegevusaladest ja nende muutmisest (ÄS § 4). Seega tegutseb füüsilisest isikust ettevõtja

püsivalt majandustegevusega. Füüsilisest isikust ettevõtjal on vastutus ja muud seadusest tulenevad kohustused (sealhulgas raamatupidamine jne), mis on tingitud majandustegevuses osalemisest. Mxxxx Mxxxxxx oli FIE. Seega tegeles Mxxxx Mxxxxxx ka majandustegevusega, st pakkus oma nimel kaupu või teenuseid iinkohal on kohtu arvates oluline rõhutada, et D.I . S ütluste kohaselt oli ta FIE Mxxxx Mxxxxxxx raamatupidaja (ja sellest tulenevalt on ka arvel nr 207 D.I allkiri, st arve nr 207 on FIE Mxxxx Mxxxxxx nimel esitanud D.I

). Mxxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Seega ei ole võimalik nõustuda sellega, justkui Mxxxxxx juhul on tegemist x Kooli haldusspetsialistiga ja ei ole eraldiseisvad isikud. Ühel teisel juhul majandustegevuses tegutseva isikuga. Seega ei nõustu kohus ka sellega, justkui x

Koolile esitatud arveid oleks võimalik käsitleda M töösuhtest tuleneva xxxx Mxxxxxxx kulutuste hüvitamise nõuden Tööleping Kooliga oli sõlmitud M a. x xxxx Mxxxxxxxx, mitte majandustegevuses tegutseval FIE-l Mxxxx Mxxxxxx. Juhul, kui tegemist oleks olnud töötaja kulutuste hüvitamise nõudena, nõue ei pea kohus reaalseks, et oleks esitatud selliste arvete

kujul, nagu on esitanud FIE Mxxxx Mxxxxxx Kuna aga arved on esitanud FIE Mxxxx . Mxxxxxx,

on osutanud Mxxxx tuleb lähtuda sellest, et arvel toodud kulutused või teenused Mxxxxxx (majandustegevuses tegutseva isikuna), mitte x Kooli füüsilisest isikust ettevõtjana

haldusspetsilistina. Seda on kinnitanud ka D.I , selgitades, et töödel kasutatud sõiduvahend oli FIE M teostas töid xxxx Mxxxxxxx kasutuses ja Mxxxx Mxxxxxx mänguväljakul ja tõi lauamaterjali ning tegi pingid töövälisel ajal. Sellest tulenevalt on kohtu arvates õige kohtuvälise menetleja järeldus, et FIE Mxxxx Mxxxxxx esitatud arvete kinnitamise näol on tegemist eraldi võetud kohustustega. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad vastupidised väited ka seetõttu, et D.I on ütlusi andes kirjeldanud enda erinevaid rolle kooli direktorina ja FIE Mxxxx Mxxxxxx raamatupidajana. Seega ei ole eluliselt usutav, et D.I ei eristanud Mxxxx Mxxxxxxx

rolle kooli töötajana ja füüsilisest isikust ettevõtjana.

Lisaks peab kohus oluliseks osundada, et Mxxxx Mxxxxxxx ametijuhendi p 8.4 näeb ette õiguse saada hüvitist isiklikus omandis olevate sõidukite (nt traktor) kasutamise eest teenistusülesannete täitmisel kokkulepitud summa piires (väärteotoimik tl 67). D.I ütlustest tud traktoritööd olid M tuleneb, et arve nr 221 teosta xxxx Mxxxxxxx lisatöö, mis tuli hüvitada, mitte tema kui haldusspetsialisti tööülesanded (sest oli tööväline aeg).

See omakorda osundab sellele, justkui arve tasumisega kompenseeriti Mxxxx Mxxxxxxxxx tasu teenuse osutamise eest. Samal ajal on D.I selgitanud, et tegemist on kulutustega.

Seega ei ole D.I ütluste pinnalt tuvastatav, mida konkreetselt ja selgelt arve tasumisega kompenseeriti või hüvitati. Sellele vaatamata välistab võimaluse, et tegemist oli kulutuste hüvitamisega ainuüksi see, et D.I ütluste kohaselt ei kuulunud mänguväljakul tehtud tööd tööülesannete hulka. Ametijuhendist tulenevalt Mxxxx Mxxxxxxx

on õigus saada hüvitist teenistusülesannete täitmisel kasutatud isikliku sõiduvahendi eest. Samuti ei tulene D.I ütlustest, et eelnevalt oleks kokku lepitud summa, mille piires hüvitatakse kasutus. Lisaks peab kohus oluliseks osundada, et arve nr 216 on tasutud lauamaterjali ostmise eest. D.I on ütlusi andnud, et materjal läks pinkide parandamiseks ja trepi valmistamiseks, lisaks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajale, kes andis tunde ka x Koolis. Kokkuleppe kohaselt osteti töömaterjal kooli eelarvelistest vahenditest. Samas ametijuhendist tulenevalt ei olnud Mxxxx Mxxxxxxxx kui haldusspetsialistil õigust saada kulutuste hüvitamist tööks vajalike vahendite omandamise eest. Tööks vajalikud vahendid pidi tagama tööandja. Sellest tulenevalt ei saa pidada tekkinud kulutusi sellisteks, mille hüvitamist olnuks M õigust nõuda xxxx Mxxxxxxxx ametiju

hendi või TLS § 40 lg 1 alusel.

Arve nr 207 kohta on D.I ütlusi andnud, et Räpinasse sõiduks kasutas Mxxxx Mxxxxxx isiklikku sõidukit, mis on tal kasutusel füüsilisest isikust ettevõtjana. Seetõttu esitas ta arve FIE Mxxxx Mxxxxxx nimel. Siinkohal peab kohus oluliseks osundada D.I ütlustele, mille kohaselt oli Vanapaberi kogumine ja selle toimetamine Räpinasse

Keskkonnai projekti nvesteeringute Keskuse projekt. Võttes nimetatut arvesse, on ilmne, et raames transporditeenuse osutamine ei seondunud Mxxxx Mxxxxxxx teenistusülesannetega (mis tulenevad ametijuhendist). Seega ei saanud Mxxxx Mxxxxxxxx tekkida õigust kulutuste hüvitamisele ametijuhendist tulenevalt.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud väited, justkui arvete kinnitamisega hüvitas D.I tema juhitava kooli töötaja M tööülesannete käigus tekkinud kulusid. xxxx Mxxxxxxx

6.3 Vaidlus on ka x Kooli direktori poolne kinnitus arvetel selles, millist õiguslikku tähendust

omab. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, justkui direktori poolne kinnitus arvel kinnitab üksnes tehingu toimumist ja omab seega raamatupidamislikku tähendust.

Põltsamaa Vallavalitsuse raamatupidamise sise § 2 lg 5 kohaselt korraldab -eeskirja

Vallavalitsus enda ja hallatavate asutuste raamatupidamist tsentraliseeritud korras

(väärteotoimik tl Kooli põhimääruse § 33 lg 1 kohaselt on koolil oma alaeelarve 28). x

Põltsamaa valla eelarves. Vallavanema ütluste kohaselt vastutab kooli juhataja jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud eelarve täitmise ja kasutamise eest, kogu kooli vara eest. x Kooli nimel oli pädevaks isikuks tehingute tegemisel kooli direktor. Seda kinnitab ka D.I ametijuhend. xxxxx xxxxxxx ütluste kohaselt kontrollis pearaamatupidaja, kas kulukohad on koolijuht fikseerinud, aktsepteerinud allkirjaga. Kui kooli juhi allkiri puudunuks, siis arvet üle ei kanta. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et arve maksmine kohustusi ei tekitanud. Vaidlust ei ole selles, et D.I kinnitus oli vajalikuks eelduseks (D.I kohustuseks kooli juhatajana oli eelarve täitmine) selleks, et raamatupidaja maksaks arvel märgitud summa välja. Seega D.I kinnitusele tuginedes kohustus Põltsamaa Vallavalitsus (tsentraliseeritud raamatupidamine) arvel märgitud summa välja maksma. Sellele tuginedes laekus Mxxxx Mxxxxxxx arveldusarvele arve l toodud summa. te Seega tekitas D.I vastuvõetud otsus arvete kinnitamise näol Põltsamaa Vallvalitsusele kohustuse x Kooli eelarvelistest vahenditest summade väljamaksmiseks. Sellest järelduvalt oli arvete kinnitamise puhul tegemist otsusega

KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes, millega mõjutas D.I temaga seotud isiku – FIE Mxxxx Mxxxxxxx majanduslikke huvisid. –

6.4 Kohus leiab, et kuigi arve esitamisele eelnes teenuse osutamine te või kulutuste tegemine FIE Mxxxx Mxxxxxx poolt, ei ole tehingu tegemist (teenuste te osutamiseks lepingu sõlmimist)

väärteokirjelduses ette heidetud, mistõttu puudub alus hinnata tehingu tegemist te tsiviilõiguslikus mõttes ja nende sisu. Samas peab kohus oluliseks rõhutada, et tsiviilõiguslikud tehingud (mille tulemusena esitati arved) ei mõjuta KVS-i kohaldamist. Nimetatud regulatsioon on kohustuslik täitmiseks ametiseisundit omavale isikutele, mitte kolmandatele isikutele.

6.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvete nr 207, 216 ja 221 kinnitamisega on D.I rikkunud - KVS § 11 lg 1 p s 1 sätestatud keeldu teha otsust endaga seotud isiku suhtes.

Sealjuures ei tuvastanud kohus KVS § 11 lg s 3 sätestatud toimingupiirangu kohaldamata -

jätmise aluseid. Ka Põltsamaa Vallavalitsuse kinnitusel ei ole avaldatud teadet toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta (väärteotoimik tl 76). Lisaks ei ole kohtu arvates arvete nr 207, 216 ja 221 kinnitamise puhul tegemist rutiinsete otsuste vastuvõtmisega, kus korruptsioonioht puudub. Vaidlust ei ole selles, et D.I andis Maxxx Mxxxxxxxxx ülesanded ja sai otsustada hüvitamisele kuuluvate summade suuruse üle. Seega ei olnud tegemist otsustusega, mille tingimusi ja asjaolusid D.I ise mõjutada ei saanud. 7.

Järgnevalt käsitleb kohus käsundusleping sõlmimisega seo süüteoepisoodi u nr 9 nduvat . x Kooli nimel D.I ja Margo D.I on 2014. a sõlminud käsunduslepingu nr 9, mille kohaselt kohustub Mxxxx Mxxxxxx osutama teenust ajavahemikul 15.07.2014. a kuni 18.07.2014. a x

Kooli XI looduslaagris Vaiblas looduslaagri kasvatajana (väärteotoimik tl 59). Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et looduslaagri näol ei olnud tegemist avaliku ülesandega KVS § 2 lg 1 mõttes. Põhikooli ja gümnaasiumi § 40 lg 1 kohaselt on seaduse (edaspidi PGS) huvitegevus koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod. Seega on huvitegevusena käsitletav ka kooli korraldatud tegevus, mis toetab kooli õppekava läbimist või on käsitletav muu õppekavavälise tegevusena. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka põhimääruse § Kohus leiab, et looduslaagri näol on tegemist huvitegevus -s 13. ega ja seega

avaliku ülesande täitmisega. Seda vaatamata sellele, et tegemist oli kooli projektiga, mida rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (avalikest vahenditest rahastatud). Kohtu veendumust kinnitab ka SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus esitatud taotlus projekti finantseerimiseks. Taotluse p 9 kohaselt on projekti eesmärgiks süvendada koolitundides omandatud teadmisi loodusest, valmib õppemapp Kooli keskkonnahariduse õppematerjaliks x

(mis vastavalt taotluse px Kooli loodusle 11.3.1 jääb ja keskkonnaõpetuse tundides kasutamiseks). Lisaks on oluline, et taotluse p-s 11.3.1 tulenevalt on kirjeldatud, et projekti tegevus on seotud põhikooli riikliku õppekava loodusõpetuse õppekavaga, Kooli õppekava x

loodusõpetuse ja keskkonnaõpetuse ainekavaga. Sellest nähtuvalt oli ka projekti eestvedaja eesmärgiks korraldada laager, mis toetaks õppekava läbimist, s.o huvitegevust PGS § 40 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole määrav, kus konkreetselt looduslaager toimus ja kas sellesse oli kaasatud lapsi ka mujalt. Vaidlust ei ole selles, et projekti rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja selle eestvedajaks oli x Kool. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määrav ka asjaolu, et tegemist oli projektiga, mida rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Siinkohal peab kohus oluliseks osundada, et D.I oli pädevus otsustada ka projekti rahade kasutamise üle ( Kooli põhimääruse § x

33 lg 2 kohaselt kuuluvad kooli eelarvesse ka projektidest saadavad rahad, mille üle otsustamise pädevus oli kooli direktoril ametijuhendist ja lepingust tulenevalt).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.I täitis x Kooli IX looduslaagri projektiga seonduvate otsuste vastuvõtmisega avalikku ülesannet KVS § 2 lg 1 mõttes. Vaidlust ei ole selles, et D.I oli võimalik otsustada selle üle, kellega konkreetselt lepinguid sõlmida, teiste hulgas (väärteotoimik tl 22 26) otsustas D.I sõlmida lepingu - ka Mxxxx Mxxxxxxxxx. Käsunduslepingu nr 9 on D.I sõlminud Mxxxo Mxxxxxxxxx kui Esku-Kamari Kooli direktor. Sellest tulenevalt on tegemist otsusega, millega on rikutud KVS § 11 lg 1 p s 1 sätestatud piirangut - , kuna Mxxxx Mxxxxxx on D.I-ga seotud isik. D.I, olles otsust vastu võttes ametiisik, oli kohustatud järgima toimingupiiranguid.

8. x -2/26, mille kohaselt Kooli direktorina on D.I teinud 24.11.2014. a käskkirja nr 6 on määratud novembri 2014. a eest lisatasu muuhulgas Mxxxx Mxxxxxxxxx summas 125 eurot (väärteotoimik tl 57). Kohtu hinnangul on tegemist otsusega, mille tegemisel on D.I x Kooli direktorina rikkunud KVS § 11 lg 1 p s 1 sätestatud piirangut teha otsust temaga seotud isiku suhtes. Kuigi - tõepoolest on D.I kooli direktorina määranud mitmetele töötajatele käskkirja nr 6-2/26 alusel xxxx Mxxxxxxxxx ja seda lisatasu, ei saanuks D.I ise määrata lisatasu M vaatamata sellele, et tegemist on oli inimesega, kellega oli ta sõlminud töölepingu. Seda põhjusel, et tegemist on temaga seotud isikuga. Kohtu arvates on ka oluline, et D.I oli lisatasu määrates otsustusvabadus. Nii on D.I ütlusi andes selgitanud, et lisatasu suuruse määramisel võttis ta arvesse töötaja panust, staaži, distsipliini jm asjaolusid. Seega oli D.I otsu , mida ta otsust tehes ka rakendas lisatasu määramisel ulatuslik stuspädevus . Kohtu hinnangul ei oma tähendust asjaolu, et käskkirja kohaselt ei saanud Mxxxx Mxxxxxx kõige suuremat lisatasu vms asjaolud. Lisatasu määramine mõjutas Mxxxx Mxxxxxxx kui D.I xxxxxxxx majanduslikke huve.

9. Kohtu hinnangul on D.I on toimingupiirangu kogutud tõenditega tuvastatud, et

rikkumised toime pannud teadvalt. D.I oli teadlik, et x Kool on Põltsamaa Vallavalitsuse hallatav asutus, mille eelarveliste vahendite kasutamise üle otsustamine oli tema pädevuses. D.I oli teadlik, et FIE Mxxxx Mxxxxxx arvete kinnitamine kohustab Põltsamaa Vallavalitsuses asuvat raamatupidajat arvet välja maksma ja seda kooli eelarvelistest vahenditest (sealhulgas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekte) Seega teadis D.I . ka sellest, et arvete kinnitamisega mõjutab ta oma xxxxxxxx FIE Mxxxx Mxxxxxx majanduslikke huvisid . Lisaks oli D.I (täites ise samal ajal raamatupidaja ülesandeid)

teadlik sellest, et looduslaagris os xxxx alemiseks käsunduslepingu sõlmimisega tuleb M

Mxxxxxxxx asuda kasvatajana lepingulistesse suhetesse oma abikaasa juhitava kooliga.

Käsunduslepingu sõlmimine mõjutas majanduslikke huvisid ja tekitas korruptsiooniohu (millele on D.I ütluste kohaselt juhtinud tähelepanu ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus). Kohtu arvates on oluline seegi, et Põltsamaa Vallavalitsus on D.I tähelepanu juhtinud juba varem Mxxxx Mxxxxxxxxx seotud otsustele. See nähtub 06.06.2012. a teenistusliku järelevalve aktist, millest nähtuvalt on M üle antud kooli auto

xxxx Mxxxxxxxxx

kasutamise õigus, kuid auto kasutamise kontekstis on M kõrvaliseks isikuks xxxx Mxxxxxx (väärteotoimik tl 81 pöördel). Tunnistaja xxxxx xxxxxxx ütluste kohaselt on samuti juhitud D.I

- tähelepanu korduvalt KVS i täitmisele, viimati 28.08.2014. a ja see on protokollitud. Seda kinnitab 28.08.2014. a kooli juhtide koosoleku protokoll (väärteotoimik tl 84-87). Seega ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et D.I ei olnud otsustusi vastu võttes teadlik sellest, et oma käitumisega rikub ta KVS is sätestatud toimingupiiranguid. -

Kohtu arvates ei välista D.I tahtlust KarS § 17 lg s 1 sätestatud koosseisueksimus - e regulatsioon. D.I tahtlus ei ole välistatud ennekõike KarS § 17 lg-st 3 tulenevalt, mille kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust. Seda seetõttu sitatud väidete kohaselt

, et e esines D.I väidetav selles, et ta oli ametiisik, täitis avalikke ülesandeid ad ed eksimus

ning Mxxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxxxon erinevad isikud jms asjaolud. Kuna tegemist on asjaoludega, mis puudutavad - teo subsumeerimist, on välistatud KarS § s 17 sätestatu kohaldamine.

10. Kohus ei tuvastanud ka õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtu hinnangul ei ole D.I - süü välistatud ka KarS § 39 lg s 1 sätestatud keelueksimuse regulatsiooni tõttu, mille kohaselt on süü välistatud, kui isik ei saa aru teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Seda ennekõike põhjusel, et D.I jaoks olid eksimused välditavad selles, kas ta on ametiisik või mitte, kas ta täitis looduslaagri korraldamisel avalikku ülesannet või mitte, kas ta võis kinnitada FIE Mxxxx Mxxxxxx esitatud arveid või mitte, kas ta võis määrata Mxxxx Mxxxxxxxxx lisatasu või mitte. D.I, olles x Kooli direktor, -ist tulenevaid piiranguid. Nii nagu oli kohustatud järgima muuhulgas KVS kohus juba eelnevalt leidis, oli D.I teadlik piirangutest, mis tulenevad sellest, et ta on x Kooli juht, s.o ametiisik. D.I ametijuhendi kohaselt oli tal õigus saada vallavalitsuselt juriidilist abi. Seega olukordades, kus D.I tuli teha tehinguid endaga seotud isikuga, tulnuks D.I pöörduda juriidilise abi saamiseks Põltsamaa

Vallavalitsuse poole. Tunnistaja xxxxx xxxxxxx ütluste kohaselt tegeles Põltsamaa

Vallavalitsuses juriidiliste küsimustega vallasekretär. D.I õigusnõu saamiseks vallavalitsuse poole ei pöördunud. Samuti on kohtu arvates oluline, et x Kooli direktori ülesandeid täitis D.I pika aja jooksul ja seoses vastutusrikka ametikohaga pidi ta olema kursis kõikide tema tööd puudutavate õiguslike regulatsioonide ja piirangutega. Vajaduse korral tuli tal pöörduda vallavalitsuse poole. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtu arvates otsuste vastuvõtmisel tekkinud väidetavad eksimused D.I jaoks vältimatud.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates tuvastatud, et D.I x Kooli direktorina võttis ametiisikuna teadvalt vastu temaga seotud isiku Mxxxx Mxxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxxx suhtes otsuseid – kinnitas arved nr 207, 216 ja 221, sõlmis käsundlepingu nr 9 ning määras käskkirjaga nr 6 2/26 lisatasu. Sellega on rikkunud D.I KVS § 11 lg 1 p sätestatud - -s 1 toimingupiirangut ja toime pannud KVS § s 19 sätestatud väärteod. -

12. Kohtuvälise menetleja otsusega on D.I-le määratud karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. KVS § 19 kohaselt on õigus määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 sätestab, et lus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või karistamise a määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS §

56 lg- Kohus leiab, et s 1 sätestatud tingimustele. määratud karistus vastab D.I süüle ja seda vaatamata sellele, et kahes süüteoepisoodis lõpetab kohus käesoleva otsusega menetluse aegumise tõttu. Karistuse põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et D.I on toime pannud väärtegusid korduvalt ja pika ajavahemiku jooksul (viis süüteoepisoodi, ajavahemikul jaanuar 2014. a kuni november 2014. a). Sealjuures oli D.I täielikult teadlik sellest, et Mxxxx Mxxxxxx ja FIE Mxxxx Mxxxxxx on temaga seotud isikud. D.I oli teadlik ka kohustusest täita KVS vaid nõudeid seoses oma ametiga. Vähetähtis ei ole kohtu -ist tulene arvates seegi, et D.I oli x Kooli direktorina, seega vastutusrikkal ametikohal töötanud pikka aega Lisaks tuleb . Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

arvestada, et vastutaval ametikohal toimingupiiranguid rikkuvate otsustuste vastuvõtmisega kahjustatakse avaliku ülesande ausat ja erapooletut täitmist ning luuakse korruptsioonioht. Kohus arvestab, et D.I-le määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmises määras, mis vastavalt väljakujunenud kohtupraktika seisukohtadele, on põhjendatud karistuse määramisel aluseks võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.I-le määratud rahatrahv vastab tema süüle, on proportsionaalne toimepandud tegudega ja täidab KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse eesmärke -

– mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma ja kaitsta õiguskorra huve.

13. Kohus peab vajalikuks käsitleda ka kaitsja poolt väärteoasja arutamisel tõstatatud väärteomenetlusõiguse rikkumisi, mis on väidetavalt aset leidnud väärteoasja kohtuvälises menetluses.

13.1 Kaitsja D.I-le hinnangul on rikutud menetlusnorme sellega, et pärast väärteoprotokolli koostamist on üle kuulatud täiendavalt tunnistaja.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on tunnistaja üle kuulatud väärteoasja xxxxx xxxxxx raames täiendavalt 07.08.2015 ja ülekuulamise käigus on tunnistaja üle andnud 2 dokumenti . a (väärteotoimik tl 78 . Väärteoprotokoll menetlusalusele isikule on koostatud 13.07.2015. a, -79) vastulause on esitatud 28.07.2015. a. 07.08.2015. a. Kohtuväline menetleja on teinud otsuse

Kohus on seisukohal, et kaitseõiguse tagamise eesmärgil on vajalik enne otsuse tegemist võimaldada isikul esitada täiendavatele tõenditele omapoolseid vastuväiteid (VTMS § 69 lg

-s

.

sätestatud vastulause esitamise õigus) Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kohtuväline menetleja kogunud täiendavaid tõendeid pärast vastulause esitamist ja samal päeval, kui kohtuväline menetleja tegi väärteoasjas otsuse. Kohtu hinnangul on kohtuvälisel menetlejal õigus koguda väärteomenetluses täiendavaid tõendeid ka pärast väärteoprotokolli koostamist. Samas leiab kohus, et sellisel juhul peab kohtuväline menetleja tagama, et menetlusalusel isikul oleks võimalik täiendavalt kogutud tõenditega tutvuda ja esitada neile omapoolne seisukoht. Kuigi tegemist on kohtu arvates rikkumisega (menetlusalusele isikule ei võimaldatud tutvuda tunnistaja xxxxx xxxxxxx 07.08.2015. a ülekuulamise protokolliga ja esitada selles osas seisukoht), on nimetatud rikkumine s. Menetlusalusel isikul ja kõrvaldatud kohtumenetluse

tema kaitsjal malik tutvuda kohtumenetluses on olnud või toimiku materjalidega, küsitleda tunnistaja xxxxx xxxxxxxx

, esitada täiendavaid tõendeid ja avaldada seisukohti.

13.2 Kaitsja on seisukohal, et kohtuvälises menetluses on rikutud menetlusnorme sellega, et tunnistaja xxxxx xxxxxx

on üle kuulatud kriminaalasja raames.

Tunnistaja xxxxx xxxxxx esmakordselt on väärteoasja materjalidest nähtuvalt üle kuulatud

31.03.2015. a kriminaalasjas (väärteotoimik tl 72-74). Kohtu hinnangul ei ole tegemist lubamatu tõendiga ainuüksi seetõttu, et ülekuulamine on läbi viidud kriminaalmenetluse raames. Siinkohal osundab kohus VTMS § 31 lg le 1, mille kohaselt järgitakse tõendamisel ja -

tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Seega, kuna tunnistaja ülekuulamisel on järgitud is sätestatud õigusnorme (mida tuleb järgida tunnistaja KrMS-

ülekuulamisel väärteomenetluse raames), on sellise ülekuulamise protokolli kasutamine väärteomenetluses lubatav.

Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 muuhulgas V™S lg 1 p 5 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahendi - test.

Kuna kohus lõpetab käesoleva otsusega menetluse kahes süüteoepisoodis, tuleb menetlusalusele isikule hüvitada mõistliku suurusega tasu. Siinkohal hindab kohus väärteoasja keerukust, mahukust ja aega, mis on kulunud toimingutele, mis puudutavad september 2013. a ja 29.10.2013. a episoode.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud pidada käesolevat väärteoasja keerukaks ja mahukaks korruptsioonisüüteoks. Väärteoasja materjalid on kokku 89-l lehel, sealhulgas mitmeid dokumentaalseid tõendeid ja üksnes kahed isikulised tõendid. Kokku on väärteootsuses D.I-le ette heidetud 7 süüteo toimepanemist, millest kahes lõpetab kohus käesoleva otsusega menetluse.

Kaitsja tasu on taotluse kohaselt järgnev: konsultatsioon 07.07.2015. a 1 tund; täiendava materjali ja valla aktidega tutvumine 08.07.2015. a 1 tund; ettevalmistus ja osalemine ülekuulamisel 13.07.2015. a 4 tundi; vastulause koostamine 28.07.2015. a 4 tundi; kaebuse koostamine 25.08.2015. a 4 tundi. Arve nr 15080 kohaselt tuli õigusabi osutamise eest (kokku

14 tundi) tasuda koos käibemaksuga 1400 eurot. Lisaks on kaitsja teinud ettevalmistusi väärteoasja arutamiseks ja osalenud asja arutamisel kokku 1 tund, mis kajastub arvel nr 15071, mille järgi tuli õigusabi osutamise eest tasuda koos käibemaksuga 100 eurot. Kaitsja on osalenud kohtuistungi ettevalmistamisel ja osalenud istungil 24.11.2015. a 5 tundi. Vastavalt arvele nr 15095 kuulub tasumisele 500 eurot. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt kestis ülekuulamine vähem kui 3 tundi (väärt 14). Võttes arvesse kahe episoodi mahtu ülekuulamisel eotoimik tl 11-

, peab kohus põhjendatuks kaitsja tasuks 30 minuti eest. Samuti peab kohus mõistlikuks tasuks kahe episoodi käsitlemisele kulunud aega vastulause koostamisel 30 minutit. Kaebuse koostamise eest kohus kaitsja tasu hüvitamist põhjendatuks ei pea. Siinkohal arvestab kohus, et kaitsja on sisuliselt korranud juba vastulauses to . a ja 29.10.2013. a episoodide odud põhjendusi septembris 2013 osas. Kohus ei pea põhjendatuks osaliselt hüvitada kaitsja tasu, mis puudutab väärteoasja arutamiseks ettevalmistuste tegemist vastavalt arvele nr 15071. Arve on esitatud 30.06.2015. a, millest järeldab kohus, et ettevalmistavad toimingud on tehtud enne nimetatud kuupäeva (teised arved esitatud pärast õigusteen Kohus on teinud menetlusse võtmise ja kaebuse use osutamist). kohtulikule arutamisele määramise määruse 09.10.2015. a, väärteoasja kohtulik arutamine on toimunud 24.11.2015. a, mille eest on kaitsja esitanud eraldi arve.

24.11.2015. a kohtuistungil taotles kaitsja aegumise kohaldamist kahe süüteoepisoodi osas. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud arvestada kahe episoodi osas mõistlikuks tasuks

30 minuti eest. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud hüvitada D.I-le kaitsjale makstud tasu 1 tunni 30 minuti õigusteenuse osutamise eest. Võttes arvesse kaitsja tunnitasu 100 eurot (koos käibemaksuga), tuleb hüvitada 150 eurot. D.I-le

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 15.04.2016. a otsusega nr 3-1-1-37-16.

Riigikohtu 15.04.2016. a otsus nr 3-1-1-37-16

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2016. a otsus D.I karistamises korruptsioonivastase seaduse § 19 järgi 2014. a jaanuaris toime pandud tegude osas (arve heakskiitmine, mille alusel Mxxxx Mxxxxxxxxx maksti 115 eurot 20 senti, ja Mxxxx

Mxxxxxxxxx looduslaagri kasvataja ülesannete täitmiseks käsunduslepingu sõlmimine). Lõpetada selles osas väärteomenetlus väärteo aegumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.

2. Muus osas jätta otsus muutmata.

3. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.