1-15-10624/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKarS § 68 lg 1 korras arvata karistuse hulka 2 päeva eelvangistust (12.07.2015-13.07.2015), seega ärakandmata karistuseks on 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 22.04.2014 otsusega ning määrata, et Harju Maakohtu 22.04.2014 otsuse järgi ärakandmata rahaline karistus 806,74 eurot viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt.
Legislator headnote
AI generated1-15-10624/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 22.04.2014 otsusega ning määrata, et Harju Maakohtu 22.04.2014 otsuse järgi ärakandmata rahaline karistus 806,74 eurot viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. jaanuaril 2016 Tallinn, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-10624
Kohtunik
Anne Rebane
Kohtuistungi sekretär
Merike Kunnus
Kriminaalasi E.B süüdistuses KarS § 423
1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör Enge Selge
Süüdistatav E.B , elukoht: XXX; isikukood:
XXX; kodakondsus: Eesti; haridus: põhi-;
emakeel: eesti keel; töökoht: XXX OÜ, autopesija;
kehtivaid kriminaalkaristusi: neli (viimati 22.04.2014 Marju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9, § 65 lg 1, §
64 alusel mõisteti rahatrahv 1216 eurot) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Tunnistada E.B süüdi KarS § 423
1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja mõista karistuseks 6
(kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 korras arvata karistuse hulka 2 päeva eelvangistust (12.07.2015-13.07.2015), seega ärakandmata karistuseks on 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 22.04.2014 otsusega ning määrata, et Harju Maakohtu 22.04.2014 otsuse järgi ärakandmata rahaline karistus 806,74 eurot viiakse KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt.
KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tundi üldkasulikku tööd, mis teeb lõplikuks karistuseks 178 (sada seitsekümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd.
Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg: 12 kuud.
KarS § 69 lg 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajal E.B Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve alla ning kohustada KarS § 75 lg 1-ga ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi täitma:
1. Elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX;
2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KrMS § 180 lg 1 alusel E.B-lt välja mõista menetluskulud: sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu summas 60 eurot, s.o. menetluskulud kokku 705 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.B võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul
alljärgneva graafiku alusel: Alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb 12 kuu jooksul iga kuu 15.kuupäevaks tasuda 58,75 eurot
Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99916700003664. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus (Menetluskulud) ja oma nimi.
Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses.
Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
E.B süüdistatakse selles, et tema olles 25.01.2015 ja 14.06.2015 toime pannud juhtimisõiguseta juhtimise, mille eest karistati Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest 10.03.2015 ja 26.11.2015, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 12.07.2015 kella 14.10 ajal Harjumaal Ääsmäe-Haapsalu mnt 2 km, suunaga Ääsmäe poole, mootorsõidukit Mazda 323F registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet.
Seega E.B pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 423’1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, süüdistatava nõusolekul ei osalenud kaitsja kohtuistungil. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-
245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.B süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas
Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna E.B-na rahalised kohustused on suhteliselt suured, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et E.B võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, lähtudes kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafikust. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 248 lg 1 p 5 ja § 249.
Anne Rebane Kohtunik