1-15-10062/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-15-10062

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2016. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-15-10062 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi

Kokkuleppemenetluses

P.E süüdistus Kars § järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav P.E

elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx epost: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood:

XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: Aavasaksa Arendus OÜ, juhatuse liige, invaliidsuspensionär (töövõimetus 6

0%),

kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras 1 kehtiv karistus, tõkend puudub RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.E KarS § ärgi ja karistuseks mõista 4 (neli

424 j ) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui P.E 6 (kuus)

kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

2(3)

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata P.E

Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna talituse kriminaalhooldusametniku j

Jõgeva ärelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.E lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus -

3 (kolm) kuuks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. § Liiklusseaduse

127 tulenevalt on kohtuotsuse P.E kohustatud 5 (viis) päeva jooksul jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Sisse nõuda P.E lt

- menetluskuludena riigituludesse:

1) sundraha 645 (kuussada neli

kümmend viis) eurot;

2) kaitsetasu vandeadvokaat

147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot ja 70 senti

Roman Levini poolt kohtueelses

menetluses osutatud õigusabi eest;

3)

ekspertiisi tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa kuue kuu jooksul kohustades tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks P.E

kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2016. a veebruarist 147,95 eurot kuus.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti a/a-le EE351010052031000004 SEB (

PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA

PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700003622.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus tuleb esita Tartu Ringkonnakohtule. da 15 päeva jooksul kirjalikult

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P.E süüdistatakse selles, et tema 15.09.2014. a ajavahemikul kella 14.00 kuni kella

16.00 Jõgeva maakonnas Pala vallas Ranna Kääpa tee 7. kilomeetril juhtis mootorsõidukit -

Citroen Xsara registreerimisnumbriga xxxxxx, sõites sellega kahel korral kraavi, s.o ühel korral juhipoolse küljega kraavi põhja poole suunaga Kääpa poole ning teisel korral kõrvalistujapoolse küljega kraavi põhja poole suunaga Ranna poole, olles

alkoholijoobeseisundis, kus vere alkoholikontsentratsioon oli mõõtemääramatust arvestades keskmiselt 2,64-3,11 mg/g. Sellega rikkus P.E Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani P.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 järgi toime pandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale P.E le -

kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest

3(3)

täielikult täitmisele mitte pöörata, kui P.E 6 kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata P.E Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel P.E lt võtta ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. -

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisitasu

vastavalt kehtivatele määradele.

P.E palus määrata jooksul. Prokurör toetas

menetluskulud tasumisele poole aasta esitatud taotlust. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. P.E küll töötab ja saab ka invaliidsuspensioni, kuid väidetavate sissetulekute suurust arvestades, ei ole ühe maksena kogu menetluskulu tasumine talle ilmselt jõukohane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ajatamine süüdlase taotletud tähtajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik