3-15-1061/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti V a b a r i i g i nimel

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haidusasja number

Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Tallinna Halduskohus

Karin Kalmiste

15.01.2016, Tallinn

3-154061

I.T. kaebus Tallinna Vangla 09.03.2015 käskkirja nr 309

tühistamiseks

Kaebaja - I.T.

Vastustaja - Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul arvates selle

avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 15.02.2016, esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.04.2015 esitas I.T. Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse Tallinna Vangla 09.03.2015

käskkirja nr 309 tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga karistati I.T.t distsiplinaarkorras

vangistusseaduse § 67 Ig-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse

paigutamisega. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine vangi ateenistuse ametniku korraldusele

mitteallumises.

Koos kaebusega esitas I.T. ka menetlusabi taotluse. Lisaks palus ta „kõigi otsuste" vene keelde

tõlkimist.

2.27.04.2015 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta ning andis puuduste

kõrvaldamiseks (kaebuse täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi

taotluse esitamiseks) 15-päevase tähtaja.

3. 18.05.2015 esitas I.T. kaebuse täpsustuse ning täidetud menetlusabi taotluse blanketi.

4. 02.06.2015 Tallinna Vanglale esitatud kohtunõudega palus Tallinna Halduskohus edastada koopia

Tallinna Vangla 09.03.2015 käskkirjast nr 309 koos I.T. vanglasisese isikukonto väljavõttega.

03.06.2015 edastas Tallinna Vangla soovitud dokumendid.

5. 04.06.2015 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

Tallinna Vangla ning kohustas vastustajat 40 päeva jooksul kaebusele kirjalikult vastama.

6. 14.07.2015 esitas Tallinna Vangla omapoolse vastuse koos tõenditega. Vastustaja kaebusega ei

nõustu ning palub selle rahuldamata jätta.

KAEBAJA SEISUKOHAD

7. Kaebaja I.T. seisukohad on kokkuvõttes järgmised.

8. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla 09.03.2015 käskkirjaga nr 309 on teda õigusvastaselt karistatud

ning see tuleb tühistada. Kaebuse kohaselt avas I.T. parasjagu margariini „Voimix" karpi, kui valvur

R. Ganson kambrisse astus. Valvur R. Gansoni kambrisse sisenemise hetkel oli tal käes margariini

„Voimix" karbi pealt eemaldatud foolium, mitte isevalmistatud sigaretisüütaja. Seega ei vasta

ametniku kirjutatud ettekanne tõele.

9. Teda süüdistatakse alusetult ning ta ei ole distsipliinirikkumist toime pannud. Tõele ei vasta ka see

justkui oleks ametnik palunud tal mingi ese ära anda, kuid tema olevat sellest keeldunud. I.T. märgib, et

R. Ganson on vene rahvusest kinnipeetavate suhtes vaenulik ja lubanud nad kõik kartserisse saata.

Kaebaja leiab, et asjaolusid saanuks täiendavalt uurida ning ära tulnuks kuulata ka teiste seal viibinud

isikute selgitused.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

11. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes I.T. distsipliinirikkumine selles, et ta ei täitnud Tallinna

Vangla esimese üksuse valvuri Rita Gansoni korraldust anda ära keelatud esc ■-isevalmistatud

sigaretisüütaja ehkki kaebaja pidi seaduslikule korraldusele alluma. Kinnipeetava käitumine oli

vastuolus VangS § 67 punktis 1 sätestatud nõuetega. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille

eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras.

Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega

ning Tallinna Vangla 09.03.2015 käskkiri nr 309 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaal ütlus vigadeta, vastav vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti

tunnuseid. Käskkiri on kehtiv. L T. kandis kartserikaristuse ära ajavahemikul 21.03.2015-24.03.2015.

12. R. Gansoni 08.02.2015 koostatud ettekandest nr 358 ja menetluse käigus koostatud e-

kirjavahetusest tulenevalt märkas R. Ganson 08.02.2015 visuaalset kontrolli teostades, et kambris nr

212 laua taga istuva I.T. käes on veekeedukannu pistik, mille küljes on isevalmistatud

sigaretisüütaja. R. Ganson on inspektor-kontaktisiku Kai Koormile koostanud ka selgitava joonise,

missugune isevalmistatud sigaretisüütaja välja nägi. Vastustaja on seisukohal, et ametnik on nähtud

olukorda kirjeldanud täpselt ja kindla veendumusega. On eluliselt väheusutav, et valvur pidas

margariinikarbilt eemaldatud fooliumitükki veekeedukannu pistikuks, mille küljes on sigaretisüütaja,

sest tegemist on niivõrd erinevate esemetega. R. Gansoni ettekande õigsust kinnitab ka asjaolu, et

samal päeval, so 08.02.2015 kell 13.00 võttis R. Ganson kambrist nr 212 veekeedukannu pistiku

küljest ära samasuguse isevalmistatud sigaretisüütaja (vt 08.02.2015 akt esemete äravõtmise kohta),

mida ta nägi kella 10.35 paiku kambris nr 212 I.T. käes.

Kui ametnik eksinuks ja keelatud eset tegelikult kambris nr 212 ja I.T. käes ei oleks olnud, ei oleks

saanud R. Ganson seda ka mõni tund hiljem kambrist nr 212 ära võtta.

13. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri

(edaspidi Vangiregister) andmetel ei ole I.T.l isiklikku elektrilist veekeedukannu, kuid vastavalt

Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20 „ Tallinna Vangla kodukord" punktile 8.6.2

võivad kinnipeetavad kasutada kambrikaaslase veekeedukannu. Vangiregistri andmetel oli

08.02.2015 kambris nr 212 veekeedukann kinnipeetav T. K.. Seega oli I.T.l võimalik kambrikaaslase

veekeedukannu kasutada.

14. Kaebuses väidetu kohaselt avas I.T. parasjagu margariini „Voimix" karpi, kui valvur R. Ganson

kambrisse astus ja kinnipeetaval oli käes margariinikarbilt ära võetud hõbepaber. Kontrollitud

andmetel nähtub, et I.T. ostis 2014.a novembris ühel korral ja samuti detsembris ühel korral

kauplusest toiduaineid (vt K-Raha väljavõtet) ning tellimislehtedelt nr 2849881 ja 2879022 nähtuvalt

ta margariini „Voimix" ostnud ei ole. 2015.a jaanuaris ja veebruaris I.T. kaupluseteenust ei kasutanud.

Seega on vähetõenäoline, et I.T. avas 08.02.2015 margariinikarpi „Voimix", sest kolme kuu jooksul ta

seda kauplusest soetanud ei olnud.

15. Vangiregistri andmetel on I.T. suitsetaja ning distsiplinaarkaristuste väljavõttest nähtuvalt on tal

olnud vangistuse ajal intsidente keelatud ajal ja kohas suitsetamistarvete omamisega. Seega võis olla

kaebajal põhjendatud huvi kambris sigaretisüütaja kasutamiseks. I.T.l on olnud probleeme ka

ametnike korraldustele allumisega. Ehkki varasematel rikkumistel ei ole otsest seost 08.02.2015

toimunud intsidendiga, iseloomustavad need I.T. suhtumist vanglas kehtivasse korda.

16. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide R. Gansoni negatiivse meelestatuse kohta vene keelt

kõnelevate kinnipeetavate suhtes ja soovist neid põhjendamatult distsiplinaarkorras karistada.

Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi Delta kohaselt ei ole I.T. R. Gansoni tegevuse

negatiivse meelestatuse peale pöördumisi esitanud, samuti ei too kaebaja sellist asjaolu välja ei

distsiplinaar-, ega vaidemenetluses. Tallinna Vangla kinnipeetavad on küll esitanud pöördumisi

valvur R. Gansoni tegevusele, kuid nende kirjutamise ajendiks on olnud ilmselgelt see, et pikaajalise

vanglaametniku staažiga valvur R. Ganson täidab oma töökohustusi kohusetundlikult ja nõuab

järjepidevalt kinnipeetavatelt kehtestatud reeglite järgimist.

17. Teenistujatega seonduvaid intsidente menetleb vanglas sisekontrolli valdkond. Sisekontrolli

spetsialisti J. Aboltõni 14.07.2015 e-kirja kohaselt ei ole sisekontrollile laekunud kinnipeetavatelt

pöördumisi R. Gansoni peale vene keelt kõnelevatesse kinnipeetavatesse diskrimineeriva suhtumisega

seonduvalt.

KOHTU SEISUKOHT JÄ PÕHJENDUSED

18. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda

järgmiselt.

19. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt

tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo ning kas vastava teokoosseis on

täidetud (Riigikohtu 07.11.2011 otsus nr 3-3-1-51-11, punkt 10).

20. Vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas

kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vangi ateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele.

Kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku

korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele

ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 otsus nr

3-3-1-103-06). HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan, sellest ei selgu haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see

kohustab toime panema õigusrikkumise või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on

vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Käesolevalt ei nähtu, et

esineks korralduse tühisuse tunnuseid.

21. Peamiseks vaidlusküsimuseks on see, kas kaebaja jättis vanglateenistuse ametniku antud

korralduse täitmata.

22. Asja materjalide kohaselt teostas vanglateenistuse ametnik R. Ganson kinnipeetavate üle

visuaalset kontrolli ning nägi, et kaebaja istus kambris nr 212 laua taga ning tema käes oli

veekeedukannu pistik, mille külge oli ühendatud isevalmistatud sigaretisüütaja, siis on loogiline, et ta

asus

asjaolusid

kontrollima

ning

andis

kaebajale

mingi

korralduse.

Kaebaja

väidab

distsiplinaarmenetluses, et ta ei saanud aru, miks ettekanne koostati. Kaebaja seletuste kohaselt olevat

valvur sisenenud kella 10.35 paiku kambrisse ja seejärel palunud näidata, mis tal käes on. Seega

nähtub, et kaebaja vähemalt enda seletuste kohaselt sai aru, et ta peab midagi tegema ja nagu nähtub

kaebaja seletusest (tlk 68), on kaebaja märkinud, et tal oli käes foolium ja nagu võib aru saada

seletusest, siis kaebaja märkis valvurile, et võta see temalt ära. Selle selgituse taustaandmed

kinnitavad, et R. Ganson oli ka tegelikult sisenenud kambrisse, kuna ta märkas kaebajal

sigaretisüütajat, ta andis korralduse nähtud asjana sigaretisüütaja temale anda. Kuigi kaebaja väidab, et

tal oli peos foolium ja ta ise ütles, et võta see temalt ära, võib aru saada, et kaebaja mõistis selgelt, et ta

sai korralduse tema käes olev asi ära anda. Kui sellist korraldust ei oleks antud, siis ei oleks kaebajal

olnud põhjust seletuses nimetada, et võta „asi" temalt ära. Ehkki kaebaja ja ettekande kirjutaja

kõnelevad erinevatest esemetest, on kohtule usutavad R. Gansoni seletused, mille kohaselt ta läks

kaebajalt keelatud esemena välja nõudma sigaretisüütajat, mitte fooliumitükki, kuid ta ei saanud

sigaretisüütajat kaebaja käest kätte. R. Gansoni seletusest nähtub, et kui tajõudis kaebajani, siis jõudis

I.T. juhtme otsa, mille küljes oli sigaretisüütaja, laua alla libistada ja „nikerdada süütaja selle küljest

ära". Edasi andis ametnik korralduse näidata paremat kätt, kuid kaebaja peitis eseme „tagumiku" alla

ja püsti tõusmast keeldus ehk nagu kokkuvõtvalt kohtule nähtub, ei saanud ametnik tema poolt nähtud

keelatud eset kaebajast tuleneva takistava tegevuse tõttu kätte ja kaebaja ei andnud seejuures üle

ühtegi peos olevat eset. Samal päeval kambrisse sisenemisel märkas ametnik taas sigareti süütajat ning

võttis selle hiljem ära. Olukorra asjaoludest nähtub, et kaebaja oli saanud korralduse ära anda

keelatud ese ja ei ole usutav, et kaebaja ei saanud üldse aru, mida temalt taheti või miks selline

ettekanne kirjutati. Kaebaja ei andnud seejuures üle ühtegi asja, sj ka väidetud fooliumi. Kohtule ei

ole usutav, et kaebaja hoidis peos Voimixi karbist pärinevat (eelduslikult ka rasvast) fooliumit,

selleks puudub igasugune mõistlik põhjus ja vajadus. Sellise asja olemasolul puudus vajadus seda

peita. Nagu hiljem selgus, ei ole kaebaja ise Voimixi poest ostnud ajal, mil sellest pärinev foolium

võis üldse alles olla ja vajas selliselt äraviskamist just sündmuse päeval.

23. Kohus peab usutavaks vastustaja väiteid, et vanglateenistuse ametnik Rita Ganson andis kaebajale

korralduse tema käes olev ese ära anda. Seda kinnitavad distsiplinaarmenetluse raames kogutud

tõendid (ettekanne (tl 66), täpsustav seletus (tl 69) ning e-kiri (tl 70)).

Kaebaja on väitnud, et ametnik ei ole tal palunud midagi ära anda ning on keeldunud fooliumitükki

vastu võtmast. Samas on kaebaja oma kaebuses ja seletuses (tl 68) möönnud, et valvur Rita Ganson

andis talle korralduse näidata, mis tal käes on.

Isegi kui kaebaja sai sellise korralduse, ei ole põhjust väita, et ta millestki aru ei saanud ning ei

teadnud, millist korraldust täita. Kaebaja kohtukaebuses esitatud väide, et ta pani fooliumi

peopesasse, viitab samuti sellele, et kaebaja peitis midagi peopesas, ning kui see oleks olnud nn

foolium Voimixi karbi ümbert, puudunuks igasugune vajadus seda peopessa panna ja mitte seda üle

anda. Kaebaja ei ole tegelikult ametnikule midagi üle andnud.

24. Hinnates tõendeid kogumis ning analüüsides poolte esitatud väiteid, nõustub kohus vastustajaga, et

käesoleval juhul tuleb valvur Rita Gansoni väiteid pidada kaebaja omadest usutavamaks. Kohtu

hinnangul on eluliselt usutav, et valvur andis kaebajale korralduse ese ära anda, kuid kaebaja

korraldusele ei allunud. Samuti on eluliselt usutav, et olukorras, kus vanglateenistuse ametnik näeb

kinnipeetava käes keelatud eset ning annab korralduse seda näidata või see ära anda, üritab

kinnipeetav seda peita või selle olemasolu eitada.

25. Margariinipaküt eemaldatud fooliumit puudutavaid väiteid ei pea kohus usutavaks. Vastustaja on

kaebaja väite usutavalt ümber lükanud (tl 57 pöördel) ning kohus nõustub sellega.

Arvestades asjaolu, et samal päeval ning vaid mõned tunnid hiljem võeti ära samast kambrist, kus

vaidlusalune sündmus toimus, isevalmistatud sigaretisüütaja, on tõenäoline, et tegemist oli sama

isevalmistatud keelatud esemega, mille üleandmist valvur R. Ganson kaebajalt nõudis ja mida valvur

oli kaebaja käes märganud.

26. Kohus leiab, et ka kaebaja etteheited seoses valvur R. Gansoni väidetavalt negatiivse suhtumisega

vene keelt kõnelevatesse kinnipeetavatesse on alusetud. Kohus nõustub selles osas vastustaja

selgitustega ning leiab, et kaebaja väide on vastustaja esitatud tõenditega ümber lükatud.

27. Kuivõrd kohtu hinnangul on tõendatud, et vanglateenistuse ametnik R. Ganson andis kaebajale

korralduse, mis ei olnud ilmselgelt tühine ning kaebaja jättis selle täitmata, on tõendatud ka kaebajale

etteheidetud distsiplinaarsüüteo toimepanemine.

Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale selle eest, et ta ei allunud Tallinna Vangla esimese üksuse

valvuri Rita Gansoni korraldusele anda ära keelatud ese - isevalmistatud sigaretisüütaja.

Kinnipeetava käitumine on vastuolus VangS § 67 punktis 1 sätestatud nõuetega, kui kaebaja pidi

alluma korraldusele ning ta seda ei teinud.

28. Distsiplinaarsüüteo eest karistamine toimub kaalutiusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle distsiplinaarkaristuse kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab

kontrollida üksnes, kas kaalumisviga distsiplinaarkaristuse kohaldamise otsustamisel või karistuse

valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida karistuse kohaldamise otstarbekust.

29. Kohtu hinnangul nähtuvad vaidlusalusest käskkirjast selgelt asjaolud, mille põhjal rikkumine on

tuvastatud ning millega karistuse määramisel arvestati. Kohus leiab, et Tallinna Vangla 09.03.2015

käskkiri nr 309 on piisavalt selge ning selles ei esine kaalutlus- ega vormivigu.

Distsiplinaarsüüteo asjaolusid, kaebaja varasemaid karistusi ning vaidlusalusest käskkirjast nähtuvaid

kaalutlusi arvesse võttes on kaebajale määratud karistus kohtu hinnangul proportsionaalne.

30. Kuivõrd kohus tuvastas, et kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud, teda on õiguspäraselt

karistatud ning vaidlustatud käskkiri vastab kehtivale Õigusele ning on piisaval määral põhjendatud,

puudub alus Tallinna Vangla 09.03.2015 käskkirja nr 309 tühistamiseks.

Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.

31. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

jääb täies ulatuses rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Karin Kalmiste

kohtunik