1-16-263/51-16-263/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-263 (kohtueelses menetluses 16230200045) Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin

Kriminaalasi H.B süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Abiprokurör Alice Simm

Süüdistatav H.B

isikukood: XXX, kodakondsus: puudub,

emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: puudub,

elukoht: XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi: üks

(31.08.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel

tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta);

kehtivaid väärteokaristusi: üks; tõkendit ei ole kohaldatud, kinni peetud 13.01.2016.a. kell 16.37. Kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

kinnipidamise aeg – 13.-15.01.2016, s.o. 3 päeva. Seega on kandmata karistuse pikkus 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

31.08.2015.a. otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusosa, s.o. 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks karistuseks vangistus 11 kuud ja 25 päeva.

üks tund üldkasulikku tööd. Seega moodustab H.B-le mõistetav

vangistus 355 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks 2 aastat.

§ 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid:

 elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

 mitte tarvitama alkoholi

 osalema sotsiaalprogrammis.

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

riigituludesse menetluskuludena:

• kaitsjatasu summas 96 eurot ja sundraha summas 322,5 eurot, s.o. kokku 418,50 eurot.

kokku summas 418,50 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest alljärgneva graafiku alusel: esimese 11 kuu 15. kuupäevaks igakuiselt 35 eurot ja

viimasel kuul 15. kuupäevaks 33,50 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank),

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või

EE401700017002872300 (Nordea Bank AB Eesti filiaal). Viitenumber on 99916700003334. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus („Menetluskulud“) ja oma nimi.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib

süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt

täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr XXX tulenevad H.B varalised õigused, sh kasutus- ja valdusõigus kuriteo toimepanemise vahendile –

mootorsõidukile Mercedez Benz C 200 Kompressor registreerimis-märgiga XXX (kerenumber XXX), mis asub Põhja Prefektuuri parklas asukohaga Rahumäe tee 6/1 Tallinn.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses.

Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

H.B süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 13.01.2016 kella 16.37 ajal Tallinnas Vilisuu tänaval Punane 61 asuva maja vastas mootorsõidukit Mercedez Benz C 200 Kompressor registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,27 mg/l).

Sellise käitumisega rikkus H.B liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani H.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

15.01.2016.a. on abiprokurör Alice Simm, süüdistatav H.B ja tema kaitsja

vandeadvokaat Liis Toomsalu sõlminud kokkuleppe, millise siu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Tulenevalt KrMS § 180 lõikest 1 on süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu kohustatud

hüvitama kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulud. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses on antud juhul 96 eurot. Sellele lisandub sundraha ja kaitsjatasu kohtumenetluses 48 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsuse korral kiirmenetluses 322,50 eurot.

Kohus leiab, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt, karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. Kaitsja taotleb menetluskulude tasumise võimaldamist ositi. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

Anne Rebane Kohtunik