3-15-2384/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2384

Haldusasi

AS Saaremaa Laevakompanii kaebus riigihangete vaid-

lustuskomisjoni 11.09.2015 otsuse nr 194-15/163812 ja

Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse nr 1-1/15/348

punktide 1.1 ja 2 tühistamiseks ning Pärnu Maavalitsuse

ja AS Kihnu Veeteed vahel 17.08.2015 sõlmitud

hankelepingu nr 2015/08-17 tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Saaremaa Laevakompanii,

esindaja advokaat Kristo Kallas

Vastustaja (hankija) – Pärnu Maavalitsus, esindaja

Kalev Kaljuste

Kolmas isik (pakkuja) – AS Kihnu Veeteed, esindaja

vandeadvokaat Marko Mehilane

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.11.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 4. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-2384 muutmata.

2. Mõista AS Kihnu Veeteed kasuks apellatsioonimenetluse kulude katteks AS-lt

Saaremaa Laevakompanii välja 1245,83 eurot (üks tuhat kakssada nelikümmend viis

eurot 83 senti).

3. AS Saaremaa Laevakompanii menetluskulud apellatsiooniastmes jätta tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.01.2016 (HKMS § 278 lg 1).

3-15-2384

2(10)

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata

menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas

esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu maavanema 17.08.2015 korraldusega nr 1-1/15/348 tunnistati lihtsustatud korras

tellitavate teenuste saamiseks läbiviidavas riigihankes viitenumbriga 163812 „Operaatori

leidmine

Kihnu-Munalaid,

Kihnu-Pärnu

ja

Munalaid-Manilaid

reisiparvlaevaliinile

01.10.2015-30.09.2020“ vastavaks AS Kihnu Veeteed (p 1.1) ja AS Saaremaa Laevakompanii

(p 1.2) pakkumused ning edukaks AS Kihnu Veeteed pakkumus (p 2). 17.08.2015 sõlmiti ka

hankeleping.

2. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 28.08.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse AS Kihnu Veeteed pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise peale,

mis põhines eeldusel, et Pärnu Maavalitsuse ja AS Kihnu Veeteed vahel 17.08.2015 sõlmitud

hankeleping on tühine.

3. VAKO jättis 11.09.2015 otsusega nr 194-15/163812 vaidlustuse läbi vaatamata, leides, et

VAKO-l puudub pädevus tuvastada hankelepingu tühisust muul alusel peale riigihangete

seaduse (RHS) § 69 lg-des 1 ja 11 või § 711 lg-s 1 sätestatu ja VAKO poolt tuvastatavaid

hankelepingu tühisuse aluseid ei saa tuletada muudest aktidest peale RHS, sh hankija

asutusesisesest hankekorrast. Lisaks leiti, et vaidlustus on esitatud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud

vaidlustuse esitamise tähtaega rikkudes (vaidlustus esitati pärast hankelepingu sõlmimist) ning

tuleb jätta RHS § 122 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

4. AS Saaremaa Laevakompanii esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse ja

Pärnu maavanema korralduse p-de 1.1 ja 2 tühistamiseks ning Pärnu Maavalitsuse ja AS Kihnu

Veeteed vahel 17.08.2015 sõlmitud hankelepingu (Kihnu-Munalaid-Kihnu, Kihnu-Pärnu-

Kihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid reisiparvlaevaliinide avaliku teenindamise leping

nr 2015/08-17) tühisuse tuvastamiseks.

Pärnu Maavalitsus ei ole järginud oma hankekorras sätestatud hankelepingu sõlmimise 14-

päevase ooteaja nõuet, mistõttu on 17.08.2015 sõlmitud hankeleping tühine. Pärnu maavanema

24.04.2014 korraldusega nr 219 kinnitatud Pärnu Maavalitsuse riigihangete läbiviimise korra

(hankekord) p 4.2 kohaselt kehtib hankekord ka lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisele.

Tulenevalt RHS § 131 p-st 4 reguleerib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise

korra oma hankekorras. Kui hankekorrast tulenevalt peab hankija ka lihtsustatud korras

tellitavate teenuste puhul hankelepingu sõlmimisel kohaldama ooteaega, ei saa eeldada, et

pakkujad peaksid üksnes põhjusel, et hankekutses ei ole hankekorra regulatsiooni üle korratud,

aru saama, et hankija eirab oma hankekorda. Isegi juhul, kui hankija ka võiks teha lepingu

sõlmimise ettepaneku edukale pakkujale kohe peale eduka pakkumuse otsust, ei saa sellega

3-15-2384

3(10)

kaasneda hankelepingu sõlmimist enne ooteaja möödumist. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõttega on enam kooskõlas ooteaja järgimise kohustus, kui see, et hankija sõlmib

hankelepingu eduka pakkumuse kinnitamise järel kohe samal päeval ja enne otsusest teisele

pakkujale teatamist.

Hankekord ei ole pelgalt asutusesisene dokument, vaid sellel on mõju ka väljapoole, sh

hangetest huvitatud isikutele ja pakkujatele. Hankekorra p 22 kohaselt ei või hankija anda

nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates ning enne eelnimetatud tähtaja möödumist

sõlmitud hankeleping on tühine. Lihtsustatud korras teenuste tellimine ei ole selle regulatsiooni

alt välistatud. Isegi kui tähtaega hakata arvestama hankekomisjoni 14.08.2015 koosolekust ja

seal vormistatud protokollist, mis on edukaks tunnistamise otsuse aluseks, ei olnud

hankelepingu allkirjastamise hetkeks möödunud 14 päeva. Hankekorra p 22 kohaldamist ei

välista ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste peatükk VII ja selles sisalduv p 34.2, mille

kohaselt tuleb üle 40 000 euro suuruse eeldatava hankelepingu maksumuse puhul järgida

hankekorra punkti 25. Kuivõrd hankekorra lihtsustatud korras tellitavate teenuste peatükk

hankelepingu sõlmimist ei käsitle, tuleb lähtuda hankekorra peatükist IV, sh punktist 22. Kuigi

RHS ja riigihangete direktiivid lihtsustatud korras tellitavatele teenustele kohustuslikku ooteaja

rakendamist ette ei näe, ei tähenda see, et hankija ei või ooteaja järgimist ette näha enda

hankekorras.

Hankija tegevus 17.08.2015 hankelepingu sõlmimisel oli õigusvastane ka riigihangete

korraldamise üldpõhimõtete rikkumise tõttu. Hankija rikkus pakkujate võrdse kohtlemise

põhimõtet, mis omakorda riivab läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid. Hankija teatas

riigihangete registri kaudu 17.08.2015 otsusest kaebajale alles selle vastuvõtmisele järgneval

päeval, 18.08.2015. Samal ajal sai kaebaja riigihangete registri kaudu teada, et hankeleping AS-

iga Kihnu Veeteed on sõlmitud. Hankeleping allkirjastati juba 17.08.2015 ehk enne kaebajale

hanke tulemist teatamist ja enne riigihangete registrisse dokumentide sisestamist, mis taganuks

pakkujatele võrdse võimaluse pääseda samal ajal ligi infole hanke tulemi kohta. Selline kiire

hankelepingu sõlmimine oli ilmselgelt tingitud soovist välistada kaebaja võimalused hankija

otsuste vaidlustamiseks ja hankelepingu sõlmimise nurjamiseks ka olukorras, kus hankija otsus

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks on olnud sisuliselt õigusvastane. Seega on

17.08.2015

hankelepingu

sõlmimine

ainuüksi

iseseisva

toiminguna

õigusvastane.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 87 lähtuvalt tuleb RHS §-s 3 sätestatud

riigihangete üldpõhimõtteid rikkudes sõlmitud hankelepingut pidada tühiseks. Regulatsioon,

mis välistab võimaluse taotleda ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingute

tühisust, on põhiseadusevastane. Olukorras, kus sõlmitud hankelepingu kehtivust ei ole mingil

moel võimalik mõjutada, ei saa kaebaja oma õiguseid tõhusalt kaitsta. Lisaks kaebaja õiguste

kaitsele tuleb arvestada ka avalike huvidega ning RHS § 3 p-s 1 ette nähtud avalike vahendite

säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. Seega on vastava regulatsiooni puudumine

põhiseadusevastane.

AS Kihnu Veeteed esitas alapakkumuse ning hankija oleks pidanud selle tagasi lükkama.

Tagasilükatud pakkumus ei saa osaleda edasises hankemenetluses, mistõttu ei oleks saanud

hankija seda pakkumust edukaks tunnistada. Seega on ka hankija 17.08.2015 otsus AS Kihnu

Veeteed pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õigusvastane. Vaidlusaluses hankes teenuse

osutamiseks kasutatav laev „Kihnu Virve“ on sarnane Vormsi saarega ühenduse pidamiseks

kasutatava laevaga „Ormsö“ ning ka laevade pidamise kulud on sarnased. Kuna mõlema hanke

komisjonides kattus vähemalt üks liige, olid Vormsi laevaliini hankemenetluses ja vaidlustuses

esitatud andmed kasutatavad ka käesolevas hankemenetluses. Hankijal pidanuks seega

pakkumuste võrdlemisel tekkima põhjendatud kahtlus, et AS Kihnu Veeteed esitatud

pakkumuse maksumus ei pruugi olla adekvaatne ega piisav selleks, et hankelepingut

3-15-2384

4(10)

nõuetekohaselt täita. Hankija jättis AS-i Kihnu Veeteed pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimata olukorras, kus tal pidi tekkima selles vähemalt kahtlus.

5. Pärnu Maavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata. Hankeleping on sõlmitud ja kehtiv.

Kaebeõiguse Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse p-de 1.1 ja 2 vaidlustamiseks omandab

kaebaja alles pärast 17.08.2015 hankelepingu tühisuse tuvastamist kohtu poolt. Pärnu

Maavalitsus ei ole kunagi kohaldanud lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas hankelepingu

sõlmimiseks 14-päevast ooteaega. Kaebaja tõlgendas hankekorra p 22 valesti. See punkt on

sedastatud üksnes hankemenetluste kohta, lihtsustatud korras tellitav teenus ei ole RHS mõistes

hankemenetlus ja sel juhul kohalduvad RHS §-s 19 toodud nõuded, hankija hankekord ja

hankedokumentides toodud hanketingimused. Hankekorra p 22 puhul on tegemist hankekorda

toodud RHS § 69 lg 1 normiga, mis ei reguleeri lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas

hankelepingu sõlmimist. Hankija hankekorras on sõnaselgelt lihtsustatud korras tellitav teenus

eraldi VII peatükina välja toodud, seega peab kohaldama üksnes hankekorra VII ptk punkte 33-

34, ning kuna tegemist on teenusega, mille eeldatav maksumus ületab punktis 34.2 toodud

piirmäära, siis ka punkti 25, mis käsitleb hankekomisjoni ja vastutava isiku määramist, ning

punkte 11 ja 13, millest esimene käsitleb hanketingimuste koostamist ja teine maavanema

ülesandeid.

Pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsusest teavitati mõlemat pakkujat. Asjaolu, et

edukaks tunnistatud pakkuja sai otsustest teada varem, ei muuda vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsuse sisu. Hankelepingu tühisus saab tuleneda üksnes seadusest (RHS § 69 lg 11),

kuid praegu hankelepingu tühisuse alused puuduvad.

Kuigi lihtsustatud korras teenuse tellimisel ei ole RHS § 48 kohaldatav, kontrollis hankija siiski

pakkumuse maksumuse kujunemist, eesmärgiga kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et AS Kihnu Veeteed esitatud pakkumus võiks olla

liiga madala maksumusega. Hankija tugines seejuures eelnevate aastate liiniveokuludele,

riigieelarveliste vahendite suurusele ja tasuvusuuringule „Väikesaartega ühenduse pidamiseks

laeva soetamine. Kihnu parvlaev“. Olenemata asjaolust, et hankijal puudus kahtlus, et esitatud

pakkumused on põhjendamatult madala maksumusega, esitas hankija pakkumuste tervikliku

hindamise eesmärgil ka täiendavaid küsimusi. Kahes hankekomisjonis osalenud liikmel polnud

võimalik kasutada kõnealuse hanke raames pakkumuste hindamisel Vormsi hanke tulemusi,

kuna Vormsi hankel esitatud pakkumused on tulenevalt RHS § 43 lg-st 4 konfidentsiaalsed ega

kuulu avaldamisele. Nii kõnealune hange kui ka Vormsi laeva opereerimishange olid nii

laevaliinidelt kui ka hanketingimustelt erinevad, mistõttu nende võrdsustamine ei ole võimalik

ka sisuliselt. Hankekomisjon võrdles ja hindas pakkujate pakkumuses esitatud periooditasude

ja reisitasude maksumusi, tuginedes seejuures senisele praktikale Kihnu saarega laevaühenduste

korraldamisel. Senistele avaliku teenindamise lepingute maksumustele tuginedes ei saanud

eeldada, et AS Kihnu Veeteed pakkumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes

põhjendamatult madal.

6. Kolmas isik AS Kihnu Veeteed palus jätta kaebus rahuldamata. 17.08.2015 sõlmitud

hankelepingu tühisuse tuvastamiseks puudub alus. Hankekutse p-st 9.6 tuleneb üheselt, et

hankija võib teha edukale pakkujale mistahes ajal pärast pakkumuse edukaks tunnistamist

ettepaneku lepingu sõlmimiseks. RHS ega muu õigusakt ei sätesta, et RHS § 69 lg-s 1 sätestatud

14-päevane ooteperiood kohalduks ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetes (RHS

§ 19). Halduskohus saab hankelepingu tühisuse tuvastada, kui esineb RHS-s sätestatud

hankelepingu tühisuse alus. Käesoleval juhul hankelepingu tühisuse alused puuduvad.

Hankekord ei sätesta, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankes lepingute sõlmimisele

kohalduks 14-päevane ooteaeg. Kaebaja seisukoht, et hankekorraga on Pärnu Maavalitsus ette

näinud täiendava hankelepingu tühisuse aluse, mida RHS ei sisalda, on vale ja konstrueeritud.

3-15-2384

5(10)

Hankeleping ei ole TsÜS § 87 alusel tühine ka riigihangete üldpõhimõtete väidetava rikkumise

tõttu. RHS § 3 ei sätesta, et hankija ei tohiks sõlmida lihtsustatud korras tellitavate teenuste

hangete puhul lepinguid ilma ooteperioodita. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist ei saa

enam nõuda selle aluseks olnud hankeotsuse kehtetuks tunnistamist. Samuti on põhjendamatu

kaebaja taotlus jätta väidetavalt põhiseadusega vastuolus olevad sätted kohaldamata.

Hankeleping sõlmiti juba 17.08.2015 mitte eesmärgiga välistada kaebaja võimalus hanget

vaidlustada, vaid selleks, et tagada uue parvlaevaga „Kihnu Virve“ laevaliinide käikuandmine

alates 01.10.2015.

7. Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2015 otsusega AS Saaremaa Laevakompanii kaebuse

rahuldamata.

VAKO 11.09.2015 otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ka Tallinna Ringkonnakohus on

12.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-50168 selgitanud, et VAKO-l puudub pädevus

tuvastada hankelepingu tühisus muul alusel peale RHS § 69 lg-des 1 ja 11 või § 711 lg-s 1

sätestatu ja et n-ö üldalusel saab HKMS § 268 lg-s 1 sätestatule vaatamata esitada kaebuse otse

halduskohtule ning taotleda hankelepingu tühisuse kindlakstegemist. VAKO piiratud

pädevusega seonduvat regulatsiooni pole seega põhjust põhiseadusevastaseks pidada.

Kaebaja tugineb hankelepingu tühisuse nõudes RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaja järgimata

jätmisele. Tegemist oli aga lihtsustatud korras tellitavate teenustega, mille puhul on RHS § 19

lg 3 kohaselt hankija kohustatud järgima üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning

seda on hankija ka teinud. Hankedokumentidest ei saa ooteaja vabatahtlikku kohaldamist

järeldada. Kaebaja arvates tuleneb ooteaja järgimise nõue hankekorra p-st 22, ent see säte

reguleerib riigihanke läbiviimist üksnes üldiste nõuete tasandil ja RHS § 69 lg 1 tekst on sättesse

lihtsalt üle kantud. Sellest ei saa järeldada, et ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul

tuleb juhinduda kohustusliku ooteaja põhimõttest. Vastavalt hankekutse p-le 5.1 oli

hankemenetluses osalevatel isikutel võimalik küsida selgitusi või täiendavat teavet ning seda ka

ooteaja rakendamisega seonduva võimaliku ebaselguse korral. Hankeleping ei ole RHS § 69 lg-

s 1 sätestatud ooteaja kohaldamata jätmise tõttu tühine. Hankelepingu tühisust ei tulene ka TsÜS

§-st 87, sest hankeleping ei ole seadusega vastuolus.

Võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse ja kontrolli tagamise põhimõtet ei eiratud. Tegemist oli

lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankimisega ning hankija juhindus rahaliste vahendite

säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttest. Hankekutse p 9.3 kohaselt lubas hankija sõlmida

lepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Vaidlust ei ole selles, et AS Kihnu Veeteed

pakkumuse maksumus oli madalam kui kaebajal.

Mis puutub RHS § 48 võimalikku kohaldamisse seonduvalt põhjendamatult madala

pakkumusega, siis ei ole vastustaja kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks

pidanud. Pakkumuse maksumuse adekvaatsust ning vastavaid riske hindab hankija ja kui selles

osas küsimusi ei teki, siis ei pea ta ka täiendavaid selgitusi nõudma. Seega on 17.08.2015

sõlmitud hankeleping kehtiv ja selle tühisuse tuvastamiseks ei ole alust, mistõttu ei ole põhjust

tühistada ka Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse nr 1-1/15/348 punkte 1.1 ja 2 kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. AS Saaremaa Laevakompanii palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada

ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja tühistada VAKO 11.09.2015 otsus vaidlustuses

nr 194-15/163812, tuvastada 17.08.2015 sõlmitud hankelepingu tühisus ning tühistada Pärnu

maavanema 17.08.2015 korralduse p-d 1.1 ja 2 või alternatiivselt tuvastada nende

õigusvastasus.

3-15-2384

6(10)

1) Halduskohus on valesti leidnud, et hankijal ei olnud ooteaja kohaldamise vajadust.

Hankekorra p 22 kohaselt ei või hankija anda hankelepingu sõlmimiseks nõustumust enne 14

päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse teate esitamisest arvates.

Lihtsustatud korras hankemenetlus ei ole selle regulatsiooni alt välistatud, seega tuleb ooteaega

kohaldada ka lihtsustatud korras hankemenetluse puhul. Asjaolu, et hankekorra p 22 sõnastus

kattub RHS § 69 lg 1 sõnastusega, ei tähenda, et ka nende kohaldamisalad üheselt kattuvad, kui

see hankekorra sätetest ja ülesehitusest ei tulene. Halduskohtu järeldus, et hankekord üksnes

kordab RHS § 69 lg-s 1 sätestatut, on põhjendamata, sest taoliseks seadusesätte üle kordamiseks

puudub vähimgi põhjus. Hankija võib RHS § 13¹ alusel kehtestatavas hankekorras sätestada

ooteaja kohaldamise ka juhtudeks, mil muud õigusaktid seda ei nõua, sest ooteaeg on meede,

mis aitab suurendada läbipaistvust ja kontrollitavust. Ka uus RHS eelnõu näeb ette kohustusliku

ooteaja regulatsiooni laienemise. Pärnu Maavalitsus on oma hankekorras ooteaja kohaldamise

ette näinud ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimisele, kuid ei ole seda

praegusel juhul hankelepingu sõlmimisel kohaldanud, mistõttu on sõlmitud hankeleping tühine.

Halduskohus on valesti leidnud, et kuivõrd hankekutses ei olnud hankekorras sisalduvale

ooteaja nõudele viidatud, ei pidanud sellest lähtuma. Hankekorras sätestatut ei olegi vaja üle

korrata, sest see on avalik dokument ning pakkujad võivad arvestada, et hankija sellest

juhindub. Seega ei pidanud pakkujad ka hankekutse p-st 9.6 aru saama, et hankija võib eduka

pakkumuse esitanud pakkujale teha koheselt pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsust

hankelepingu sõlmimise ettepaneku või hankelepingu ka koheselt sõlmida, mida on ekslikult

leidnud halduskohus. Halduskohtu poolt viidatud hankekutse p-st 5.1 tulenev võimalus küsida

ooteaja kohaldumise kohta täiendavaid selgitusi on seega asjakohatu. Halduskohus ei ole

tähelepanu pööranud ka sellele, et kui ooteaja kohaldamise kohustust võib tõlgendada kaheti,

tuleb eelistada tõlgendust, mis on rohkem kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõttega, praegusel juhul järelikult ooteaja kohaldamise kohustust jaatades. Hankekord ei

ole üksnes hankija asutusesisene dokument, vaid sellest tulenevad õigused ja kohustused

laiemale isikute ringile. Seega on ka kaebajal võimalik tugineda hankekorras ette nähtud

hankelepingu tühisuse alusele ooteaja kohaldamata jätmise tõttu. Hankekorda võib TsÜS § 87

tähenduses pidada õigustloovaks aktiks, milles sätestatud keelu mõtteks on keelu rikkumise

korral tuua kaasa tehingu tühisus. Halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et kuna

hankelepingu vastuolu seadusega ei ole ilmnenud, ei saa tuvastada selle tühisust ka TsÜS

üldreegli alusel.

2) Halduskohus on valesti leidnud, et hankelepingu sõlmimine ei olnud õigusvastane ega

leping tühine riigihangete korraldamise üldpõhimõtete jämeda rikkumise tõttu. Hankijal ei ole

õigust valida, millistest riigihangete põhimõtetest lähtuda (praegusel juhul nimetatud vahendite

säästlik ja otstarbekas kasutamine) ning jätta valikuliselt osa üldpõhimõtteid kõrvale (pakkujate

võrdne kohtlemine, läbipaistvus ja kontrollitavus). Pakkujaid ebavõrdselt koheldes ning neid

eduka pakkuja otsusest erineval ajal teavitades võttis vastustaja kaebajalt võimaluse kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsust vaidlustada. Läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõttest tulenevalt peab puudutatud isikul olema õigus ja võimalus hankija

otsuste õiguspärasust kontrollida ning rikkumise tuvastamisel enda õigusi tõhusalt kaitsta.

Halduskohus ei ole aga kaebaja väitele, et hankelepingu sõlmimine sellistel asjaoludel on

ainuüksi iseseisva toiminguna õigusvastane, tähelepanu pööranud. Riigihangete korraldamise

üldpõhimõtteid sisaldav RHS § 3 tähendab, et nende üldpõhimõtetega vastuolus olev hankija

tegevus on keelatud. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing

tühine, kui keelu mõtteks on tuua selle rikkumise korral kaasa tühisus. Riigihangete

korraldamise üldpõhimõtetest lähtuvalt ei saa lubada taoliselt sõlmitud hankelepingu

kehtimajäämist. Seega tuleb riigihangete üldpõhimõtteid rikkudes sõlmitud hankelepinguid

pidada TsÜS §-st 87 lähtuvalt tühiseks. Ka Euroopa Kohus on rõhutanud riigihangete

korraldamise üldpõhimõtete olulisust riigihankeõiguses.

3-15-2384

7(10)

3) Halduskohus on valesti leidnud, et hankija tegevus pakkumuste maksumuse põhjendatuse

kontrollimisel oli õiguspärane. Kuivõrd hankija ülesanne on mh seista selle eest, et avalikud

vahendid oleksid kasutatud säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 lg 1), võib põhjendamatult

madala maksumusega pakkumuste aktsepteerimine viia olukorrani, kus lepingu täitmisel

tekivad raskused ja hankija peab leidma uue lepingupartneri. Hankijal lasub seega siiski

kohustus kontrollida, kas pakutud hinnad on adekvaatsed ja võimaldavad hankelepingut täita,

ning seda mitte üksnes olukorras, kus hankijal tekib selles osas põhjendatud kahtlus. Hankijal

pidi igal juhul tekkima maksumuse põhjendatuse osas kahtlus, kuid kuna hankija selle kohta

selgitusi ei küsinud, võis see viia vale otsuse tegemiseni.

9. Pärnu Maavalitsus jääb oma kirjalikus vastuses seniste seisukohtade juurde ning palub

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Hankijal ei olnud ooteaja kohaldamise vajadust ning

hankekutse p-st 9.6 tulenevalt pidid pakkujad aru saama, et ettepaneku hankelepingu

sõlmimiseks võib hankija teha mistahes ajal pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsust.

Riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid ei rikutud. Asjaolu, et edukaks tunnistatud pakkuja

sai otsusest teada varem ning 24 tunni jooksul teavitati sellest ka kaebajat, ei muuda vastavaks

ja edukaks tunnistamise otsuse sisu. Lepingu sõlmimine kiires korras oli vajalik, et kaasata

operaatori esindaja omapoolsete ettepanekute tegemiseks laeva ehituse protsessi. Kuna

hankeleping ei ole tühine, pole põhjust tühistada ka Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse

punkte 1.1 ja 2. Nende tühistamise nõudes puudub kaebajal ka kaebeõigus, sest hankeleping on

sõlmitud ja kehtiv. Vastuolu Euroopa Liidu õigusega ega põhiseadusega ei esine. Vastustaja ei

pidanud kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks. Vastustaja veendus, et pakutud

hinnad on adekvaatsed, hinnates erinevaid üksikuid kulukomponente ja võrreldes pakkujate

pakkumuses esitatud periooditasude ja reisitasude maksumusi tuginedes senisele praktikale

Kihnuga laevaühenduse korraldamisel. Apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivne nõue Pärnu

maavanema 17.08.2015 korralduse vaidlusaluste punktide õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole

lubatav, sest seni on kaebaja taotlenud üksnes nende tühistamist ning kaebuse muutmise

eeldused ei ole täidetud.

10. Kolmas isik AS Kihnu Veeteed palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole soovinud

hankekorras sätestada ega ole ka sätestanud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetele

ooteaja kohaldamist. Ooteaega pole ka praktikas kohaldatud. Kaebaja ei saa vastustajale ette

kirjutada, kuidas peab hankekorda tõlgendama. Hanke protseduurireeglid, sh lepingu sõlmimise

protseduur olid ette nähtud hankekutses. Hankekutse ei näinud ooteaja kohaldamist ette. Ka ei

olnud hankekutses viidatud hankekorra kohaldumisele, mis peaks juba iseenesest välistama

hankekorrale tuginemise. Hankelepingu sõlmimine ilma ooteaega kohaldamata ei riku

riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, sest see oli kooskõlas hanke alusdokumendis

sätestatuga ning hanke alusdokumente kaebaja selles osas ei vaidlustanud. Kuna vedu hakatakse

teostama uhiuue laevaga, oli sellega võimalikult kiire testimiste algatamine, laevameeskonna

väljaõpe ja laeva tundmaõppimine meeskonna poolt hädavajalik, et liiniteenus saaks alates

oktoobrist ohutult tööle hakata. Ka hankekutse p-s 3.6 sisaldus vedaja esindajatele pandud

kohustus osaleda laeva katsetustel. Kehtiva hankelepingu sõlmimisel ei tühista kohus HKMS

§ 267 lg 4 kohaselt hankelepingu aluseks olevat haldusakti ning Pärnu maavanema 17.08.2015

korraldus on igal juhul ka õiguspärane. Kolmanda isiku pakkumus ei olnud põhjendamatult

madal. Kaebaja poolt seejuures tehtud viited teisel liinil sõitva laeva kuludele ei ole praeguses

asjas põhjendatud. Alternatiivne tuvastusnõue pole samuti lubatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled jätkuvalt sõlmitud hankelepingu kehtivuse üle.

Vaidlust ei ole enam selles, et VAKO-l puudus praegusel juhul pädevus hankelepingu tühisuse

3-15-2384

8(10)

tuvastamiseks (apellatsioonkaebuse p 1.4), kuid kaebaja arvates pidanuks halduskohus

asjaolusid arvestades sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastama.

12. Kaebaja leiab, et hankeleping on tühine seetõttu, et hankija on hankekorra p-s 22 näinud

14-päevase ooteaja järgimata jätmise tagajärjena ise ette hankelepingu tühisuse. Seega on

kaebaja arvates hankeleping TsÜS § 87 ja hankekorra koosmõjust tulenevalt tühine.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Hankekorra ülesehitusest nähtuvalt ei ole

põhjust pidada hankekorra p-s 22 ette nähtud 14-päevast ooteaega ühtviisi kohustuslikuks nii

hankemenetluse läbiviimisel kui ka lihtsustatud korras teenuste tellimisel. Lihtsustatud korras

tellitavate teenuste jaoks on hankekorras ette nähtud kahest punktist koosnev eraldi peatükk

(VII peatükk, p-d 33 ja 34), mis sõltuvalt hankelepingu eeldatavast maksumusest viitab

kohaldamisele kuuluvatele hankekorra muudele punktidele. Kaebaja tõlgendus, et ooteaega

sätestav hankekorra p 22 kuulub igal juhul kohaldamisele, on meelevaldne. Arvestades

hankekorra ülesehitust ning ka RHS lihtsustatud korras tellitavate teenuste regulatsiooni, ei saa

ringkonnakohtu arvates hankekorrast mingil juhul tuletada akti andja tahet näha ette kohustuslik

ooteaeg ka lihtsustatud korras teenuste tellimise jaoks. Seega pole alust pidada sõlmitud

hankelepingut tühiseks ka TsÜS § 87 ja hankekorra p 22 koostoimes. Asjaolu, et hankijad

kordavad RHS § 131 p 4 alusel kehtestatud asutusesisestes hankekordades seadusesätte teksti,

ei ole praktikas ebatavaline. Kohus saab vastustaja tegevuse õiguspärasust kontrollida üksnes

haldusmenetluse läbiviimise ajal kehtinud seaduse alusel (HKMS § 158 lg 2), mistõttu ei ole

kaebaja viited uue RHS eelnõule asjakohased. Ringkonnakohus on ka varasemalt selgitanud, et

lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei ole RHS §-s 69 sätestatud ooteaja kohaldamine

kohustuslik, selle kohaldamata jätmine ei ole põhiseadusevastane ega vastuolus Euroopa Liidu

õigusega ega kahjusta hanke läbipaistvust või kontrollitavust (Tallinna Ringkonnakohtu

12.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50168 ja 07.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2704).

13. Kaebaja on seisukohal, et hankeleping on TsÜS § 87 alusel tühine ka põhjusel, et selle

sõlmimisel rikuti riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise

põhimõtet. Kaebaja peab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks seda, et teda teavitati

edukaks tunnistamise otsusest hiljem kui kolmandat isikut ning seda tehti alles peale

hankelepingu sõlmimist kolmanda isikuga, mis jättis kaebaja ilma võimalusest edukaks

tunnistamise otsust vaidlustada. Ringkonnakohus leiab, et lepingu sõlmimise asjaolud ei saanud

kuidagi mõjutada kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamist. Asjaoludest ei

nähtu, et hankija oleks teenuse tellimisel pakkujaid ebavõrdselt kohelnud või muul viisil kaebaja

poolt viidatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid rikkunud. Seetõttu pole alust

sõlmitud hankelepingut TsÜS § 87 ja RHS § 3 koostoimes tühiseks pidada.

14. Kuivõrd apellatsioonkaebuse väited hankelepingu tühisuse tuvastamiseks alust ei anna, jääb

kaebaja sellekohane tuvastamisnõue rahuldamata.

15. Kaebaja soovib samuti VAKO 11.09.2015 otsuse tühistamist, millega VAKO jättis tema

vaidlustuse läbi vaatamata põhjusel, et halduslepingu tühisust tuvastamata on vaidlustus hankija

otsustele esitatud RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, ning Pärnu maavanema

17.08.2015 korralduse p-de 1.1 ja 2 tühistamist või alternatiivselt nende õigusvastasuse

tuvastamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud hankija tegevus pakkumuste maksumuse

põhjendatuse kontrollimisel õiguspärane – hankijal pidanuks tekkima kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas kahtlus, mistõttu tulnuks tal kolmandalt isikult selles

osas täiendavaid selgitusi küsida. Seega tegi hankija apellandi arvates jämeda kaalutlusvea,

kuna jättis kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimata olukorras, kus

tal selleks kahtlus tekkis või pidi tekkima. Kaebaja ei pea usutavaks, et kolmas isik suudaks

adekvaatselt põhjendada, mille arvelt ja kuidas tal õnnestub teenust enda poolt pakutud

3-15-2384

9(10)

maksumusega osutada, kuivõrd tegelike minimaalsete kulude, millega kolmas isik pidi

arvestama, ning kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vahe on suur.

16. HKMS § 267 lg 4 sätestab, et olukorras, kus hankeleping kehtib, puudub halduskohtul

volitus tühistada selle aluseks olnud haldusakte. Seega, sõltumata kontrollikohustuse täitmisest

hankija poolt, puudub praegusel juhul alus korralduse vaidlustatud punktide tühistamiseks.

Sellest tulenevalt jääb kaebaja nõue VAKO otsuse ja Pärnu maavanema korralduse p-de 1.1 ja

2 tühistamiseks rahuldamata. RHS § 117 lg 3 jätab pakkujale, kellega hankeleping sõlmimata

jäi, siiski võimaluse esitada kahju hüvitamise nõue, kui temaga jäi hankeleping sõlmimata

hankija õigusvastase otsuse tõttu.

17. Apellatsioonkaebuses on kaebaja alternatiivselt taotlenud Pärnu maavanema korralduse p-

de 1.1 ja 2 õigusvastasuse tuvastamist. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et nõude muutmine

alternatiivse tuvastusnõude esitamise näol ei ole HKMS § 49 alusel lubatav. Ringkonnakohus

on seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu selgitustest 12.01.2016 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-

15 (p 15) tuleb praegusel juhul alternatiivselt esitatud tuvastusnõude esitamist lubada. Ehkki

seda nõuet pole menetluse varasemates staadiumites esitatud, tuleb seda pidada otstarbekaks

kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS alusel

lubatav. Seejuures arvestab ringkonnakohus seda, et vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud

sisulised vastuväited muudetud nõudele ei saaks erineda esialgsele nõudele esitatud

vastuväidetest. Ka Riigikohus selgitas viidatud lahendis, et täiendava nõude arvessevõtmine ja

lahendamine aitab vältida uut kohtuvaidlust ja on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega,

mis on põhiseaduslikku järku väärtus.

18. Kaebaja alternatiivse nõude lahendamiseks peab ringkonnakohus hindama, kas hankija

teostas kolmanda isiku pakkumust põhjendatuks lugedes kaalutlusõigust nõuetekohaselt.

Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel

tuleb järgida riigihanke üldpõhimõtteid, sh vältida teenuste tellimist isikult, kelle pakkumus on

põhjendamatult madala maksumusega, ning kohane viis seda teha on analoogia korras lähtuda

RHS §-st 48 (Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-127, p-d 15 ja 17).

RHS § 48 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava

maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab ta nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku

selgitust. Seejuures ei esine hankijal aga alati vajadust küsida pakkujalt selgitusi kogu

pakkumuse maksumuse kohta, kui tal ei pidanud teiste pakkumuse komponentide osas kahtlust

tekkima. See ei oleks kooskõlas eesmärgipärase ja efektiivse menetluse põhimõttega (Tallinna

Ringkonnakohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-127, p 24). Ringkonnakohus leiab, et

praegusel juhul on hankija pakkumuste maksumuse põhjendatuse kontrollimisel teostanud

kaalutlusõigust piisaval määral. Vastustaja on selgitanud, et ta hindas pakkumuste üksikuid

kulukomponente, esitades nende kohta täiendavaid küsimusi, ja võrdles pakkumust seniste

liiniveokuludega ning tugines samuti tasuvusuuringule „Väikesaartega ühenduse pidamiseks

laeva soetamine. Kihnu parvlaev“. Kuivõrd esitatud pakkumuste hinnavahe ei olnud väga suur

(Pärnu Maavalitsuse 02.09.2015 VAKO-le esitatud vastuse nr 7-1/15/11-3 p 4.7 ja pakkumuste

avamise protokolli kohaselt ligikaudu 11,3%), ei pidanud vastustajal kolmanda isiku

pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest kahtlust tekkima ning ta teostas

kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Seetõttu jääb ka kaebaja alternatiivne tuvastusnõue

rahuldamata.

19. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata,

jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka Pärnu

Maavalitsuse võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

3-15-2384

10(10)

Kolmas isik taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist summas 1820,83 eurot (ilma

käibemaksuta, tl 140 ja 152-154), mille kandmise luges halduskohus tõendatuks ja mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 1600 eurot. Ringkonnakohtus on AS Kihnu Veeteed

taotlenud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist summas 1245,83 eurot (ilma käibemaksuta,

tl 200-203), mis sisaldab kokku 10,8 töötundi apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks ning sellele

vastuse

koostamiseks.

Menetluskulude

seos

käesoleva

haldusasja

menetlemisega

ringkonnakohtus ja kulude kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul

on kolmanda isiku menetluskulud vaidluse mahtu ja keerukust arvestades vajalikud ja

põhjendatud ning need tuleb kaebajalt välja mõista tervikuna.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets